"kaasahaaravusega" - 1 õppematerjal

Emajõe kaldal Jäääärega

olek. Nad polnud laval kui suured tuntud staarid, vaid kui sõbrad, tuttavad, kes natukene jutu kõrvale pilli mängivad. Sellest hoolimata olid lood esitatud professionaalselt ja sõbrahinda tegemata. Mingit allahindlust tõesti ei toimunud, pillimehed mängisid kogu võhmast. Kui hakata aga valima lemmiklugu, siis läheb raskeks. Jäääärel ei esinegi nagu halbu ja häirivaid lugusid. Kuid jah, pikema mõtlemisega tekivad mõned lood, mis paistavad oma geniaalsuse ja kaasahaaravusega rohkem silma kui teised. Nendeks olid näiteks „Kosk“, „Viimane tramm“ ja „Patune mõte“. Kuid eriliseks lemmikuks jäi vist laul „Jäljed“, mille Sööt ise on kirjutanud. Loo žanr on, uh, ei teagi. Jääääre žanr’i on kuidagi raske määrata, Jäääär on lihtsalt Jäääär. Võibolla võib selle kohta, mida nad teevad öelda urban-folk, ei tea. Lugu „Jäljed“ võlus tänu oma veidi kurbadele, kuid samas ka soojadele emotsioonidele. Need