teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida. Arvati, et nemad on need vargad, kes teistelt varastavad. Aga midagi ei leitud. Hiljem naabrid käisid ka uurimas Jaanilt. Kuna Jaanil sai hing täis, läks ta linna ühte kõrtsi, kus ta kohtus Kahi-Kaarliga ning veel ühe linnamehega. Nad võtsid ühed joogid ning lõpuks asus Jaan teele. Kodus oli ema tema pärast mures. Ka Anni tuli Jaani vaatama ning tõi perenaisele värsket liha ja võid. Järgmisel ööl tuli Kahi-Kaarel jälle ning temaga oli kaasas seesama linnamees. Neil oli see täis varastatud kraami, mille Jaani lauta toimetasid. Jaan ei saanud seetõttu öösiti magadagi. Kui Kaarel uuesti tuli ütlen Jaan, et ta oma vara minema viiks, et tihti teda nähtud siia käimas
Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma varastamistesse. Jaani ennast süüdistatakse ka varastamises, kuid Virgu Anni tunnistus, et nad olid sellel ajal koos, päästab Jaani karistusest. Kuid siiski tuleb välja, et Jaan oli vargusega seotud ning nii tema kui ka Virgu Anni saadetakse Siberisse. ''Külmale maale'' käsitleb probleeme, kus tihti pole inimesel süüd oma olukorras, vaid on olude ohver. Jaan jäi haigeks ja sellest olenevalt ei saanud ta teha tööd. Pärast tervenemist oli
Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale Jaani ema Anu annab tollele nõu Leenale laps teha Kaarel jätab töö pärast Leena hooletusse Jaan vallutab Leena Leena jääb rasedaks
kutsuti Kustast Võrkele peremeheks, kuhu ta ka läks, tülist eest ära Tuisult. Tal oli palju tegemist ning hakkas mõistma et vale oleks Hildet sinna perenaiseks viia. Võtsid kambaga taaskord ette hülgejahi, kus ta käsi sai rängalt vigastada. Oli haiglas, kus teda käisid Kaarel ja Tooni(salaja) vaatamas, Juta helistas. Hilde saatis talle haiglasse kirja, mispeale Kustas temaga n.ö suhte lõpetas. Ehkki Hilde tuli Alleksi juurest ära, kuna too hakkas jooma. Hilde oli kibestunud. Koos Kaarliga võeti ette angerjapüügid mõrdadega, mis olid vahelduva eduga edukad. Sealt saadud summast enamuse andis Kustas isale laeva ehituseks, too oli väga väga õnnelik selle üle. Laeva ehitus sai hoo sisse. Jüri suri oma enda aias, laevapuude kõrval. Kaarel leidis ta. Kaarlist sai uus peremees, andis osa Tuisu maid Võrkele, Kustase kasutada. Kustasele sai selgeks et süda hoiab Tooni poole, tuli välja et tunded on vastastikused. Ütlemised:
Janni muusikaõpetaja oli vanglas. Rainil oli miilitsaga minig jama autoga sõitmise eest. Ants oli Raini klassivend.Rain oli viljandi koloonias. Silver, Jan, Villu olid ehitanud parve, Villu suri siis ära. Jan elas metsa ääres ja Silver mõnisada m kaugemal. Jani ja silveril olid Kaja. Silver joonistas plaani puumaja jaoks ja Jan mõtles, kust puid saada. Rain pidi panema sinised riided ja läks sööma. Rain leidis laua, kuhu minna ja rääkis KAARLIGA JUTTU, EHK KIVIPEAGA. Kivipea rääkis, miks ta tuli vanglasse, siis läks minema. Rain läks voodi juurde ja ta nägi tee pakki, ta pani selle kappi.Jan ja Silver käisid metsas otsimas head onni ehitamis kohta, aga siis nad näevad lindu. Nad leidsid hea koha, seal oli 3 puud ja nad nägid hallikat lindu. Lind liikus poiste suunas. See lind pidi järvest kalu püüdma ja konni ka sööma. Haigur lamas muru peal. Poisid otsustasid ta ära matta.Rainil oli õudne vanglas
