Rooma stiil Viktoria Leshko 10.a Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks Uuendused õppisid ehitama kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid Marcelluse teatri arkaadid Ristvõlvi ehituse Silindervõlvi ehituse skeem skeem Arhitektuur • Arhitektuuri arengule sai määravaks lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis
Etruskide tempel oli ehitatud puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige omapärasem joon templi ehituse juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgendatud alusele. Väga osavad pronksi valamises; Kapitooliumi emahunt, kes toidab Romulust ja Remust. Antiik-Rooma 4.saj. 395 a.pKr. Igas linnas oli 1 või enam paeväljakut ehk foorumit ning vähemalt üks triumfikaar. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Ka kreeklased kasutasid tahutud kive, kuid ilma sideaineta. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu.
hüdria,vee ja veini segamisnõu kraater,kaetud geameetrilise orlamendiribaga.musfiguriiline stiil. Antiik-Rooma- Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta.Ristvõlv,silindervõlv, õlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive
13 aasta tagant. PINNAVORMID Teleskoobist paistavad ainult heledad ja tumedad laigud. Kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu, põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva või tolmujutid. ATMOSFÄÄR JA KLIIMA Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist.
Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka
Vana vabaõhu teater. 5) Constantinuse triumfikaar: asub Roomas. Kaunistatud nikerdatud detailidega. 6.Võrrelge Kreeka ja Rooma ehituskunsti! 4p Sarnaused: Mõlema puhul oli suurima ja ühtlasi kasulikuim lubjakördi avastamine ja kasutusele võtmine. Erinevused: Kreeka: kasutasid tahutud kive ilma sideaineta . Sambad toestasid ehitist. Kasutati lubjakivi ja marmorit. Ehituskunstis valitsesid kolm stiili. Rooma: Ehitati tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid. Templitel ärsem viilkatus kui Kreekas. Sambad olid ehitisele vaid kaunistuseks. Kasutati põletatud telliseid. 7.Kreeka ja Rooma jumalad. Tee võrdlev tabel! Esita tabelis vähemalt 5 jumalat. 5p Kreeka jumalad Rooma jumalad Zeus Jupiter Hera Juno
kujutaks. Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Mõlemate arhitektuuris oli kasutusel lihtne templitüüp, mis osadelt sarnanes Kreeka templiga, aga selle proportsioon oli teistsugune. Ehitis asus kõrgel alusel ja selle viilkatus oli järsem kui Kreeka ehitistel. Hoone ees oli koda, mille katus toetus sammastele. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Roomlased leiutasid ka lubjamördi, mida sai segades omavahel kokku vulkaanilist liiva ja lupja. Tänu sellele sai hakata ehitama mitmekesisema plaaniga ja suuremaid ehitisi. Roomlased hakkasid ka kasutama kreeklaste sambaid. Roomas aga kaotasid sambad oma algupärase ülesande hoida üleval mingit ehitisosa. Sambad muutusid vaid kaunistusteks.
Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille läbimõõt on umbes 1550km.Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100km läbimõõduga taevakehaga. Merkuuril on tohutuid käänulisi,kaarekujulisi astanguid, mis nähtavasti tekkisid siis kui Merkuuri tuum jahtus ja tõmbus kokku tekitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad erinevatel aegadel tekkinud tasandikud. Pöörlemine/Tiirlemine Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5tundi. 58,6462 ööpäeva 58 ööpäeva 15 tundi ja 36 minutit. Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev (ajavahemik Päikese kahe kulminatsiooni vahel) --
seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oletatavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil.
tervikuks. Barokk-kirikute eeskujuks sai II Gesu kirik (Roomas). Kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid said suure tähtsuse. Välisilmes osutus olulise tähtsusega osaks kuppel või torn ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja ühendusel on kasutatud kitsamaid ja madalamaid kõrvalosasid ehk spiraalikujuli ja lopsakaid voluute. Fassaadi detailid sarnased renessansiga ehk näis dünaamilise, rahutu ja maalilisena - just nagu siseruumilgi. Esines ka lainelisi, astmelisi ja kaarekujulisi fasaadipindu. Kokku kuhjati hulgaliselt arhitektuurilisi vorme, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Seoses suurte ansamblitega: kõike püüti näidata suuremana ja võimsana, kui see tegelt oli (ruumiliste illusioonide ja efektide loomine). Louvre'i kuningalossi täiendamisega sündis Prantsuse uus stiil, kuigi ta jäi rohkem truuks Paladio laadile (näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad). Prantsuse barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks just Versailles' lossi ehitusel
UUENDUSED Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud 7 kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. 8 KOKKUVÕTE Rooma kunsti mälestistel on olnud suure tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks
ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel
tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Palavuse nõgu, umbes 1550 kilomeetrise läbimõõduga kraater, mille arvatavasti tekitas 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile kukkunud suur asteroid või komeet. Pildil on kollasega kujutatud kraatri esialgu hinnatud suurus Mariner 10 fotode järgi ning sinisega on kujutatud kraatri suurus, mis põhineb MESSENGER-i fotodel. Astangud Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oletatavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil. Tasandikud
Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid. 10. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi
mälestussambad ja kaunid kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Roomlaste uuendused Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta 4 Marcelluse teatri arkaadid Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Pont du Gard, hästi säilinud rooma akvedukt (veejuhe) Lõuna-Prantsusmaal Ristvõlvi ehituse skeem Silindervõlvi ehituse skeem
Termid - Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. NÄIDE: Caracalla termid Roomas Arkaad(kaaristu) - Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Arkaade kasutati sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. NÄIDE: Marcelluse arkaad Foorum - oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. NÄIDE: Rooma foorum, turuplats Rooma linnas Kes või mis on? Willendorfi veenus - naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908
termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. ARKAAD(KAARISTU) - Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse arkaad. Arkaade kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. FOORUM - oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum.
Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oleta tavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil.
Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oletatavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil.
annaabi.ee 
