parimad lineaarsed vahemikud vaid eksponentsiaalsed või eelmainitute vahepealsed) •kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) •kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam 5. Kartogramm, kartodiagramm, lokaliseeritud diagramm on kaardiandmete visualiseerimise elemendid. Indekskaart ehk kartogramm- nomenklatuuri kajastav lisakaart Kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm Lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta 6. Kaartide tehniline jagunemine (aluskaart, baaskaart, aerofoto, fotoplaan jms). Aluskaart - osalise koormusega kaart, kus on kujutatud vaid olulisemad piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest
3.2 A NNOTATSIOONID 13 4 SELEKTEERIMINE JA PÄRINGUD 14 5 TABELITEGA TÖÖTAMINE 15 5.1 T ABELITE SEOSED 16 5.1.1 Join meetod 17 5.1.2 Relate meetod 17 6 KAARDIANDMETE LOOMINE JA REDIGEERIMINE 18 6.1 A RCGIS JA GEOANDMEBAAS 18 6.1.1 Geoandmebaas ja selle elemendid 18 6.2 A NDMETE EDITEERIMINE 23 6.2.1 Editor tööriistariba 23 6.3 OBJEKTIKLASSI LOOMINE 24
ArcEditor ja ArcInfo), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühise kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema funktsionaalsusega on ArcView, millele järgnevad järjest suuremate võimalustega ArcEditor ja ArcInfo. Iga kõrgem tase sisaldab kõigi madalamate tasemete võimalusi. 1.1 ArcView ArcView on terviklik geoinfosüsteemi lahendus kaardiandmete loomiseks, haldamiseks, visualiseerimiseks ja analüüsimiseks. ArcView abil saab andmete geograafilist konteksti seoste kaudu tõlgendada, eri nähtuste vahelisi suhteid analüüsida ja andmeid mitmel viisil modelleerida. ArcView on maailma levinuim töökohapõhine GIS- ja kaarditarkvara (de facto standard), mis aitab kümnetel tuhandetel organisatsioonidel igapäevaselt saada geograafilise ruumiga seonduvatele küsimustele sobivaid vastuseid ning langetada selle alusel
• kaardi jagu ja nomenklatuur - kaardi number Mittematemaatilised kaardielemendid: • kaardi nimi • kaardi väli • leppemärgid, legend • kaardivälised kirjed: kaardi tootja, kaardi alusandmete (aerofoto), tootmise kuupäev, kaardi korrigeerimise e. välitööde tegemise aeg, kaardi trükkimise kuupäev, kaardi lisakirjed (tekstilised lisad, kaardil olevate objektide või nähtuste kohta; tavaliselt temaatilisel kaardil) • kaardiandmete visualiseerimise elemendid: indekskaart - nomenklatuuri kajastav lisakaart kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta Temaatilised kaardid -Kaardid, millel kujutatakse objektide või nähtuste klassi, mida kohapeal viibides ei ole enamjaolt võimalik ilma lisatööta tajuda. Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: • mõõtkava ja sellel vastavat üldistust
108. Millised ISO standardid käivad kvaliteedi kohta kartograafias? a. ISO 19100 seeria GI standardid b. ISO 9000 seeria organisatsiooni kvaliteedi standard 109. Miks peab kaart olema kvaliteetne? a. Kaardi alusel langetatakse ruumi puudutavaid otsuseid. b. Kaardi kvaliteedist sõltub otsuse langetamise: i. Kiirus ii. Atraktiivsus iii. ÕIGSUS 110. Milliseid kaardi (mitte kaardiandmete) kvaliteedi elemente on võimalik hinnata? a. Sisu korrektsus i. täielikkus kirjeldab kaardiandmestiku vastavust püstitatud valikukriteeriumile (mõõdetakse puuduvaid objekte ja liigseid objekte) ii. temaatiline õigsus kaardiandmestiku sisuline vastavus juhendile (mõõdetakse valesti klassifitseeritud objekte, objekti omaduste näitamise
annaabi.ee 
