05.1945) ei tähendanud Eestis mingit märgatud ajaraja. Terror kulmineerus suurküüditamisega 25.03.1949. See andis hoobi relvastatud vabadusvõitlusele, metsavendade liikumisele. 25. märts 1949 4. november 1956 Stalinismi aeg Küüditamise hirmuga sunniti talurahvas 1949. Aastal astuma kolhoosidesse. 1950. Aasta algul tugevdas Moskva keskvõim ideoloogilist survet ning Venemaalt tulnud eestlaste ja venelaste osa kohapealse võimu teostamisel kasvas kohalike kommunistide ja kaasajooksikute arvel. J.Stalini surm (5.03.1953) ei toonud kohe muudatusi. 1953-54 lakkasid vahehaaval massirepressioonid ning algasid majanduslikud uuendused. NLKP XX kongress (veebruarus 1956) lõi elu inimlikkuks ja demokraatlikuks loomise illusiooni. See purunes NSV Liidu sõjavägede viimisega Ungarisse 4.11.1956. 4. november 1956 20. august 1968 Stabilisatsiooni aeg Illusioonide purunemine tõi kaasa rahva demoraaliserimise, poliitilise kaasajookslikuse (mis
jooksid. Punkriietuse dekoratiivse poole võluvust mainisid intervjuudes ka tõsihingelised punkarid (Anti Pathique, Merca ja Freddy Grenzmann). Punk andis neile noortele, kes pungi ideelisest poolest haaratud polnud (ja keda Merca intervjuus „pühapäevapunkariteks“ kutsub137), võimaluse sõpradega koos aega veeta, lõhkuda asju anarhia sildi all ja juua ennast sama põhimõtte alusel täis. Eriti hakkas selline kaasajooksikute trend levima 1980. aastate lõpul, mil punki hakati võimude poolt glasnosti ja perestroika egiidi all üha enam lubama ja mil punkariks olemise tõttu võimudega pahuksisse sattuda oli juba vähetõenäoline. Pungi lubamine kaotas aga tulihingeliste punkarite silmis suurema mõtte võimu vastu sõdida, mistõttu saabus punkliikumisse üldisemalt demoraliseerumine, mistõttu võimudel oli pungi vähikäigus kindlasti oma osa mängida, kas tahtlikult või tahtmatult. Tõnu Trubetsky võttis
Litzmann ja Sandberger olid sarnastel arusaamadel, et Saksamaa eesmärgid tuleb saavutada eelkõige poliitiliste vahenditega ja seeläbi võita kohaliku rahva sümpaatia Saksamaale. Repressiivaparaadi tegevus. Sandberger vältis avalikku massiterrorit ja püüdis kõigile rakendatavatele repressioonidele anda võimalikult seaduspärase ja eelkõige kommunistide ja nende kaasajooksikute vastase ilme. Repressiivpoliitika Saksa okupatsiooni ajal Eestis hukati või suri vangistuses 30000 tsiviilisikut ja sõjavangi. Eesti elanike vastu suunatud repressioonid teiste riikide kodanike vastu suunatud repressioonid Eesti elanikud. Metsavennad ja hiljem Omakaitse alustasid 1941 juulis ja augustis Eestisse jäänud kommunistide, nõukogude aktivistide ja nende toetajate vangistamist. Nõukogude Liidu
annaabi.ee 
