sidumiseks. Keraamilised plaadid Valmistamismeetodi järgi võib jagada märjalt või kuivalt pressitud plaatideks. Plaadid kaetakse glasuuriga või mitte. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne , et ta nakkuks paremini plaatimis-seguga. Plaadid jagatakse tiheduse järgi klassidesse I IV. Lähtudes veeimavusest kaaluprotsentides (alla 0,5 ... üle 7). Vastupidavus keemilistele ainetele on suurem, mida tihedam on plaat. Tihedusklassi I-III on külmakindlad ja IV ehk poorseid plaate ei kasutata välistingimustes Põrandaplaatide mõõdud võivad olla erinevad (100 300mm), paksus 5...10 mm. Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav.
Plaadid kas kaetakse glasuuriga või mitte. Glasuur libisemiskindluse järgi pritsitakse või valatakse plaatide pinnale kas enne põletamist märjad pinnad või põletatud plaadile, mis nõuab täiendavat glasuuri põletust Plaadid jaotatakse tiheduse (veeimavuse) järgi klassidesse I kuni IV. Lähtutakse veeimavusest kaaluprotsentides (alla 0,5...üle 7). EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERAAMILISED PLAADID KERGKRUUS Keraamiliste plaatide Kergkruus on sõmer klassifikatsioon materjal, mis libisemiskindluse järgi saadakse savi
kondenseeruma. 10.Kuidas eemaldatakse hoonest niiskust? -Hoonest veekahjustuse- või ehitusniiskuse väljakuivatamisel tuleks eelistada sorptsiooni põhimõttel töötavat niiskuse eemaldamist, mille korral viiakse niiskus hoonest välja 11.Kuidas iseloomustatakse materjalide suhet veega? -Hügroskoopsed materjalid püsivad kuivad ainult siis, kui neid ümbritseva õhu niiskus on madal. 12.Kuidas iseloomustatakse materjalide niiskust? -Absoluutne niiskusesisaldus kaaluprotsentides näitab materjalis oleva vee suhtelist osakaalu -Suhteline niiskusesisaldus näitab, kui palju on materjali imendunud niiskust konkreetsetel tingimustel võrreldes materjali maksimaalse niiskuseimavusega õhu 100% suhtelise niiskuse juures -Suhteline tasakaaluniiskus on veeauru aururõhk õhus kui see on küllastunud (hoiab endas nii palju kui suudab niiskust) ehk see on õhu auruõhk, mis on tasakaalus vee pinnaga. Väljendatatakse protsentides (sisuliselt sama vee aktiivsusega)
Mölliosakesed Mölli jämeosakesed JMö 0,02 … 0,06 Mölli keskosakesed KMö 0,006 … 0,02 Mölli peenosakesed PMö 0,002 … 0,006 Saueosakesed S alla 0,002 Kasvupinnases sisalduvate erinevate fraktsioonide osatähtsust, väljendatuna kaaluprotsentides, näitab sõelkõver (joonis 1). Sõelkõver annab informatsiooni mingi konkreetse kasvupinnase sobivuse kohta erinevate haljastusobjektide rajamiseks. Järsult tõusev kõver tähendab, et pinnas koosneb valdavalt ühte ja samasse fraktsiooni kuuluvatest ehk samasuguse läbimõõduga osakestest. Sellist materjali nimetatakse ühtlaseks materjaliks (joonisel kõver 1). Lauge tõusuga kõver aga moodustub, kui kasvupinnases sisalduvate osakeste läbimõõt varieerub laiades piirides
Mida väiksem on lõimisetegur, seda ühtlasem om pinnas. Mahumass e tihedus - s - pinnase skeleti osakeste kaalu ja mahu suhe. Mahukaal - - on loodusliku struktuuri ja veesisaldusega pinnase ühe mahuühiku kaal. See on meie pinnastel enamasti piirides 18 ... 21 kN/m 3, võib ulatuda 15 ... 23 kN/m3. Veesisaldus - w - looduslik niiskus on veehulk, mis eraldub pinnase kuumutamisel 1050 C juures. Seda väljendatakse tavaliselt kaaluprotsentides kuiva pinnase suhtes. Skeleti mahukaal - d - on loodusliku struktuuriga kuiva pinnase ühe mahuühiku kaal d = / ( 1+w ) Poorsus - n - poorsust väljendatakse kas protsentides (poorimahu ja üldmahu suhe) või poorsusteguriga - e : e = ( s - d ) / d. Liivapinnaste suhteline tihedus - I D - võrdleb liiva looduslikku poorsustegurit sama liiva teimimisel saadud suurima ja väikseima võimaliku
annaabi.ee 
