Sünteesstsenaariumi ideeks on lähendada Eestit maailmas kujunemisjärgus olevale teadmusühiskonna põhimõttele. Eesti sansiks on sihiteadlikult kombineerida ühiskonnas juba olemasolevaid algeid ja huvisid teadmusühiskonna mudeli elementidega. See on mudel, mille sisuks on: · Teadmusjuhtimise ja õppiva organisatsiooni põhimõtete omaksvõtt ja rakendamine nii riigivalitsemises kui avalikus ja erasektoris, poliitiliste otsuste allutamine otstarbelisele kaalutlemisele ja tagasisidestatud analüüsile. · Kompetentse asjaolude uurimise ja avalikustatud tagasiside jõuline sisseviimine valitsemisse, sihiga avastada ja parandada ohtlikke trende ja vigu, viia sisse arenguvajadustest lähtuvaid parandusi nii finantspoliitikasse kui teiste valdkondade otsustustesse, sõltumata seejuures erakondlikest ja grupihuvidest. · Tagasisidestatud ja teadmuspõhise juhtimise aluseks on kokkulepped Eesti arengusihtide
sisemistele omadustele, aga ebaedu korral välistele mõjutajatele. Mis on kallete põhjuseks? 1996 a Kruglanski inimese don paindlikud sotsiaalsed mõtlejad, kes valivad erinevate kognitiivsete etrateegiate vahel, võttes arvesse hetke-eesmärke ja vajadusi. Inimesel on 2 tüüpi infotöötlust: 1. automaatne ja väga kiire, vähe energiat 2. pikem, energia ja ressursimahukas, see läheneb arutlusele ja teadlikule kaalutlemisele Valik tehakes: 1. aeg ajapuudus 2. kognitiivne koorem 3. olulisus väheouline kiiresti Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 4. info kättesaadavus mida vähem infot, seda raskem analüüsida ja kaalutletud otsuseid langetada. Infopuuduses tehakse lühikesi ja kiireid otsuseid. Mida suurem on inimesel kognitiivse kurnatuse määr (muud tegevused), seda suurem on tõenäosus fundamentaalsele veale. Isetäituvad ennustused