Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade Vooluhulk arvut korrutades keskmist mõõdetud tõmmatakse üle jõe jaotistega tross või määramisel. Sügavusi mõõd mõõtevarda, käsi-, voolukiirust vooluristlõike pinnaga. Voolurist- kasutatakse geodeetilisi mõõteriistu. Vooluhulga raskus- või kajaloega. Mõõtevarras on kuni 7m lõike pindala määramiseks on vaja mõõta voolu- määr mahumeetodil (kaalumeetodil): Mahumeet pikkune puust või metallist silindriline sügavusi nii mõõtevahem alguses kui ka lõpus. kasut väikeste vooluhulkade mõõtmiseks nii varras. Puitvardal on alumises otsas metal- Ujukid jagun pinna- ja süvaujukiteks: laboris kui ka väljas. Sageli tareeritakse sellel
tagasi põrkub. Katamaraan lastakse sillalt vette, veetakse edasi-tagasi (mõõdetakse mitu korda, et viga teada saada). 5) Elektromagnetiline kiirusmõõtur sobib kiiruse mõõtmiseks madalas vees. 17. Vooluhulga mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Jagunevad hüdromeetrilisteks ja hüdraulilisteks meetoditeks (mõõteülevoolude ja rennide abil). 1) Vooluhulga määramine mahumeetodil (ka kaalumeetodil) / tuntud mahuga mõõdetakse just väiksemaid vooluhulki. Vool juhitakse mõõteanumasse ning stopperiga mõõdetakse anuma täitumisaeg T. Vooluhulk Q = W/T, kus W on anuma maht. Et mõõtmisviga ei oleks suur, peab anumasse mahtuma vähemalt 10 sekundi vesi. Tehakse viis mõõtmist ja võetakse neist keskmine. 2) Vooluhulga määramine tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu Jõgedes ja ojades määratakse
Mõõtühik on m3/s (jõed, ojad), l/s (torustikud), m3/h (nt pumbad) vm. Teatava ajavahemiku vooluhulkade keskväärtust nimetatakse keskmiseks vooluhulgaks. Vooluhulga mõõtmiseks on mitu võimalust, enamasti kasutatakse hüdromeetrilisi ja hüdraulilisi meetodeid. Hüdromeetriliste meetodite puhul leitakse kõik vajalikud suurused otsese mõõtmisega ning vooluhulk määratakse mõõdetud kiirusjaotuse ja voolu ristlõikepinna kaudu või mahu- või kaalumeetodil. Hüdraulilised meetodid tuginevad hüdraulika seaduspärasustel: vooluhulk mõõdetakse mõõteülevoolude või -rennide abil. Elektromagnetilised meetodid seisnevad indutseeritud elektrivoolu mõõtmisel, mis tekib läbi magnetvälja voolava vee toimel. Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o
Hügroskoopsuspiir Puidu rakusein suudab endasse niiskust imada ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt ehk hügroskoopsuspiir Saabub kõikidel puuliikidel 30%-lisel niiskusesisaldusel Niiskuse suurenemisel koguneb vesi raku õõnsustesse. Puidu absoluutne niiskus : M – niiske puidu mass M0 – puidu mass absoluutselt kuivas olekus Wa = m-mo : mo * 100% Puidu absoluutne niiskus määratakse kaalumeetodil. Võetakse proovikeha ja kaalutakse ära (kaal m). Seejärel kuivatatakse proovikeha kuivatuskambris seni, kuni tema kaal enam ei tvähene st. et kogu niiskus on välja auranud. Kaalutakse absoluutkuiva proovikehha kaal m0 Arvutatakse niiskus Kaaalumeetodit kasutatakse labori ting. Tasakaaluniiskus. Kõik puidulised materjalid püüavad saavutada teda ümbritsevale keskkonnale vastavat niiskust. Keskkonna omadused, mis mõjutavad puidu niiskust:
annaabi.ee 
