"kaasatundjat" - 1 õppematerjal

Protestantistlikud usuvoolud & katoliiklus

Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast. Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu Lõuna-Prantsusmaal. Hugenottide ja katoliiklaste vahel puhkes avalik sõda. Ööl vastu 24. aug, so Püha Bartholomäuse ehk Pärtlipäeval 1572 korraldas katoliiklik erakond Pariisis hugenottide metsiku tapmise. Katoliiklased olid öösel märgistanud ristidega hugenottide öömajade uksed.Tapatalgud Pariisis jätkusid 2 päeva, arvatavalt hukkus ligi 2000 hugenotti, neile kaasatundjat ja võõramaalast: Tapmine jätkus provintsilinnades, kus hukkus veel u 20 000. Hugenotid rajasid Lõuna-Prantsusmaal oma vabariigi ja hakkasid võitlema Valois'de dünastia vastu. Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598):Katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks.Lubati kuulutada kalvinismi (reformeeritud usutunnistust), kuid mitte Pariisis,Lõuna-Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ning neile anti ka muid õigusi