Kirjanike loomingu iseloomustus
sajandi Roomat ning valitsusevastase vandenõu organiseerijat Catilinat,
keda ta näitab kui vabaduse eest võitlevat kangelast.
19. sajandi Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperioodi teostes
rahvusromantism, näidendite teemad pärinesid Norra ajaloost. Noor kirjanik võttis osa ka
poliitilisest ja kultuurielust.
Ta süvenes ka Shakespear´i draamaloomingusse ja lavastas seda sageli.
Järgnevad ligi kolm aastakümmet elas ta välismaal. Oma loomingus läks ta üle
kaasajateemadele. Seejuures on tema näidendite sõlmitus tihti viidud rohkem või vähem ajas
tagasi, et rõhutada valdavalt pärilikkusest tulenevaid asjaolusid, mis on omakorda seotud
sotsiaalsete probleemidega. Tema näidenditest võib leida ka naturalismi tunnusjooni.
Filosoofilised värssdraamad ,,Brand" ja ,,Peer Gynt" käistlevad inimese elu mõtet, tema
kohustusi teise inimese vastu.
,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. Järgnevad, proosavormis kirjutatud näidendid on
annaabi.ee 
