Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on nimisõna, mis tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. Musikaalsus koosneb mitmest komponendist, nagu emotsionaalsest kaasaelamisest, laaditajust, helikõrguste- ja rütmitajust, muusikalisest mälust, inimese loovusest ning muusikalisest vastuvõtuvõimest. Muusikaalne isik on võimeline tajuma erinevusi helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon? Kõik inimesed on sündides musikaalsed, kuid osad on saanud vanematelt musikaalsemad geenid kui teised
Offort. 3 Kokkuvõte Eduard Viiralti loominguline pärand on rikas, ja seda mitte ainult arvuliselt (üle 400 estambi, ligi 4000 joonistust). Tema areng on olnud dünaamiline, kajastades erksalt ja alati isikupäraselt ajastu kunstiliikumisi. Tema looming on haarav dokument targa ja tundliku kunstniku inimlikust arengust, nooruslikust uljusest, elamusnäljast ja epateerimislõbust, küpse meistri rahulikust lihtsusest, positiivse ideaali otsinguist, kaasaelamisest oma rahva ja inimsuse saatusele. Eesti kunstis ei leia teist kunstnikku, kes nii sügavalt ja mitmekülgselt oleks uurinud inimest. Viiralti meisterlikkus ei seiskunud, püüd kasutada üha täielikumalt oma ala võimalusi oli talle omane viimaste eluaastateni. Paljusid Viiralti töid võib nimetada tehnilisteks imedeks, ent tehnika polnud talle omaette eesmärgiks. Juba Dresdenis olevat ta öelnud: ,,Tehnika peab olema omandatud nii, et sellele enam ei mõeldagi". Kasutatud kirjandus
Kokkuvõte Eduard Viiralti loominguline pärand on rikas, ja seda mitte arvuliselt (üle 400 estambi, ligi 4000 joonistust). Tema areng on olnud dünaamiline, kajastades erksalt ja alati isikupäraselt ajastu kunstiliikumisi. Tema looming on haarav dokument targa ja tundliku kunstniku inimlikust arengust, nooruslikust uljusest, elamusnäljast ja epateerimislõbust, küpse meistri rahulikust lihtsusest, positiivse ideaali otsinguist, kaasaelamisest oma rahva ja inimsuse saatusele. Eesti kunstis ei leia teist kunstnikku, kes nii sügavalt ja mitmekülgselt oleks uurinud inimest. Viiralti meisterlikkus ei seiskunud, püüd kasutada üha täielikumalt oma ala võimalusi oli talle omane viimaste eluaastateni. Paljusid Viiralti töid võib nimetada tehnilisteks imedeks, ent tehnika polnud talle omaette eesmärgiks. Juba Dresdenis olevat ta 12
seletused, pidevalt täiendades seda uute mängudega · ... teab vähemalt 20 mõistatust, 20 vanasõna ja 20 pantide lunastamise võimalust · ... teab mitmesuguseid võtteid ja hüüdeid ürituse meeleolu tõstmiseks ja hoidmiseks · ... oskab ergutada, äratada huvi mängust osa võtma, vajadusel kutsuda mängijaid personaalselt (nimeliselt, käega näidates, juurde minnes) · ... ei mangu ega sunni mängust osa võtma (ühed saavad rahulduse mängimisest, teised vaatamisest ja kaasaelamisest) · ... oskab mängijaid ka mängimise ajal juhendada, ergutada · ... oskab õigel ajal mängu lõpetada mängu lõpetab mängujuht! (innustuse vaibumine) · ... oskab anda mängijatele positiivset ja humoorikat hinnangut julgustamaks osalema järgmistes mängudes · ... omab ja planeerib varumänge · ... on energiline, rõõmsameelne, suudab teisi sütitada, omab kiiret reaktsioonivõimet mängude, mängimise ja vahendite ümberkohandamisel.
annaabi.ee 
