Kõrgema täpsuse saavutamiseks võtta kaalutavaid anumaid (keeduklaas, kaaluklaas, ...) kas pintsettidega või paberiga, eriti kui on tegemist väikeste koguste kaalumisega. Jälgida, et kaalule asetatav anum poleks millegagi koos. Kaalutava anuma temperatuur ei tohi palju erineda ümbritsevast temperatuurist. Analüütilise kaaluga võib aineid kaaluda kaaluklaasis, keeduklaasis või koonilises kolvis. Analüütilise kaaluga ei tohi aineid kaaluda otse kaaluplaadil või paberi peal. Aineid ei tohi valada/puistata kaaluplaadil asuvasse anumasse! Anum tuleb valamise ajaks kaaluplaadilt laua peale tõsta. Kaalumise määramatus (täpsus)- Kaalumise määramatus üldiselt pole sama, mis kaalu viimase koha täpsus! St, et neljakohalise kaaluga kaalutud massi määramatus üldiselt ei ole ± 0.0001 g, vaid on suurem. Kaalumise määramatust põhjustavad järgmised allikad: kaalu piiratud komakohtade arv, kaalumise korduvus, puruke
Kaal peab enne kaalumist olema 30 min vooluvõrgus. Kaal peab olema loodis. Enne kasutamist kalibreerida. Analüütilistel kaaludel kaaludes tuleb tegutseda aeglaselt, lauale, kus on kaal, ei maksa toetuda ega asetada sinna mingeid asju, kaalutav objekt asetatakse kaalukausi keskele, suurema täpsuse saavutamiseks tõstetakse objekte pintsettide või paberiga. Kaalutava anuma temperatuur peab olema lähedane kaalu temperatuurile. Ei tohi kaaluda otse kaaluplaadil või paberil. 24. Mõõtemääramatus analüütiliste kaaludega kaalumisel. Kaalumise määramatus on üldiselt suurem kui viimase koha täpsus. Kaalu määramatust põhjustavad piiratud komakohtade arv, kaalumise korduvus (puru kaalumise objektide küljes, elektrostaatika, välismõjud), triiv (nt temperatuurimuutusest või õhurõhust tingitud), kaalu mittelineaarsusest tingitud määramatus. Normaalne määramatus on 4-kohalise kaalu puhul nt 0.0004 g (k=2)
annaabi.ee 
