Richard Bona Trio tõi Aafrika Eestisse
panna ka häbelikud eestlased ja see tekitas korraks üleva tunde, et ma ei viibigi Eestimaal.
Muusika oli vägagi mitmekülgne ja tänapäevasest klassikalisest jazzist üsna erinev. Minu
lemmik palaks osutus ,,Eyala". See eristus teistest esitatud lugudest, olles hoopis rahulikum ja
isegi nukra alatooniga. Kuigi laul oli taaskord douala-keeles, jõudis meeleolu ja tunne ilma
sõnu mõistmatagi kohale. Meeldisid muidugi ka põhiliselt kõlanud hoogsamad ja
kaasahaaravamad laulud, mis olid valdavalt ka inglise keelsed. Samuti jäi hästi meelde kiire
improvisatsioonipala, kus muusikud mängisid seda, mis neile pähe tuli. See kinnitas taaskord
esinejate loovust ja instrumentide valdamise kõrget taset.
Kontsert oli minu jaoks päris erakordne ja meeldejääv. Ilmselt seepärast, et ma ise
igapäevaselt jazzi ja kontserdil kõlanud lugusid ei kuula, oli tegu uudse kogemusega,
meeldiva vaheldusega tavapärasele