Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Käänded Eesti keel - sarnased materjalid

thumbnail
1
doc

Käänded eesti keeles

Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13

Eesti keel
401 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Käände esitlus

­ ? ? ? (kellest? millest? kus?) : .. ­, , , .. , , .. , .. ­, ­, : · , , ­ inimene või ese millest kõneleme, mõtleme, loeme · ­ tegevuse koht · , , , ­ transportvahend millega sõidame, lendame, sõuame · , ­ muusika instrument mille peal mängime · , , , ­ keel milles kirjutame, räägime, loeme ! : · ­ kellest? millest? . · , ­ kus? . . · ­ transportvahend; mille peal mängima? . . : ­ mõtlema ­ kõnelema ­ unistama ? ? ? ? vestlema rääkima ­ jalutama ­ esinema ­ elama ­ töötama ? ­ õppima ­ kirjutama sõitma lendama ? ­ vee peal sõitma ­ sõitma ­ mängima ? Ma oskan klaverit mängida.

Vene keel
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti keel

reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7.liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt- si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). 4. Sõnaliigid a) muutumisviisi järgi ­ Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad

Eesti keel
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Käänded - tabel

Eessõnad Küsimuse Ainsuse lõpud Mitmuse lõpud Käänded d Meessoost Kesksoost Naissoost Om. Nimisõnad Om. Nim Om. Nim. Om. Nim MS KS NS X Kto? - ­ -oe -oe -a -a -e - -a - , , , , -, to? -o - - - -ee -e -()e - - -

Vene keel
265 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Reeglid eesti keelel

Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis ­ Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus ­ Väljendab tegijat. Sihitis ­ Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus ­ Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas.

Eesti keel
84 allalaadimist
thumbnail
9
docx

9.klassi eesti keel

EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või

Eesti keel
36 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Käänded

Eesti keele käänded 1. nimetav 2. omastav 3. osastav 4. sisseütlev 5. seesütlev 6. seestütlev 7. alaleütlev 8. alalütlev 9. alaltütlev 10. saav 11. rajav 12. olev 13. ilmaütlev 14. kaasaütlev Ni-na-ta-ga käänded rajav-kelleNI olev-kelleNA ilmaütlev- kelleTA kaasaütlev- kelleGA

Eesti keel
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Käänded

Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?

Eesti keel
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KÄÄNDED

KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse? õnnelikku lamba/sse lammas/te/sse kuhu? e õnnelike/sse lamba/i/sse seesütlev kelles? milles? õnneliku/s lamba/s õnnelikku/de/s kus? lammas/te/s e õnnelike/s lamba/i/s seestütlev kellest

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Käänded

Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses ­sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka ­ pesasse e pessa, pesa/desse,

Eesti keel
151 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Käänete tabel

Ainsus Käänete tabel (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - - Omadus- sõna (käänded) (eessõnad) (küsimus) ? kes - - - - - - - - - - - ? mis - - - - - - -() - - - - , , , , -, -, ? , , kelle - , , -

Vene keel
97 allalaadimist
thumbnail
1
xls

Käänete tabel

. . . - - - -- - - ? - - - - - - - , , ,, ? - - - - - - - - - , , - - -

Vene keel
236 allalaadimist
thumbnail
1
docx

KÄÄNDED

KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -j -ta -ta -tä -tä 5. Sisseütlev Kellesse? Tüvevok. +n -i -in (illatiiv) Milesse

Soome keel
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Käänetetabl

Ainsus (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - (käänded) (eessõnad) (küsimus) - ? kes - - - - - - - - ? mis - - - - - - -() - - , , , , -, - ? , , , , kelle - , ,

Vene keel
32 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Käänded Euroopa keeltes

Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2

Keeleteadus
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Komad

Sidesõnaga nagu algava loetelu puhul lähtutagu järgmistest juhistest: a) nagu ette koma ei panda, kui tegu on võrdlussõnade loeteluga ja võrdlustarind algab sõnadega niisugune, seesugune, selline jt, nt Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pill ei ole just palju. b) kui nagu esineb tähenduses näiteks, siis pannakse tema ette koma, nt Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. Kiillause kirjavahemärgid SY98 Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund, nt Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. 2

Eesti keel
175 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lauseliik

Lihtlause Liitlause Sisaldab ainult ühte öeldist ja kõiki mõistmiseks Liitlause koosneb mitmest öeldisest. tarvilikke komponente. Lihtlausete ühendamine liitlauseks: Minul on õde. 1.Komaga Sa jalutad koeraga. Mina käin koolis, ema käib tööl, vanema on kodus. Minu isa töötab pangas. 2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui. b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause

Eesti keel
95 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mitmuse osastava moodustamine.