Kõverkaela-Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma varastamistesse. Jaani ennast süüdistatakse ka varastamises, kuid Virgu Anni tunnistus, et nad olid sellel ajal koos, päästab Jaani karistusest. Kuid siiski tuleb välja, et Jaan oli vargusega seotud ning nii tema kui ka Virgu Anni saadetakse Siberisse. ''Külmale maale'' käsitleb probleeme, kus tihti pole inimesel süüd oma olukorras, vaid on olude ohver. Jaan jäi haigeks ja sellest olenevalt ei saanud ta teha tööd
,,Käkimäe kägu" ,,Nõiatütar" sealt tulnud väljend pläraläraleenu. Näitekirjandus A. Kitzberg ,,Tuulte pöörises" 1906. (Sai näidendi võistlusel esikoha) Tegevus Soosaare talus, kus on sulaseks (Jaan) talurajaja pojapoeg (Talu on võlgade katteks läinud võõraste kätte) Sulane tahab talu tagasi. Üks võimalus abielluda peretütar Leenaga. Leena ja Jaani vahel on kirg. Leena eelistab abielluda naabripoisi kaarliga, kes on rikas. Jaan lahkub talust. Tuleb tagasi 1905. a. mässuliste salga eesotsas. Maksab kätte särkvärk. ,,Libahunt" (on romantilisi jooni, rahvausund oluline) Tiina on rahvaravitseja tütar(külast eraldatud, vaba), on julge. Ema süüdistatakse nõiduses, viiakse kiriku juurde häbiposti, pekstakse surnuks seal. Tammarude peremees ja sulane olid kohustuslikus korras kirikusse tulnud ja nägid seda pealt
Ta püüdis ka lennata, aga see ebaõnnestus. Äkki oli varese peakohal kajakakisa. Mardu päästis juba teist korda Mihkli. Kuid ka edaspidi käis Mihkel ainult vanaema järel. Aeg oli kaalikaid istutada. Vanaema pani taime auku ja Mardu kastis. Kui nad peenra lõppu jõudsid, oli vares kõik kaalikad peenrast välja sikutanud. Mihkel oli solvunud, kui ta peenramaalt ära viidi. Ka edaspidi oli nii, mis ripakil see oli Mihkli noka vahel. Ühel päeval tuli Leemet koos Kaarliga ja kaasas oli neil tort. Sellist ilusat torti polnud sealperes veel nähtud. Leemet tuli emale kosja. Kuna Mardu keeldus Leemeti toodud torti söömast, lubas Leemet Mardu osa anda linnule. Leemetil polnud kahju ja ta andis ka varesele õlut. Mihkel jäi õllest purju. Äkki nähti lindu jalgutpidi tordis sonkimas. Leemet sai maruvihaseks, haaras linnust ja tahtis tal kaela murda. Viimasel minutil peatas teada ema hüüd, kes just koju jõudis. Lepituseka linnuga
Kaldal oli Kaarel neile Jüri saatmise peale süüdanud suure märgutule, et jahimehed tormis ära ei eksiks. Õnnelikult jõuti kaldale. Väsinute uni oli hommikul pikk. Peale hilist hommikusööki tuli Tuisule Veere Alleksi ema, tundis muret, kas ta poeg, kes oli läinud teistega jääle, veel tagasi tuleb. Jüri lohutas, et küll tulevad, kuid Alleksi ema ütles, et Hüdjape koer oli üksi jäält tagasi tulnud, samal ajal ikka rohkem nuuksudes. Siis läks Jüri koos Kaarliga alla randa vaatama, ega kedagi näha pole ja saatis Lui Sääre majakasse, et sealt ka otsitaks kadunuid. Kui toas hakkasid rääkima, et Veere Hilde võib nüüd leseks jääda hakkas Kustas tahes- tahtmata mõtlema, et see oleks ta võimalus Hildega koos olla. Kustas läks ka randa, kuid oma õue kaudu, et vältida Hildega kohtumist. Rannas peeti juba igasuguseid plaane ja haliseti kadunuid taga, kui
Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama
4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, teisel puhal tuleb kularahvas kulla, kutid hakkavad joudu katsuma, Andres maadleb Kaarliga (pearu sulane) 7. (47) Andres teeb naabritega sonnikuvedamises koostood, kaarel sebib naisi, kaarel laheb oosel Mai juurde 8. (52) jalle tehakse tood, heinatoid, kroot on rase, tehakse tood hoolimata ilmast jne, Jussi motted kas otsida uus peremees v ei, pearu uhkeldab jalle oma maaga, eespere ja tagapere nimede ajalugu 9. (61) suvi moodus tootades, saabus talv, saak oli suht kesine, kaarel jattis mai maha, pearu kovatab kortsis jalle, andres toestas pearule
