Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 Söömishäired on üha levinum probleem maailmas, mis puudutab inimesi olenemata rassist, soost ja vanusest. Söömishäired kuuluvad psüühika- ja käitumishäirete hulka ja need jaotakse suuresplaanis kaheks põhiliseks rühmaks: anorexia nervosaks ja bulimia nervosaks. Neid mõlemaid iseloomustab väär kehataju ning äärmuslikud meetmed kaalulangetamises. Söömishäirete all kannatavad rohkem naised ja haigetumise tipp jääb vanusessse 15-25. Haigestumise riskiteguriteks on: väär kehataju, dieeditamine, konfliktsed lähisuhted, sotsiaalne surve ja geneetilised tegurid . Söömishäired on väga tõsised häired, kuna nad võivad lõppeda surmaga ja nende olemasolu võib olla pikalt varajatud. Söömishäirete ravi on kompleksne ja kohaldakse vastavalt patsiendi eripärale
- Kui tegemist personaalse asjaga võib see väga kaua meeles olla, mälu võib aga muunduda - Piinlike küsimusi küsida isiklikult, anonüümselt - Anda lubadusi ja sõlmida lepinguid – teaduse huvides küsime infot, palun olge ausad. Vaatlus – liiga spetsiifiline Käitumiskavatsus Kaalulangetamine ei ole käitumine vaid eesmärk. Nt et spordisaali minemiseks peab ostma pileti, panema riided õiged, jalutama halli – need kõik on tegevused. Lõppeesmärgis ehk kaalulangetamises neid asju sees ei ole. - Inimese valmisolek mingit käitumist sooritada. Mida kõrgem on tõenäosus seda suurem on käitumise toimumise tõenäosus Aladimensioonid mis seda mõjutavad: - Kui kättesaadav käitumiskavatsus mälus on - Et see prognoosiks peab olema enesekindlus - Kavatsus peab olema seotud inimese endaga Bassili 1990 – kelle poolt te hääletate valimistel? Mõõdeti latentsaega. Kellel info mälus
annaabi.ee 