Mitmuse osastava moodustamine. Reegel Vokaali/lõp Näide u muutus Kui ainsuse osastava lõpus on - t, ­ t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav ­i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid

Eesti keel
116 allalaadimist
thumbnail
2
xlsx

Vene keele käänded Ainsus!

kääne küsimused eessõnad vene k. eesti k. vene k. . ?? kes?mis? . ?? keda? Mida? Kust? ;;;;;;;;; .. ?? Kellele? Millele? ;; .. ??? Keda? Mida?Kuhu? ;;; .. ?? Kellega? Millega? ;;;; ()?()? . ? Kellest? Millest? Kus? ;;(); meessoost sõnad kesksoost naissoost om. nim. nim. nim. om. nim. nim. nim om ;;; ; () () () () () () / () () () NAGU NIMETAV NAGU NIMETAV () / / () /

Vene keel
115 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti keele allkeeled

Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma.

Eesti keel
174 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti keele reeglid

LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia) 4

Eesti keel
51 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Morfoloogia alused

1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine.

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende

Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti keele ajalugu

laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: 1524−1857 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) 1857−...

Eesti keele ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Eesti keele ajalugu

Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ..

Eesti keele ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Veaohtlikud sõnad

kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan)

Eesti keel
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

7 kl. Eesti keele kokkuvõte

Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on ­d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide ­gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. Laadivaheldusele alluvad vaid teatud tähed. · B-võib kaduda või asenduda v-ga. NT:leib->leiva, luba->loa · D-võib kaduda või asenduda teise häälikuga. NT:madu->mao, põld ->põllu · S- võib kaduda või asenduda. NT:käsi->käe,vesi ->vee · A- võib kaduda.NT:vaher->vahtra,tahta ->tahan · G- võib kaduda või asenduda. NT:kurg->kure,põlata ->põlgan · K- võib kaduda või asenduda. NT:sääsk->sääse Vältevaheldus · Eesti keeles on I, II ja III välde.

Eesti keel
125 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Lisand

täht x), olema-verb (= verb olema), C-vitamiin (= vitamiin C), lik-liide (= liide -lik). Tsitaatsõna või sümbol vormistatakse niisugusel juhul järgneva sõnaga sidekriipsu abil kokku. Liitsõnaline mall pole päris välistatud ka nimede korral, nt Vaalgalerii (= Vaala galerii), Star-printer (= Stari printer). Võõrmõjuline ja sellisena taunitav on aga nimetavaline lisand lahku kirjutatuna: Star printer, Balti Paber AS. Väär Õige Leksi kindlustus (Leksi kindlustusele) Leks kindlustus kindlustus Leks (kindlustusele Leks või kindlustus Leksile) Leks-kindlustus (Leks-kindlustusele) Grundigi teler (Grundigi telerile) Grundig teler teler Grundig (telerile Grundig, *teler Grundigile) Grundig-teler (Grundig-telerile) NB! Iseäranis halb on nimetava kasutamine omastava asemel siis, kui nime kohta saab esitada küsimuse kelle? mille

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Soome-ugri keelkond esitlus eesti keeles

Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
7
doc

10. klassi eesti keele kordamine

Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
1
docx

14 käänet

Näide Käände Vastab # Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6

Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti Keele Käänded .

Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks

Eesti keel
50 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti keele reeglid

võõrsõnades,tsitaatides,võõrapärastes pärisnimedes. Silp-silp on väiksem kõnes esinev hääldusüksus jagunevad lühikesteks ja pikkadeks silpideks,pikkad omakorda lahtisteks ja kinnisteks. välde- I välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus ka-la,ko-li II välde on pika silbi pikkuse tindlik nimetus lau-lu,koo-li III välde on erinev I ja II, mis tulenevad lihtsalt silbi ehituse iseärasusest lau-lu,koo-li Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline.

Eesti keel
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun