Kehtestati 6.klassiline koolikohustus Need ümberkorraldused tõid kaasa gümn. Õpilaste arvu ulatusliku suurenemine. Pärast 1937. a haridusreformi suurenes kutsekoolide arv. Teaduselu Kõrgkoolid kujunesid juhtivateks teaduskesk. Tegutses rida teadusasutusi ja seltse ( Nt Loodusuurijate selts ). Need tegelesid vastava teaduselu uurimisega kui ka populariseerimisega. Eriti kiiresti arenesid rahvusteadused. Nt: keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust, uurisid eesti murdeid. Kirjanduselu 1920. a algul valitses luule -> tähtis roll Siurul. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, eriti realistlik romaan ( A.H Tammsaare) Kesrkis esile nooremate luuletajate põlvkond Muusikaelu uus kammermuusika, koori ja soololaulud Uued sümfoonilised suurvormid( Evald Aava ooper ,,Vikerlased") 5) Elulaad ja olme suhtumine omariiklusesse- omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise
Kuueklassiline koolikohustus, soovijatel võimalus minna gümnaasiumisse (5-klassiline). 1934. Ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumite ja suurenes kutsekoolide arv. Tartu Ülikoolist sai teaduskeskus, selle juures tegutsesid teadusasutused ja seltsid. 1938. asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia. 1932-1927 valimis 8köiteline entsüklopeedia. Hoogsalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja õigekeelsust ning uurisid eesti murdeid ja teisi soome-ugri keeli. Uuriti ajalooteadust. Eesti ühiskonda iseloomustasid rahvuslus ja isamaalisus. Üks osa rahvast läks reformidega kaasa, teine jäi ühiskonna muutuste suhtes ükskõikseks ja kolmas moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Eestlastel oli suur soov saada haridust ja lootus läbi selle paremale elujärjele. Kasvas ka lugemishuvi. Linnakultuuri osaks olid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused
õppida 5 aastat gümnaasiumis. 1934 ja 37 teostati haridusreformid, millega vähenes gümnaasiumite arv ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid kujunesid teaduskeskusteks, eriti Tartu Ülikool. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia - mitmed eestlased omandasid maailmas tuntuse. Nt Oskar Öpik astronoomias, Ludvig Puusepp arstiteaduses. 1932-1937 ilmus 8- köiteline Eesti entsüklopeedia. Eriti hoogasalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja ajaloolased hindasid ümber saksa ja vene ajaloolaste tööd Alates 1924 võistlesid Eesti sportlased eesti lipu all olümpial. 1936 võitis Kristjan Palusalu Berliini olümpial maadluses kuldmedali Paul Keres tõusis maailma parimate maletajate hulka Eestlast iseloomustas endiselt suur soov saada haritud. Paralleelselt tõusis huvi ka lugemise vastu. Linnakultuuri lahutamatuks osaks muutusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, seltskondlikud koosviibimised.
või usujärgijate südametunnistuse-, veendumus- ega usuvabadust. Kuid samas ei saa ka eitada seda, et ükskõik millisest perspektiivist Euroopa religioosset olukorda vaadata, on tänases Euroopas toimumas tähelepanu väärivad muutused. Sekularisatsioon Berliini müüri järgses Euroopas muutusid usu- ja südametunnistuse vabadust puudutavad küsimused olulisteks, sest terve rida endisi sotsialismileeri riike kaasajastasid vastavat seadusandlust. Samas jäi tähelepanuta religiooniga seotud identiteedi tähtsus Euroopa immigrantide kogukondades. Sekularisatsioon ehk ilmalikustumine on Euroopale iseloomulik protsess. Ülejäänud maailmas on religioonil olnud ning on senini täita oluline koht nii ühiskondlikul kui isiklikul tasandil. Religioossete uskumuste ja tavade tähenduslikkus on Euroopas vähenenud viimase sajandi kestel järjepidevalt, peegeldudes usuliste institutsioonide tähenduslikkuse vähenemises
annaabi.ee 
