Arutelu keskpunkti on tõusnud inimene koos oma arengu- ja elukeskkonnaga. Jätkusuutlik valitsemine on suurelt seotud võimu kasutamisega. Võimu all mõeldakse võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võimulolijad ei saa valitsetavate arvamust siiski täielikult ignoreerida, sest terrori abil on tänapäevamaailmas üha keerulisem võimul püsida. Siit järeldades peab võim korraldama valitsemist sedamoodi, et rahvas võimu tunnustaks ning võimuga kaasatulevaid reegleid ja seadusi jälgiks. Teistmoodi öeldes peab võim olema õiguspärane. Rahvas peab võimu seaduspäraseks siis, kui võimulolijad tunnustavad samu väärtusi, mida rahvas. Populaarse arvamise kohaselt on majanduse areng ja selle ehitatud heaolukasv kõige effektiivsem siis, kui riik ei sekku turumajandusse. Taolisi ideid edendasid juba 19. sajandi poliitökonomistid. Majandusse mittesekkuva riigi edulisuse näitena tuuakse ka Kagu-Aasia riikide 20. sajandi teise poole majandusedu
Laps peab saama kogeda oma võimeid ja oskusi ja saama õnnestumise kogemusi ja toimetuleku tunnet. Need kannustavad uutele katsetele, väljakutsetele ja eesmärkidele. Kaotamise, ebaõnnestumise ja 169 pettumuse kogemused kasvatavad last iseennast tundma ja võtma vastu elu poolt kaasatulevaid raskusi. Kui laps kogeb kooliaastatel suuremas osas alaväärsust, oskamatust, pettumusi ja ebaõnnestumist, siis need kogemused varjutavad tema isikust. Alaväärsuse tundeid tekib palju siis, kui laps ei ole kooli minnes selleks küps või kui tal on suuri õppimisraskusi. Laps kogeb ennast ebakindlana, kui talt nõutakse liiga palju kooli, harrastuste või