Uurimustöö: Harri Jõgisalu
Mina jäin oma ülesannet
täitma - merelindudest kirjutama. Manijal käies nägin elu, mis oli väga minu lapsepõlve
taluelu lähedane. Kuidas lapsed tööd tegid ja kuidas nendel olid oma ülesanded, kuidas poisid
merel käisid, kuidas kodus leiba küpsetati, rahval oma keel oli. Materjali oli kirjutamiseks
palju. Leivategu oli kõige rohkem hinge peal. Andsin käsikirja, mille nimeks oli mul
pandud ,,Kaapekakk'', vanasti tehti ju lastele kaapekakku. Aga kirjastusest leiti, et raamat on
liiga suur ja kaapekakk ei kõlba. Siis paningi pealkirjaks ,,Maaleib''. Maaleib oli see aeg
tuntud ka põrandaleivana.
17.Kuidas toimub koduloolise materjali kogumine?
Koduloolise materjali aluseks on olnud väga palju isiklik kogemus juba lapsepõlvest peale.
Taluelu ja Eesti maaelu nägemine. Hiljem on seda kinnitanud muuseumid.
Pean väga oluliseks Eesti identiteedi ja pärimuskultuuri säilitamist. Kahjuks on sellest
annaabi.ee 
