erinevatele kihtidele. Kaardil kujutatakse tabel infokihina (e. layer), digitaalkaart koosneb reeglina paljudest üksteise peale/kohale näidatavatest infokihtidest. Maplnfos on iga kiht eraldi tabel. Tabelid salvestatakse failidena, ning üks tabel moodustub kõvakettale salvestatult mitmest sama nimega, kuid eri laiendiga failist. Faililaiendid on järgmised: *.TAB tabeli kirjeldus; *.DAT atribuutandmete fail; *.MAP graafiline kaardikujutis; *.ID - indeksifail; *.IND indeksifail, kasutatakse tabeliga töö kiirendamiseks. MapInfo (agu ka enamik GIS programme) kasutab oma töös andmebaasidega peamiselt vektorobjekte. See eeldab, et iga kaardil olev objekt on piisava täpsusega välja joonistatud. MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed (tabelid, kus on read ja veerud ning veergudes on kirjas tekstid ja numbrid ning tabeli ridadega on seotud objektide graafiline kujutis. Kuna
Kogu väärtuseks see, et ta on esimene suhteliselt ühtsete põhimõtete järgi kogutud ainestik. Eriti oluline oli kohalik hääldus foneetiliste märkidega ja muid andmeid nime kohta. Kogumistöö jätkus pärast sõida ja tulid appi muutekorrespondendid. Kokku kogunenud üle 500 000 sedeli. Olemas Eesti Keele Instituudis. Koguda tuleks nimesid pigem rohkem korraga, ühekorra esinevad andmed võivad olla vigasemad. Kaardiallikad: varaseim kaardikujutis, mis kohanimeuurijale vajalik Mellini Liivimaa atlas. Sisaldas kõiki Eestimaa maakondi ja hiljem mainimisväärt Lücker, põhjaeestis 1841 Smith (?). põhiosa allikatest arhiivides. Suur osa huvipakkuvast dokumentatsioonist digiteeritud. Kohanimeraamatu suurim probleem: allikatest ei jõua kõike läbi töötada ja peab valima. Hupel esimene kohanimeuurija. 19. Sajandil baltisakslased need, kes uurisid, esimesed eestlased Hurt ja Veske
annaabi.ee 
