viinamarja- ja puuviljasuhkruks. Samal ajal toimub mitme nektaris mittesisalduva suhkru süntees ning mesi muutub kergestiseeditavaks. Seejärel asetatakse nektar kärjekannudesse, et vesi sellest ära aurustuks ning see tiheneks. Kui poolvalmis mesi on täiesti tihke, mälub tööline selle uuesti läbi ja muudab aineks, mida võib juba meeks nimetada. Ta paneb selle kärjekannu tagasi ja suleb kannu vahast kaanekesega, et selle sisu säiliks ajani, mil seda tarvis läheb. Selle protsessi käigus säilivad nektari eeterlike õlide jäänused, mis annavadki meele selle iseloomuliku lõhna, mis meenutab selle pärinemist lilledest. 4 Taru ülaosas on tavaliselt rohkem kärgi, mis paiknevad vertikaalselt üksteise kõrval. Sellesse taru ossa emamesilane muneda ei saa kärjed on ette nähtud vaid mee ladustamiseks.
Ettevalmistusperiood tarbimiseks (töötlemiseks) Eriti oluline kartulitoodete valmistamisel: · <10 °C suureneb mugulate vigastatavus · Töötlemisele minev kartul säilitatakse 1-3 nädalat temperatuuril 10...18 °C Väheneb suhkrute sisaldus mugulates Suureneb mugulate vastupidavus 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas Juurviljade seemned · Peediseeme on liitvili, mis koosneb 2-6 viljast · Peedi vili on kaanekesega pähklike · Porgandiseeme on kaksikseemnis · Kaalika ja naeriseemned on kerakujulised ,värvuselt tumepruunid või mustad Juurikad võivad olla: Koonusjad Silinderjad Eliptilised Ümmargused Lapergused Kõige sügavamal asub juurikatest suhkrupeedi juurikas, kõige kõrgemal aga söödapeedi juurikas. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Kasvukoht külvikorras
Sageli moodustub keha kaitseks lubiainest spiraali keerdunud koda. Osa paarilisi elundeid kaotab ühe poole ning muutub paarituks neer, kops lõpus süda. Sooltoru on U- kujuline. Lahk või liitsugulised, gonaade üks paar või ainult üks. Sageli esineb hermafrodiitne nääre. Areng otsene või vastse staadiumi kaudu. Alamklass: Eeslõpusesed Prosobranchia Hingavad lõpustega, mis paiknevad südamest eespool. Mageveevormidel koda suletav kaanekesega. Esindajad: jõe ematigu Viviparus viviparus , järve ematigu V. contectus , lombi keeristigu Bithynia leachi. Alamklass: Tagalõpusesed Heterobranchia Kui esinevad lõpused, siis paiknevad need südamest tagapool. Osal liikidest on lõpuste asemel kops. Lõpustega liigid elavad meredes. Kopsteod elavad maismaal või mageveekogudes. Ülemselts: Kopsteod Pulmonata Kopsuga hingavad teod. Selts: Tüüsilmalised Basommatophora Elavad vees. Silmad asuvad teise kombitsapaari alusel
annaabi.ee 
