käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. §221.(4) MRS 27. Kuidas toimub riigi omandisse jäetud maa võõrandamine? riigivaraseaduses sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisiti.§31.(3) MRS 28. Mida tehakse siis, kui maad tagastada ei ole võimalik? Maa tagastatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. §6.(1) MRS 29. Kas lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised on takistuseks maa tagastamisel? Milline on maa tagastamise protseduur selliste ehitiste olemasolul? Ei ole takistuseks
Soomaa rahvuspargi Karuskose ja Lemmjõe lammimetsa taimekoosluste ja muldade toitainete sisalduse dünaamikat erineva niiskusreziimiga aastatel on uurinud M. Karu (2001). 14 1.6. Eesmärgid Käesoleva töö eesmärgid on: 1) anda luha kui Soomaa ühe võtmeökosüsteemi iseloomustus; 2) anda ülevaade luhakoosluste hüdroloogilistest ja troofsustingimustest ning nende seosest majandustegevusega; 3) kaardimaterjali analüüsi rakendades uurida, kuidas on looduskaitse meetmed ning muutused põllumajanduslikus maakasutuses mõjutanud uuritava piirkonna luhaniitude pindala; 4) selgitada välja, millised on majandamise katkemise järel taimkattes toimunud muutused; 5) leida seoseid luhataimkatte struktuuri, maapealse biomassi, liigirikkuse ja eluvormide jaotumise vahel erinevates niiskustingimustesja majandamisreziimidel. 15 2
3.5. Rajatised Aias asuvad järgmised rajatised; kaev, statsionaarne kiik, kamin. Lisahoonetest on veel klaaskasvuhoone ja puukuur. 4. Kinnistusraamatu andmed 8 4.1. Kinnistusregistri pealkiri Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Tartu maakonna jaoskond, registriosa number 4.2. Kinnistu koosseis Katastritunnus, sihtotstarbena on märgitud 100% elamumaa. Asukohaks Tartumaa, .... linn, .... tn 3. Katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel. Pindala on 1494 m². Lisatud on asendiplaan (Lisa 2). 4.3. Omanik Kinnistu ainuomanik on. 4.4. Koormatised ja kitsendused Koormatised ja kitsendused puuduvad. 4.5. Hüpoteegid Hüpoteek summas ....krooni Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 9 5. Kinnisvara majanduslikud alused
2. Liikmesriigid valivad välja sobivad alad. 3. Liikmesriigid koostavad iga ala kohta kirjelduse ja põhjenduse ala valikuks, täites selleks ära vastava Natura 2000 standard-andmevormi. 4. Liikmesriigid koostavad iga ala kohta kaardi, mis lisatakse Natura 2000 standard- andmevormile. 5. Liituvad riigid peavad esitama alade nimekirja (linnualade nimekirja ja riikliku loodusalade nimekirja) ja vastava kaardimaterjali Euroopa Komisjonile liitumispäevaks. (Eesti pidi esitama 1.maiks 2004). 6. - Euroopa Komisjon vaatab läbi liikmesriikidelt tulnud ettepanekud Natura 2000 võrgustiku alade moodustamiseks. - Liikmesriikide poolt esitatud alade piisavuse ja põhjendatuse kohta vastavas bioregioonis annab nõu Euroopa Komisjoni Looduskaitse ja Bioloogilise Mitmekesisuse Teemakeskus, kuhu on kaasatud liikmesriikide spetsialistid.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. (2) Keskuse tegevusvaldkonnad on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine. (3) Keskuse ülesanded on esitatud põhimääruses, mille kinnitab keskkonnaminister. (4) Keskus osutab järgmisi teenuseid: 1) metsandusalaste aero ja ortofotode müük; 2) metsandusalase kaardimaterjali müük; 3) metsamaa ja kasvava metsa hindamine; 4) metsandusalased teabe ja analüüsiteenused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teenuste nimekiri ning teenustasu määrad on esitatud käesoleva seaduse lisas 1. Keskkonnaminister kehtestab määrusega täpsustatud tasumäärad teenuste puhul, mille kohta on lisas 1 esitatud tasu alam ja ülemmäärad. (6) Keskuse direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist keskkonnaminister. § 9
olukorda ning kasutatavust. Vajadusel tuleb uurida alternatiivide võimalust nii laagripeatuste jaoks kui ka nende puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud matkamarsuut osutub liiga raskeks. Tehniliste matkade (jalgratta-, paadi-, suusamatk) puhul tuleb jälgida, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda. (Talvoja et al. 2005) Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks tuleb meelde jätta konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui peaks märkama looduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud kanda, tuleb teha nende kohta märkused oma kaardile. Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugeva hoovihma tõttu võivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne
