) tekitavad pillid. Seda ainulaadset ja originaalset pillide hulka on hakatud kutsuma Orffi instrumentaariumiks. Günther-kooli tuntumaid õpilasi oli Gunild Keetman(naine), kellest hiljem sai Orffile truu kaaslane elu lõpuni. Töötades koos, lõidki Carl Orff ja Gunild Keetman 5 köitelise (vihikud) teose: ,,Schulwerk" (1930-55). ,,Schulwerk" on laste muusikalise kasvatuse käsiraamat, tuletatud sõnast ,,wirken" (tegutsema), tähendab ülekustest aktiivsele tegevusele, kaasautorlusele, muusikalise materjali omapoolsele ümbertegemisele. Käsiraamatu esimeses osas on rõhk asetatud rütmile, muusikalis rütmilisele kasvatusele, musitseerimis-võimalustele laulu ala, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil jt. Teises osas, seab Orff kõige eelneva kõrvale muusikali deklamatsiooni, kõne ja laulmise. Loomulikult mitte üksikud sõnad, vaid riimid, kõnekäänud, vanasõnad, liisusalmid üks valge tuvi jne,üki kaki nommi pommi jne, laste narritamise-
neiud Kleini komponeeritud ,,Monotoonset sümfooniat" mängiva orkestri saatel üksteist värviga kokku mäkerdasid ja põrandale laotatud lõuendit lohistasid. Kui Kleini ülalmainitud loomingu puhul on autoparoodiline moment veel vaieldav, siis vähemalt ,,Imaginaarse kunsti" näituse puhul, kus ta saabunud kõmujanulisele seltskonnale täiesti tühja galeriid demonstreeris, peaks see olema ilmne. Publiku aktiviseerimise, konteksti kasutamise ja kaasautorlusele tõmbamise ideed olid igatahes arendatud absurdimaigulise äärmuseni. JEAN TINGUELY (1925-1991) Veel selgem pila abstraktse ekspressionismi ja ka kogu ühiskonna aadressi ilmneb Jean Tinguely loomingus. Juba enne sõda oli Sveitsist pärit kunstnik huvitunud reaalse liikumise kasutamisest kunstis. Ta konstrueeris näiteks ,,metamehaanilisi" vesirattaid, mis pööreldes helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid.
komponeeritud ,,Monotoonset sümfooniat" mängiva orkestri saatel üksteist värviga kokku mäkerdasid ja põrandale laotatud lõuendit lohistasid. Kui Kleini ülalmainitud loomingu puhul on autoparoodiline moment veel vaieldav, siis vähemalt ,,Imaginaarse kunsti" näituse puhul, kus ta saabunud kõmujanulisele seltskonnale täiesti tühja galeriid demonstreeris, peaks see olema ilmne. Publiku aktiviseerimise, konteksti kasutamise ja kaasautorlusele tõmbamise ideed olid igatahes arendatud absurdimaigulise äärmuseni. JEAN TINGUELY (1925-1991) Veel selgem pila abstraktse ekspressionismi ja ka kogu ühiskonna aadressi ilmneb Jean Tinguely loomingus. Juba enne sõda oli Sveitsist pärit kunstnik huvitunud reaalse liikumise kasutamisest kunstis. Ta konstrueeris näiteks ,,metamehaanilisi" vesirattaid, mis pööreldes helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid. Materjaliks valis