Third level Fourth level Fifth level Escoffier, George Auguste Escoffier, George Auguste (18461935), prantsuse kokk, restoranipidaja ja kokaraamatute autor, kes andis klassikalisele prantsuse kokakunstile uue, õilistunud näo ning rajas nö moodsa prantsuse kokakunsti, milles on esindatud paljud haute cuisine'ile omased võtted, kuid lihtsustatult ja kaasajastatult. Kirjutas raamatu Le Guide Culinaire, mis on senimaani kasutusel nii kokakunsti õpikuna kui ka kokaraamatuna. Koos sõbra César Ritziga pani aluse paljudele hotellidele, näiteks Savoy hotellile Londonis ning paljudele Ritzi hotellidele kogu Euroopas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
juustude hulka. Juust saab eriliselt iseloomuka maitse tänu Marc de Bourgogne’iga pesemisele. Teadaolevalt oli Epoisses Napoleoni lemmikjuust. Escoffier, George Auguste – (1846–1935), prantsuse kokk, restoranipidaja ja kokaraamatute autor, kes andis klassikalisele prantsuse kokakunstile uue, õilistunud näo ning rajas n-ö moodsa prantsuse kokakunsti, milles on esindatud paljud haute cuisine’ile omased võtted, kuid lihtsustatult ja kaasajastatult. Kirjutas raamatu Le Guide Culinaire, mis on senimaani kasutusel nii kokakunsti õpikuna kui ka kokaraamatuna. Koos sõbra César Ritziga pani aluse paljudele hotellidele, näiteks Savoy hotellile Londonis ning paljudele Ritzi hotellidele kogu Euroopas. estragon – prantsuse köögi põhimaitseürt. Tugeva maitsega ja aromaatne on just prantsuse estragon, mitte meil laialt levinud vene estragon, mille maitse jääb prantsuse estragonist tunduvalt nõrgemaks
Vanas anatoomikumis on olnud tegevad paljud kuulsad arstid-teadlased. Siin on töötanud 19. sajandi esimese veerandi üks suurimaid anatoome Karl Burdach, kes pööras erilist tähelepanu peaaju morfoloogiale ning onto- ja fülogeneesi uurimisele, ning samuti Karl Kupffer, keda peetakse võrdleva embrüoloogia rajajaks. Samuti tegutses siin anatoomiaprofessor August Rauber, kes koostas 1886. aastal ülemaailmselt tunnustatud anatoomiaõpiku, millest on avaldatud 20 kordustrükki (viimane kaasajastatult 1987 Saksamaal). Samas hoones on töötanud ka 19. sajandi keskpaiga üks tuntumaid füsiolooge Friedrich Bidder, kelle teaduslikud tööd käsitlesid peamiselt närvisüsteemi füsioloogiat ja histoloogiat ning puudutasid ka toitumisfüsioloogiat. Arstiteaduskonna käsutuses kuni 1999. aastani olnud hoone jäi 20. sajandi lõpuks kitsaks ega vastanud enam kaasaja nõuetele. Samal aastal valmis Maarjamõisa väljal biomeedikumi hoonetekompleks. 2005. aastal möödus vana anatoomikumi
annaabi.ee 
