Pulma kombed
juhi kui ka liidri rollis tavaliselt oli selleks kõige võimekam ja lugupeetum mees peigmehe
suguvõsast. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem
võrdne. Nende ülesandeks ei olnud külalisi lõbustada, pigem olid nad rohkem seotud rituaalse
tegevusega.
Pruudivend viis läbi mänge ja tegi pulmanalju, tema ülesanne oli ka varastada pruut.
Peiupoisid olid tegevad pulmarongis, söögilauas ja pruudi valvamisel. Pruuttüdrukud abistasid
kaasanaist. Pulmamuusikat tehti enamasti torupillidega, hiljem 19. sajandil lisandus ka viiul.
Pillidega saadeti erinevaid tantse. Väga oluline koht tolle aja pulmades oli laulmisel.
Tänapäeval on hoogu kogumas taas vanade kommete ennistamine ja nii mõnigi tegelane taas
ellu kutsutud, kuigi isamees valitakse pigem kutseliste või harrastustegijate seast, kelle
tegemisi pulmas juba teatakse. Põhirõhk ei ole mitte niivõrd kombestikul kui just lõbusaks
tegemisel.
annaabi.ee 
