4. Klass (meridiaani/paralleeli kuju järgi). 5. Aspekt (siirdepinna orienteeritus). 6. Vormiline tunnus. Lamberti (1) konformne (3) kooniline (4) projektsioon. 34. Millised projektsioonide valiku põhimõtted? Äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest. Kaardi eesmärk: konformsus (topo.kaardid, navigatsioon), ekvidistantsus (spets.kaardid), õigepindsus (pindalade mõõtmine, geog.tiheduse näitamine), vähimvealisus (ülevaatekaardid). Kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon. (ekvaatoril-normaal-silindriline; keskmised laiused-kooniline; polaarne ala- asimutaalne; ala suurringi suunas välja venitatud-kaldsilindriline; keskmisel laiusel ,,tüsedad alad"-kooniline; topotsentrilised lahendused-asimutaalne). 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? PeaM(antud kaardile üldisem, ligilähedasem M), eriM ( M kaardi mingis punktis, siis
21 lk.97, kus Cn – kaardi peamõõtkava nimetaja (peaparalleeli mõõtkava nimetaja); ϕn ɸn – peaparalleeli geograafiline laius; Nn – esimese vertikaali raadius peaparalleelil. (lk.97) 22. Kirjelda kaardi legendi mõistet Legend on kaardi leppemärkide ja tekstiliste selgituste süsteem. Topograafilistel kaartidel kasutatakse tihti spetsiaalseid leppemärkide käsiraamatuid või trükitakse legend kaardi välisäärele. Legend sisaldab märkide selgituse ja peegeldab kaardistatava objekti loogilist alust. Tähistuste järjestus, nende omavaheline alluvus, värvigamma ja jooneelementide ning kirjete valik peab olema allutatud kujutatava nähtuse loogikale. (lk.162-163) 23. Kirjelda Eesti põhikaarti (projektsioon, ellipsoid, telgmeridiaan, koordinaatide alguspunkti valimise põhimõte, miks ei võiks koordinaatide alguspunkti paigutada ekvaatorile) Eesti põhikaardi projektsiooniks valiti kahe lõikeparalleeliga (Lambert-Est) Lamberti kooniline
põikprojektsioon, tsentraalne. a. Mercatori tsentraalne silindriline põikprojektsioon. 59. Millistel põhimõtetel valitakse projektsiooni? a. Äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest. b. Kaardi eesmärk (konformsus (topograafilised kaardid, navigatsioon), ekvidistantsus (spetsiaalkaardid), õigepindsus (pindalade mõõtmine), vähimvealisus (ülevaatekaardid). c. Kaardistatava ala asend, kuju ja orientatsioon (ekvaatoril; keskmised laiused (kooniline); polaarne ala; ala suurringi suunas venitatud; keskmised laiused (tüsedad alad) (kooniline), topotsentrilised lahendused) d. Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 60. Mis on mõõtkava? a. Kaardil oleva ja looduses oleva joone pikkuse suhe. b. Joonte pikkuse vähendamise määr. 61
) 34. Millised projektsioonide valiku põhimõtted? Valiku põhimõtted: · äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest · kaardi eesmärk: 1) konformsus topograafilised kaardid, navigatsioon, (eriti nurkade mõõtmine); 2) ekvidistantsus spetsiaalkaardid (nt vahemaade mõõtmine); 3) õigepindsus pindalade mõõtmine, geograafilise tiheduse näitamine; 4) vähimvealisus ülevaatekaardid · kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon: 1) ekvaatoril normaalsilindriline; 2) keskmised laiused kooniline; 3) polaarne ala asimutaalne; 4) ala suurringi suunas välja venitatud kaldsilindriline; 5) keskmisel laiusel "tüsedad alad" kooniline; 6) topotsentrilised lahendused asimutaalne · Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? Mõõtkavade liigitus:
Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud: - Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida: G Põhimõõt Täiendav Kaardi Kaartide ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja kruntide detailplaa nid
Protseduure veaotsinguks: 1. Topoloogiline toimetamine 2. Polügoonide ühendamine 3. Reaalsushinnangud ja loogika kontroll Loeng 10 Generaliseerimine, Interpoleerimine Generaliseerimine 1. Nähtuse ja nähtuste klasside valik, üldistamine ja lihtsustamine reaalsusmudeli lihtsustamiseks või andmemahtude vähendamiseks (AB) 2. Nähtuste valik, üldistamine ja lihtsustamine vastavalt mõõtkava, kaardi sisu ja kaardistatava territooriumi iseäradele kaardil kujutamise detailsuse/resolutsiooni muutmiseks (kartograafiline) 3. Joone punktide arvu vähendamine ilma joone üldise kuju muutmiseta 4. Rasterandmete piksli suurendamine ja andmete teisendamine (resampling) Generaliseerimise tegurid: · Kaardi otstarve · Mõõtkava · Kaardi teema ja tüüp · Territooriumi iseärad · Objekti uuritus · Kaardi vormistus · AB otstarve / andmemaht Generaliseerimise tüübid
annaabi.ee 
