"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg
Kiire areng jätkus ajutisest tagasilöökidest hoolimata ka 20.saj alguskümneteil.
Talude päriseksostmine jätkus, nii et Vene võimu lõpuaastaiks oli päriseks ostetud juba 4/5
talumaast. Tõsi, enamasti võlgu, kuid võlg ei takistanud vastsetel taluomanikel ennast
pärisperemeestena tundmast ning vastavalt käitumast. Umber kujunesid ka mõisad.
Teolistest ilmajäämine sundis mõisnike üle minema palgalisele tööjõule ja oma
majandamist muulgi viisil kaasajastamast, mille tagajärjel paljudest mõisadest kujunesid
igati eesrindlikud majandid, kus rakendati uudset tehnikat ja katsetati uusi põllukultuure.
Edumeelne mõsnik oli ntks Sangaste krahvi Friedrich von Berg. Tema aretas kuulsa
Sangaste rukki.
Põllumajanduses hakati senisest rohkem rõhku panama piimakarjale, endiselt oli tulus
linakasvatus. Maaharimise ja loomakasvatuse tõusul oli paraku ka varjukülg :