1902 ,,Kaks paari ja üksainus" Kahe moonakapere elu kujutamine (mõisatöötajad e. moonakad). Nende vahet käis vallasant Taidi Laidi. Laia peres olid lapsed ja nad olid vaesed. Pered vaidlesid üksteisega. Autor näitab eluviletsust. Lõpus saab lasteta pere mõisast ära ja kutsub Taidi Laidi kaasa ning selle peale saab Laia pere vihaseks. 1903 ,,Vanad ja noored" Kahe põlvkonna mõttetu vaen. Juhtohjad algul vanade käes, aga tütar abiellus Kaarliga ja talu anti noorte kätte. Vanad ründasid noori, kuna kartsid, et neid süüakse välja. Talu läks põlema ning noored elasid pärast seda koos väikse lapsega kuuris ja vanad said elukoha külla vanad võtsid ka noorte viimase lehma ära, kes neile piima andis. Kaarel ehitab oma viimaste jõuvarudega uue maja ja ta tervis halveneb ning ta sureb ja talu läheb jälle vanade kätte tagasi. 1903 ,,Tähtis päev" autobiograafiline alus Motiiviks on nurjumise kurjus
- Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants) - Mart(Matu) - Andrese karjapoeg, lõhkus kraavi tammesid - Sauna Madis - Andrese abiline - Karja- Eedi- - Kaarel- Tagapere sulane, kõige tugevam enne Andrese tulekut - Mai- tagapere tüdruk, armastasid Kaarliga teineteist - Kaie- uus teenijatüdruk, kui Juss ja Mari lapse said; 30a, tuima näoga ja tuhakarva juustega, Krõõdal ta ei meeldinud kuna ta oli vana jal lastel polnud temaga tore - Sauna Jaagup- uus sulane peale Jussi surma - Põlluotsa Roosi- Jaagupi salajane armuke, kuid tal oli veel teisigi - Leena (talutüdruk)- talle meeldis Jaagup kuid see ei pannud teda tähelegi - Sauna Miina- lahkub kuna jaagup oli teinud ta rasedaks
Küünilisus ja uskmatus võivad spirituaalseid energiaid häirida ning keskendumine pole võimalik. · Püstitage eesmärk. Igaüks peab teadma, mis on selle koosviibimise põhjus ja eesmärk. Kõik peavad olema nõus ja arvestama võimalike tulemustega. Lihtsalt suhtumisest ,,okei, räägime surnutega" ei piisa. Reaalse eesmärgi püstitamine võiks algul olla lihtne, näiteks: ,,räägime naabrimees Kaarliga ja küsime, kuhu ta oma kuldketi peitis". Enne seansist osavõtjate saabumist peaks ruumi ette valmistama. Enamasti valitakse ümmargune laud, mille ümber kõik mugavalt istuma mahuksid. Muidugi võib istuda ka põrandal, peaasi et mugav oleks. Laudlina võiks olla valge ning tuba peaks olema küünaldega õrnalt valgustatud. Kui seansist tahetakse videot, siis peaks kaamera valmis seadma enne seanssi, mitte seansi ajal.
vaatama. Auto oli õhku lastud ning venelased said surma. Kaarli usaldas tagasiteel Ivole saladuse, et tema vend Valdeko on vastasleeris ning peidab ennast Kuusiku küüni taga, sest teda tahetakse tappa. Ivo oli armunud tüdrukusse nimega Tiina ning 5 enne minema sõitmist tahtis talle kinkida joonistuse metskitsest põõsaste vahel. Ta läks öösel seda joonistust Tiinale ära viima, aga avastas, et Tiina oli Kaarliga väga lähedaselt ja intiimselt koos. Ivo pettus ning haus kättemaksu. Taavi meenutab oma pagulusse asumise teekonda. Nad olid paljudes põgenikelaagrites, kuni lõpuks 1945. aastal oli rootsi heaoluühiskonnal õnnestunud peaaegu kõik põgenikud oma õigetesse kohtadesse paigutada ja põgenikelaagrid likvideerida. Tema esimene korter oli väike, aga seinal ilutses juba peaaegu algusest peale Wiiralti reproduktsioon ,,Lamav tiiger". Tiiger ei näi otseselt kuri. Ainult äraootav.
