Püha Jakobi kirik Teiste Saaremaa keskaegsete kirikute kõrval kipub Püha kirik kahe silma vahele jääma. Kirjanduses mainitakse teda tavaliselt ainult möödaminnes. Põhjuseks pole siiski kiriku vähene kunstiväärtus, vaid see, et pärast suurt tulekahju Liivi sõja ajal on kirikut hiljem tugevasti krohvitud ning tema ehituslugu on uurijate eest palju varjatum kui teistel Saaremaa kirikutel. Siiski on just Püha kirikus huvitav jälgida ehituslikku mõtte ja kavade muutumist aegade jooksul.
Ühelööviline kirik rajati ilmselt 13. sajandi teise poole algul. Kaarma kirik, kui uue võimu ja ideoloogia tugipunkt, ehitati muistsesse asustuskeskusse, saarlaste maalinna vahetusse lähedusse. Võimalik, et see ehitati pärast saarlaste 1260.a ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruselisest käärkambrist koori põhjaküljel. Esmakordselt Saaremaal võeti siin kasutusele tugipiilarid (neist on enam - vähem algkujul säilinud kaks idapoolset kiriku põhjaküljel). Käärkambri ümarkaarsed
(kindlustatud, linnuseid peaaegu pole). Läänemaal kaitsekirikud peaaegu puuduvad (arvukalt linnuseid kaitsefunktsioon). Kirikud on ühelöövilised, tornid puuduvad. Nad vastasid dominiiklaste ja tsistertslaste ehituskunstilistele nõudmistele. Kirikud on suhteliselt väikesed, proportsioonid on hästivalitud ja mõõtmeilt tagasihoidlikud. Ruumipilt on lihtne ja selge, olulised on kuplitaolised domikaalvõlvid, meisterlik raiddekoor. Valjala kirik: Rajatud saare mõjukamasse keskusesse. Romaani stiilile iseloomulik poolümar apsiid ja väike ruudukujuine pearuumiga kabelitaoline ehitis. Lõunaküljel liitus hoonega väiksem nelinurkne ruum, millele arvatavasti 17. sajandil ehitati torn. 13. sajandi esimesel poolel alustati uue kolmetraveelise pikihoone ehitamist, kusjuures algkirik muutus kooriruumiks. Lääneseis on kujundatud peafassaadiks ja seda kroonib petiknissidega viil. Akendekompositsiooni all asub
Usupuhastuse nimel nõuti piltide ja kujude kummardamise lõpetamist ning 1524 1526 esines Eestis mitmel pool pildirüüstet. Hilisematelgi sajanditel hävitati keskaegset kunsti, mõnikord ka esteetilistel kaalutlustel. Näiteks soosis klassitsistlik iluideaal siledaid ja ühevärvilisi seinapindu ning keskaegne värvitoredus võõbati üle või mätsiti krohvi alla. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist. Valjala kiriku ümarkaarelist rikkaliku profiiliga lääneportaali romaanilik lanee ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaanipärane on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
