M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
jõge seisvat. Oleksin heameelega läinud laevale, natuke ringi kõlanud ja vaadanud, mis
seal oli. Ütlesin seepärast: «Peatume siin, Jim.»
Aga Jim oli sellele lausa vastu. Ta ütles: «Ma ei taha sihukesele hukkunud laevale
hulkuma minna. Kes hädaohtu läheb, see saab hädaohus otsa, ütleb pühakiri. Võibolla
on mõni vaht laevas.»
278
«Vaht -- heldeke!» ütlesin ma, «seal pole midagi vahtida, peale laudade ja
kaardikambri. Arvad sa, et keegi riskeerib eluga laudade ja kaardikambri pärast
sihukesel ööl, kui laevakere võib iga silmapilk puruneda ja jõkke vajuda?»
Jim ei osanud selle peale midagi öelda, seepärast ta ei katsunudki.
«Ja pealegi,» ütlesin ma, «võime ehk kapteni kajutist laenata midagi väärtuslikku.
Vean kihla, seal on sigareid, mis maksavad kõvasti oma viis tsenti tükk. Aurikute
kaptenid on alati rikkad, saavad kuuskümmend dollarit kuus; nemad ei küsi, kui .mõnd
asja tahavad, kas see maksab tsent rohkem või vähem, tead