Parasiidid 14. SO. Homoptera – sarnastiivalised Eestis ~700 liiki Tsikaadid. 15. O. Thysanoptera – ripstiivalised Eestis 38 (150) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 14 mm Tiivad pikad/kitsad, äärtel pikkade karvadega (mõni liik tiivutu). ELUVIIS/KOHT Toituvad taimemahladest, mõni röövtoiduline; areng väga kiire. Holometabola – täismoondega (seltsid 16-26) Holometabola – täismoondega (= Endopterygota – sisetiibsed) 16. O. Raphidioptera – kaamelkaelalised Eestis 4 liiki MORFOLOOGIA 5-21 mm Sale; pikk eesrindmik; 2 liitsilma + 3 lihtsilma; lendavad halvasti; emastel pikk muneti ELUVIIS/KOHT Metsades; püüavad okstel liikudes aeglasi putukaid. 17. O. Megaloptera – suurtiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 8-85 mm 4 ühesugust võrkjat tiiba; liitsilmad suured. ELUVIIS/KOHT Päevase eluviisiga. Vastsed veelise eluviisiga, röövtoidulised. 18. O. Neuroptera – võrktiivalised Eestis 34 liiki MORFOLOOGIA 2-80 mm
Sugukond kilplutiklased Pentatomidae. Arvukas, peamiselt troopilistel aladel esinev sugukond. Putukad on lühikese, laia ja õhukese kehaga. Seljal esinev kilbike on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani. Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas Eurydema oleracea , metsamarjadel on tavaline marjalutikas Dolycoris baccarum, puudel ja põõsastel üks suurimaid sellesse sugukonda kuuluv punaste jalgadega Pentatoma rufipes, teravilju kahjustab nokislutikas Aelia acuminata . Selts: Kaamelkaelalised Raphidioptera Kaamelkaelalised on keskmise suurusega (1-5cm) saledad putukad. Pea prognaatne, haukamissuistega. Nii vastsetele kui valmikutele on iseloomulik pikenenud eesrindmik. Võrkja soonestustega väliselt sarnaseid tiibu on kaks paari. Eestiibadel esineb tiivatähn pterostigma. Emasloomadel on pikk muneti. Munad munetakse puitu või koorepragudesse. Rööveluviisiga vastsed elavad koorepragudes või teiste putukate koorealustes käikudes. Eestis on tavalisem kaamelkael Raphidia notata.
Tiivad pikad, lintjad; ääristatud tiheda karvastikuga. Tiiva tipp ümardunud või teritunud. Puhkeolekus tiivad tagakehal; pole võimalik kokku voltida. Vähe soonestunud. Esineb ka tiivutuid liike. Tagakeha värtnakujuline; 11 lüli. Tagakeha viimane segment väga väike. Munetiripstiivaliste emaste tagakeha tipus 4 hambulisest plaadist koosnev muneti; toruripstiivaliste emaste tagakeha tipp väljaveninud toru, kust väljub muna. Keskmise suurusega putukaselts, Eestis 38 liiki. Selts: Kaamelkaelalised (Rhaphidioptera) Pikkus 8-18 mm. Värvuselt tumedad, metallse läikega. Peal esineb heledaid kollakaid laike. Pea pikk, lamenenud; külgedel asuvad suured rohekad liitsilmad. Silmade vahel või läheduses 35-75 lülist koosnevad tundlad. Pea keskosas kolm
annaabi.ee 
