Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid
(Wikipeedia)
Tänase kartograafia eelkäijaks on olnud muistsete tsivilisatsioonide poolt savitahvlitele
ja koopaseintele kantud geograafilised pildid ja maastikujoonised, mis aastatuhandete
jooksul on arenenud geomeetriliselt täpsete topograafiliste kaartideni. (Potter, Treikelder
2011)
Sajandeid on olnud käsitsi ja trükitehnoloogiate abil valmistatud kaardid peamisteks
andmete kandjateks. Tänase infoajastu ja digitaliseerimise tulemusena on suuresti
kaardiarhiivid asendunud digitaalsete andmekandjatega. Selle peamiseks põhjuseks on
digitaalse informatsiooni lihtne käsitlemine, töötlemine ja jagamine. Selle tulemusena
tekkinud kaarte on võimalik üha enam kasutada mitmesuguste probleemide ja
ülesannete lahendamiseks. (Suurna, Sisas 2012)
Käesolevas töös tuuakse välja lühike ülevaade Eesti kartograafia arengust 19. sajandil
ning tutvustatakse lähemalt kahte kartograafi - Carl Gottlieb Rückerit ning Johann