Eestis on viimastel aastatel käsikäes Euroopa Liidu nõuete ning demokraatia arenguga suurenenud üldsuse kaasamine nii kohalike kui üleriiklike probleemide lahendusprotsessi. Keskkond puudutab otseselt kogu elanikkonda ning seetõttu on igati loomulik ja loogiline, et iga kodanik saaks kaasa rääkida erinevate valdkondade tegevuste planeerimisel. Üheks kaasamise tõhustamise eelduseks on tugevam kommunikatsioon, sealhulgas informeerimine kui üks kaasamisviise (Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine ..., 2004). Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse vältida vigu ja saada paremaid tulemusi: saada põhjalikumat infot tegelikust olukorrast, poolte eelistustest ning saavutada ka nende nõusolek, kellest sõltub otsuse ellurakendumise edukus. See aitab pikas perspektiivis säästa nii aega kui ka tegijate närvirakke. Oleme kuulnud kohalike omavalitsuste ametnikke kurtmas, et inimesed ei ole huvitatud ja
Ettepanek: Mõistlik on olulisi planeeringuid avalikkusele esitleda palju mitmekesisemal kujul kui lihtsalt planeeringujoonise või seletuskirja näol. Olulistest planeeringutest võiks paralleelselt vormistada lihtsustatud joonise, pannes rõhku linnaruumi realistlikule ja kodaniku jaoks kergesti haaratavale kujutamisele (nt maketi või kolmemõõtmeliste visuaalide näol). Seejuures tasub eri huvigruppide kaasatõmbamiseks kasutada erinevaid kaasamisviise. Samuti on abiks erinevad selgitavad juhendmaterjalid – neid ei ole Eestis hetkel veel kindlasti piisavalt koostatud. Põhiliste oskussõnade kasutamine oleks aga vaja omavalitsuse või riigi tasandil ühtlustada. Seaduses määratud punktid peavad olema olemas, selle jaoks ka: Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded 215. Funktsionaalse tsoneerimise põhimõtted. Funktsionaalsed tsoonid ja nende liigendamine
annaabi.ee 