Söödi, joodi ning katsuti omavahel rammu. Algul, ikka sulased, kuid siis juba peremehed ka. Tagapere sulane võitis peagu kõik ära, aga Eespere peremees oli tugevam. Kuid sulane ei suutnud seda endale tunnistada ning ütles, et kõrtsis on ikka õige kakelda, aga seekord nad sinna ei läinud. VII Külas veeti sõnnikut ja nii ka Eespere talus. Tehti tööd ja nähti vaeva. Andres vaatas, et sõnnikut vähe, järgmine aasta teist rohkem vaja muretseda. Õhtul kojumineku ajal läks naabri Kaarliga kaasa Mai. Vankris juba lõõbiti üksteist, hoovipeale jõudes pidid kõik end pesema, aga ämbritäied sattusid ka naabri pähe. Ja nii Mai kastis Kaarlit ja vastupidi. Õhtul söödi ühiselt ning, kui Mai hakkas koju minema lubas Kaarel öösel tema poole tulla. VIII Heinategu algas. Tööd tehti ka vihmaga, kuna pärast jaani pidi kuivaks minema ja siis ei saa pärast loogugi. Krõõt tegi tööd, seda jaguks tal igaks ajaks. Ta sai teada, et ta on arvatavasti rase,
kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks. Pearu tegi sellest kõrtsis suure probleemi ning Andres saatis ssetõttu ree võimalikult ruttu naabrimehele tagasi. Krõõdal sündis tütar. Andres oli lootnud poega ning oli nüüd pettunud. Krõõt tunnetas mehe pettumust nign tundis end seetõttu süüdlasena. Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X Mai, kes Kaarliga varem hästi läbi sai, lahkus nüüd pererahva juurest pisarsilmi. Ta oli perenaisesse väga kiindunud. Saunaeit märkas, et naabrikoer käib nende õuele häda tegemas ning nende endi koer Pearu õuel. See pidi tähendama, et naabrid on tülis või on see tüli tulemas. Peagi avastas Krõõt Pearu aeda lõhkumas, nii et nende sead naabri rukkisse pääsesid. Krõõt kutsus sead heleda häälega koju (ikka: ,,kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa") ning saatis ka lehmad koju
Tuulte pöörises ● Kitzbergi esimene väljapaistev draama ● Keskendub külaühiskonna temaatikale, kus omandiõigus põhjust vastuolusid ● Põhiintriigis Soosaare renditalu perepoeg Jaan, kes on snnitud isamajast lahkuma ning teenib näidendi alguses samas sulasena. ● Soosaare peretütre Leena armastuse pärast võitleb ta naabertalu peremehe Kaarliga. Elas lapsena Penuja külas Niitsaadul ● Penuja kirjutas kuulsaks teosega “Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused” ● Vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse. ● Vastuolu tõttu mõisniku Peeter Widriksiga koliti Karksi valda PöögleMaiele. Looming ● Valitud näidendid 1943 ● Külajutud 1971, 2002 ● Libahunt 1969, 1911 ● PiibeleheNeitsi 1969
- Eedil lubati saia võiga süüa ja noore märaga ratsutada - Nelipüha viimasel pühal tulid Eesperele külla ümberkaudsed pered, neile anti süüa ja juua - Lauldi, tantsiti, katsuti rammu - Kõige tugevamaks arvati Pearu sulast Kaarlit, kellega hakati rammu katsuma, taheti sõrmkooku vedada, keegi ei julgenud või tahtnud Kaarli vastu rammu katsuda, lõpuks ilmus Rava Kustas, kes oli nõus, tuuseldasid mööda õue, Kaarel jäi võitjaks - Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu korda veel proovida, kuid ikka võitis Andres - Kaarel ei leppinud kaotusega ja tahtis kaklema hakata, sest see oli tema peaoskus, nii ka läks, sest asi oli juba auküsimuseks, Kaarel sai Andresest jagu, nüüd tahtis Andres veelkord proovida ja sai sulasest jagu mitmel järgnevalgi korral ning seega jäi Andres peale - Õieti ei saadudki teada, kumb meestest tugevam on, sest selleks oleksid nad pidanud kõrtsi
annaabi.ee 