Eesti maakorraldusseadus loetleb maakorraldustoimingutena kinnisasja ümberkruntimise, kinnisasja vahetamise, kinnisasja jagamise, kinnisomandi kitsenduste selgitamise ja kinnisasja piiri kindlaksmääramise. Need on tõepoolest puhtmaakorraldusliku sisuga toimingud ja seotud maaüksuste territoriaalsete tingimuste ümberkorraldamisega. Kuid nende teostamiseks on vaja täiendavaid töid- maade koosseisus ja paiknevuse väljaselgitamine, kaardimaterjali koostamine, maade hindamine jne. Seetõttu eristatakse ka maakorraldustöid laiemas mõttes. Nende hulka kuuluvad lisaks eeltooduile: · Üleriigilise, maakonna-ja üldplaneeringu raames vastavate haldusüksuste maafondi perspektiivse kasutamise küsimuste lahendamine, maafondi kasutamise projektide ja skeemide koostamine · Erilise kasutusreziimiga kaitsealade (looduskaitsealad, rahvuspargid) piiride määramine · Maa kasutamise ja kaitse üle kontrolli teostamine
- antakse hinnang vara järelejäänud eluea õigsusele; - hinnatakse vara füüsilist seisukorda ning vajadusel tehakse vastavad ettepanekud vara allahindluse, ümberhindluse, mahakandmise, eluea muutmise jms osas; - kui varaobjekt on kantud riiklikusse registrisse, kontrollitakse inventuurinimekirjas oleva vara vastavust ka riikliku registri andmetega. Varaobjekte, milliseid ei ole võimalik füüsiliselt lugeda, näiteks linna teid ning rajatisi, inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registrikoodide põhjal ning vajadusel peab inventuurikomisjon tegema inventuurinimekirja märkmeid oma ettepanekute osas. NB! Asutuse inventuurinimekirjas saavad kajastuda ainult varad, mis: - kuuluvad juriidiliselt linnale, sh ka need varad, mille linn on kapitalirendile andnud; - on linna asutuse poolt kasutus- või kapitalirendile võetud. Seega ei saa linna asutuse bilansis olla näiteks teise juriidilise isiku varale tehtud parendusi (nt trammiteede parendused).
· Ajalooarhiivi kollektsioon: Põllumajanduslikud, geograafilised jms. Vt Ajalooarhiivi kaartide andmebaas, hetkel ei ole kättesaadav. · Halduspiiride kaardiserver Kupits EAA ja Regio koostöö. · Tallinna linnaarhiivi kaardikogu sisaldab palju ajaloolisi linnaplaane nii Eesti kui Venemaa ja muude maade kohta. Olemas pilootandmebaas. · Eesti kohta leidub ajaloolist kaardimaterjali hulgaliselt Rootsis ja Venemaal (Merelaevastik, sõjavägi, Teaduste Akadeemia)
haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Maaeraldus erastatud eluruumi juurde Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse. Kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku maatükki, määrab valla- või linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa. Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki võib kindlaks määrata plaani- või kaardimaterjali alusel. Korteriomandi seadmine Korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallas asjana omaval isikul. Avalduse korteriomandi seadmiseks, milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks, esitab valla- või linnavalitsusele eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Vastava avalduse võib esitada ka korteriühistu või teevad seda eluruumi vallas asjana omavad isikud. Avaldusi korteriomandi seadmiseks sai esitada 2001. aasta 31.
hoopis mõõdistamisi tegev vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Selliselt jääb ebaselgeks ka MaaKatS § 8 lg 5 teine lause, mille järgi katastripidaja valest kandest tekitatud kahju hüvitatakse seaduses sätestatud korras. - (24) Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb kolleegiumi arvates, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Seda kinnitab ka AÕS § 128 lg 1, mille järgi määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras.
olukorda ning kasutatavust. Vajadusel uuri alternatiivsete lahenduste võimalusi nii laagripeatuste jaoks kui ka nendeks puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud matkamarsruut osutub liiga raskeks. Tehniliste matkade puhul (jalgratta-, paadi-, suusamatk) jälgi, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda. Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks jäta meelde konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui märkad looduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud kanda, tee nende kohta märkused oma kaardile. Näiteks, märgi ära uued teed, raiesmikud, ehitised, samuti sobilikud puhkepeatused ja laagripaigad. Juhul, kui on tegemist mitmepäevase matkaga, selgita välja võimalike laagripaikade olemasolu, nende puudumisel leia maaomanikega kontakt ning lepi kokku laagripaiga asjus