midagi valesti tegid või õigesti tegemata jätsid; asjata ei öelda, et koer peremehe tegu ja nägu läheb (Inimohvrid...2008. Inimohvrid põhjustavad homofoobiat. http://wildikas.wordpress.com/2007/04/27/inimohvridsuvendavadhomofoobiat/. 14.04.08). · Kirsty Jane Gallacher inimene inimesele hunt nüüd küll pole. Hunt, erinevalt inimesest, tapab ainult väga ratsionaalseil kaalutlusil.// (Mis...2008. Mis tingimustel sa naabri ära tapaksid? http://noiaelu.wordpress.com/2008/02/22/mistingimustelsanaabriaratapaksid/. 14.04.08) · Vanad roomlased kasutasid väljendit "homo homine lupus est" "inimene on inimesele hunt". Evangeelium võrdleb inimkonda aga eksinud lambaga, mitte hundikarjaga hunt on saatan. Andestades ligimesele tema eksimused, pöörame oma vaimuliku mõõga hundi vastu, söötes lambaid, kelle eest Kristus on surnud (Allsalu, M. 2008
kolm protsenti (seal hulgas kaksiktähti, kus kaaslane on ülesseatud piirist väiksem), kaksiktähti 11%,, kolmiktähti 18%, nelja-, viie- ja rohkem-kordseid 68%. Sellest nähtub, et üksiktäht on erand, puhtakujuline kaksiktäht ka haruldane, kuna mitmiktäht on reegliks universumis ; et üksiktäht võis tekkida ainult siis, kui algkeha omas väikese pöörlemishoo (vt. ülal), ja et puht-teoreetilisil kaalutlusil võib väita, et ühes üksteise suhtes korrapäratult liikuvas kehade segus, nagu on seda tähed, väike pöörlemishoog peab olema haruldane nähe, siis mitmiktähtede suur sagedus tähtedemaailmas on ka kooskõlas teooriaga. Tegelik mitmiktähtede sagedus peab olema veel suurem kui ülal leitud, kui arvestada kaaslasi, mis on väiksemad kui 1/10 Päikese massi: niisugusest väikesest päikesest suure planeedini on veel suur vahemaa; näiteks on Jupiteri mass vaid 1/1000 Päikese omast
Motivatsiooniteooria osutab vajadustele üksnes siis, kui impulsi tekitaja ja vajaduse objekt kokku langevad.Paraku on lihtne näidata, et paljudel juhtudel ei ole ajend ja vajadus samased. Lisaks sellele ei rajane Maslowi "vajaduste Mario Rosentau 95 hierarhia" vajaduse teoreetiliselemõistele, pigem on tegemist üldistatud empiirilise loendiga. See ei esita vajaduste selget tüpoloogiat.Õ Neil kaalutlusil jätame Maslowi käsitluse siin tähelepanuta. Garrett omsoni Vajadused ning Len Doyal'i ja Ian Gough'i Inimvajaduse teooria (Doyal ja Gough ÕÉÉÕ) on vajaduste uuematest käsitlustest ühed põhjalikumad. Esimene teos järgib analüütilise filosoofia tavasid ja rakendab selle meetodeid, empiiriasse eriti süüvimata. Teine teos