Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki. Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid. Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks. Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes. Ametnikud ei saanud oma töö eest palka. Kandideerimisel tuli alustada ikka madalamast ametist. Ametnikud: 1)Kvestorid – 40 – rahandus- ja majandusametnikud. 2)Ediilid – 4 – ühelt poolt olid nad Rooma riigis korravalvurid, teiselt poolt muretsesid nad selle eest, et Rooma riigis oleks teraviljavaru. Lisaks sellele korraldasid veel avalikke mänge, lõbustus. 3)Tsensorid* – ametis 5 aastat – 2 tükki – pidas Rooma kodanike nimekirja.
maailmast, mis on ju vaid viril ajaviit, kui ootaks õndsuse ja vabaduse kallas, kus valed, surm ei pea meid oma meelevallas, vaid ümber igalpool on puhta mõtte riik... End kuskile ei vii meid unistuste kiik! Ma tean, et midagi meil seal ei ole loota... Muud peale tühjuse mind teisel pool ei oota... Jah, mitte midagi! Mind äkki haarab õud, maa poole pöördub taas mu nukra pilgu sõud ja soov on elada, et sinu armas kuju veel kaua peletaks mu hingest tusatuju. Lisa Puskini kaasametniku Pjotr Dolgorukovi päevikust: (Puskin) on alati valmis nii ülemuse juures, tänaval või platsil igaühele siin ilmas tõestama, et see, kes ei soovi valitsuse muutmist Venemaal, on lurjus... Puskin naeris... (Jutluse ajal kirikus). Puskinile määrati koduarest selle eest, et ta peksis moldaavia aadlimeest, kes ei tahtnud temaga kahevõitlust pidada... Puskin vaidles lausa ülemusega nüüdse aja kõlbluse ja elulaadi üle. Ta kaitses uusi kombeid ja harjumusi
annaabi.ee 
