Õpetaja: Andrus Luts Väimela 2008 Töö eesmärk: Niiskuse liikumine puidus niiskussisalduse määramise käigus. Kontrollkatsekeha puiduliik: mänd Töö käik: Valmistatud kontrollkatsekeha ja määratud selle esialgne mass ja mõõtmed, edasi teostatud selle kuivatamine ja esimene kaalumine pärast ühe tunnilist kuivatamist. Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödudes kuni kaalumiste tulemuste võrdsustumiseni. Katsekeha esialgne mass: 6,75 g Katsekeha esialgsed mõõdud: 14,4*29,7*29,7 Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil. Kus, materjali mass algolekus, materjali mass absoluutselt kuivas olekus. *100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur: Joonkahanemise kindlaks määramiseks mõõdan a, b ja h suurused katsekehal. Pärast
katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2). Järgnevalt võetakse katseproov veest välja ja lastakse nõrguda. Katsenõu täidetakse veega kindla nivooni ja määratakse katsenõu mass koos veega (m3). Nõrutatud katseproov asetatakse kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldatakse üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaalutakse (m1). Täitematerjal kuivatatakse kuivatuskapis temperatuuril 110+-5C konstantse massini (m4). Kaalumiste tulemused registreeritakse täsusega vähemalt 0.1% katseproovi massist. Terade tihedus arvutatakse valemiga 2: Valem 2: OK = m4 / (m4 (m2 m3 )) kus m2 küllastunud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass grammides, g; m3 veega täidetud katsenõu mass, g m4 kuiva täitematerjali mass õhus, g Terade tihedus väljakuivatatud oleks arvutatakse valemiga 3: Valem 3: OK, kuiv = m4 / (m1 (m2 m3 ))
EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas
Müürikivide katsetamine: veeimavuse algkiiruse määramine Katses kasutatakse kuivatatud katsekehasid, mis asetatakse kindlaksmääratud ajaks vette ning määratakse massi juurdekasv. Keraamiliste müüritelliste puhul leitakse sängituspiirkonna veeimavus, teiste müürikivide puhul leitakse väliskülje veeimavus vastavalt tootestandardile. Katsekehad kuivatatakse ventileeritavas kuivatusahjus konstantse massini, mis on saavutatud kui kahe järjestikuse vähemalt 24h järgsete kaalumiste erinevus ei ületa 0,1% kogumassist. Keraamilisi müürikive kuivatatakse temperatuuril (105 ± 5)°C, teisi telliseid (70 ± 5)°C. Peale kuivatamist lastakse katsekehadel toatemperatuurini jahtuda ning määratakse selle mass (mdry,s) täpsusega 0,1g ja vette asetatud külgpinna (keraamiliste telliste puhul sängituspinna) kogupindala (A s) täpsusega 1 mm2. Katsekeha asetatakse vähemalt 20mm sügavusele kandikule tugede abil nii, et kandiku põhja ja katsekeha vahele jääks vahe
Nüüd teostatakse teine analüüs ja uus kaalumine, kolmas, vajadusel neljaski taasanalüüs, kuni pü- sivusindeksi väärtus (ja vastavalt ka saadud puude pikkus) jääb püsima. Tavaliselt väheneb sellise ülekaalumise tagajärjel leitud ühepikkuste puude arv umbes kümme korda või enamgi. Paraku on saadud "kaalutud" puud mõnigi kord algsetest puudest märgatavalt pikemad. (Selle nägemiseks tuleb kasu- tada programmis erivõtteid!) Ka võib tunnuste kaalumiste järel saadud kla- dogrammides mõni takson "nihkuda" täiesti ootamatusse ja ilmselt ebaõigesse paika. 8.14. Suure andmemaatriksi (palju liike, palju tunnuseid) ja tunnuste madala püsivusindeksi puhul võime kladistilise analüüsiga saada mitu või terve hulga sama pikki puid, s.t. võrdväärseid hüpoteese. Enne nende vahel valiku tegemist (või tegemata jätmist) on otstarbekas programmi abil teha üksikkladogramme võrdlev ja üldistav konsensuspuu. 8.14.1
annaabi.ee 
