Presidendi 95. aastapäeva kõne arutlus
Arvan, et enamik inimesi tundis seda kõnet kuulates tüdimust ja pettumust. Tundus, et
presidendi kõne oli suunatud rohkem Teisele Eestile. Arvestades, et pool Eestit on vaesed, siis
sellele poolele presidendi kõnes sõnumit ju polnud. Kui 80% Eesti inimestest on säästudeta,
siis vaesus on probleemiks, süvenevaks probleemiks. Sel juhul ei aita korrutamine
edusammudest NATO, EL, euro see kõik on juba olnud, praegu on vaja aga astuda
praktilisi samme. Otsustusmehhanismi kaasajastamata, demokraatlikuks muutmata, jäävadki
eestlaste rõõmud piirduma Euroopa Liidu eelarvest suurema tüki haukamisega ja muu
sarnasega.
Isamaalisust, riigi hoidmist ja rahvuse säilimise vaimsust annaks ja kannaks edasi vaid
meie haritlaskond - õpetajad. Aga ka õpetajad ei suuda oma murede kõrvalt enam lippu kõrgel
hoida, sest orjapalk ja elamise koorem on hakanud üle jõu käima. Pole lootustki, et jätame
Eesti riigina järeltulevatele põlvedele