Lahustunud soola kogus/ lahusti kogust võib arvutada ka ristkorrutise abil. vesi sool Ülesanne: 100g= 40g Leia, kui palju vett on vaja 65 oC juures, et x= 5g lahustada 5 grammi keedusoola? Keedusoola 100 g 5 g x= = 12,5 g lahustuvus sellel temperatuuril 40 g on 40 g 100 g 1) Millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist kõige rohkem? 2) Millal on kaaliumnitraadi ja kaaliumbromiidi lahustuvused võrdsed? 3)Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool või kaaliumnitraat? 4) Moodusta ise küsimus kaaliumbromiidi kohta! 5) Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi ja temperatuuri 80 oC kohta. Ülesandeid CuSO4 lahustuvus temperatuuril 60 oC on 40 g · 100 g 100 grammis vees lahustub CuSO4 (40 grammi) ·
Sellisel juhul saamegi kristallhüdraadid. Tuntumaid kristallhüdraate on näiteks vaskvitriol ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vask(II)sulfaatpentahüdraat: CuSO4·5H2O. Sageli on nii, et aine hüdraatunud vorm on teist värvi kui hüdraatumata vorm. Probleem- ja arvutusülesanded lahustumiseni. Seejärel asetada lahus katseklaasiga ettevaatlikult külma vette. Tekstülesanded kaaliumnitraadi (KNO3) Kui lahus on jahtunud, siis viiakse lahusesse väike lahustuvusest naatriumetanaadi kristall ning jälgitakse toimuvat. Mis 1. Leia kaaliumnitraadi toatemperatuuril küllastunud juhtub? Põhjendada nähtust! lahuse protsendiline sisaldus 2. 20 g KNO3 lisati toatemperatuuril 80 cm3 Tööülesanne nr 2 vett
Poolusega ja aine anionidele posit poolusega. Tekivad hüdraatunud ioonid. 12. Kirjelda polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustuvus protsessi vees. Polaarse molekuli umber võtavad vee molekulid samuti kindla suuna, pöördudes positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. 13. Selgita miks NaOH lahustamisel vees lahus soojeneb. Osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine. 14. Selgita miks Kaaliumnitraadi lahustamisel vees lahus jahtub. Hüdraatumisel kaasneb soojuse eraldumine.
2 Katse nr. 1 : Hapniku saamine ja tõestamine Eelteadmised Hapnik on üks levinuimaid elemente Maal. Hapniku kasutavad suurem osa elusolendeid hingamiseks. Hapniku kohta ma ise väga palju ei tea. Veel vähem selle saamise kohta. Üks asi, mida ma teadsin varem oli veel see, et hapnik on vajalik põlemiseks. [1] Eesmärk Katse eesmärk saada ja tõestada hapniku kaaliumnitraadi kuumutamise teel Hüpotees Katse käigus eraldub KNO3 st O2 2KNO3 -> 2KNO3 + O2 Vajalikud vahendid piirituslamp katseklaas statiiv salvrätik käpp muhv KNO3 pird Katse käik · Pandi kokku statiiv. · Pandi katseklaasi kaaliumnitraati (KNO3) ~2cm3 · Süüdati piirituslamp
TUNNI EESMÄRGID: Õpilane: • Teab, mis on lahus; • Oskab välja tuua lahustumise kiirust suurendavad tegurid; • Mõistab, mis on aine lahustuvus; • Teab ainete eraldamise võimalusi segudest. MIS PILTIDEL KUJUTATUD ON? KUIDAS ERALDADA: KRIIDIPURU JA VESI; LIIV JA VESI; LIIV JA RAUAPURU; KEEDUSOOL JA VESI, ETANOOL JA VESI; TOIDUÕLI JA VESI GRAAFIKU LUGEMINE 1.Millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist kõige rohkem? GRAAFIKU LUGEMINE (1) 2. Millal on kaaliumnitraadi (KNO3) ja kaaliumbromiidi (KBr)lahustuvused võrdsed? GRAAFIKU LUGEMINE (2) 3.Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool (NaCl) või Kaaliumnitraat (KNO3)? GRAAFIKU LUGEMINE (4) 4. Moodusta ise küsimus Kaaliumbromiidi (KBr) kohta! GRAAFIKU LUGEMINE (5) 5. Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi (NaCl) ja temperatuuri 80 oC kohta. GRAAFIKU LUGEMINE (6) 6. Mis lahustuvusi näitavad graafikul jooned? PROTSENT ÜLESANDED: 1. 25 grammi ainet lahustati 100
Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioone, mis põhjustavad aluselise keskkonna
6. Millised ioonid põhjustavad happelist keskkonda, millised ioonid aluselist keskkonda? pH väärtused erinevates keskkondades (indikaatorite värvused). Õ ül 9 /lk 111, töölehelt ül 8. 7. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine (nt NaCl) lahustumine vees? (ehk kuidas tekivad ioonid lahusesse?) 8. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Töölehelt ül 2. 9. Miks tahke NaCl ei juhi elektrivoolu, aga NaCl vesilahus juhib? 10. Miks kaaliumnitraadi lahustamisel vees lahuse temperatuur langeb, kaaliumhüdroksiidi lahustumisel vees aga tõuseb? 11. Molaarse kontsentratsiooni arvutamine. Õpikust näidisülesanne lk 92-93 ja ül 10-12 / lk 94; töölehelt lk 18 ül 1-6 molaarse kontsentratsiooni kohta. 1)
Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga. Täitemehhanism on piltlikult öeldes pisike tahkelkütusel töötav raketimootor, mis tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku. Lämmastik tekib kaaliumnitraadi(KNO3) ja naatriumsoola(NaN3) reaktsiooni tulemusena.Pärast täitumist tühjeneb turvapadi kohe, et vältida reisijate vigastamist. Selleks on patjades augud. ELEKTRILINE ANTENN Elektriline raadioantenn liigub üles-alla mootori abiga. Mootorile rakendatakse raadiost tuleva juhtsignaali peale aktiveeruva relee kaudu vool ning mootor hakkab ringi ajama tiguülekannet, mis aitab pöördeid vähendada ja momenti suurendada. Tiguülekanne on
põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimalik mõneks ajaks verd asendada *Osteoporoos luude hõrenemine, mida soodustab üleliigne NaCl sisaldus kehas *Ateroskleroos veresoonte lupjumine, 2) Leelismetallide üldiseloomustus, miks annavad mõned metallid leekreaktsioone ja millised on tuntumate metallide leekreaktsioonide värvused. Leekreaktsioonid: *Li punane
Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga. Täitemehhanism on piltlikult öeldes pisike tahkelkütusel töötav raketimootor, mis tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku. Lämmastik tekib kaaliumnitraadi(KNO3) ja naatriumsoola(NaN3) reaktsiooni tulemusena. Pärast täitumist tühjeneb turvapadi kohe, et vältida reisijate vigastamist. Selleks on patjades augud. 3. Kahekordselt kaitstud reisijateruum Juhitudkeredeformatsioon: Igaüks on vast näinud avariis vigastada saanud autot teeserval kurvalt konutamas, esimene ja tagumine ots kokku volditud, nagu akordionil. See on väga dramaatiline vaatepilt, aga selle tagajärjed ei pruugi olla sugugi fataalsed.
6., 20.4. Ülesandeid harjutamiseks Molekulmassi arvutamine. 1. Leida järgmiste ühendite molekulmassid. a) H2SO3 b) (NH4)2CO3 c) Al(OH)3 Liitaine protsendiline koostis (ühendi koostiselementide sisalduse leidmine protsentides). 2. Arvutage fosfori protsendiline sisaldus järgmistes ainetes: a) P4O10 b) Mg3(PO4)2 Lahuste protsendiline koostis. 3. Segati 150 g etanooli (C 2H5OH) ja 300 g vett. Mitme %-line etanooli lahus saadi? 33,3% 4. 12 %lise kaaliumnitraadi lahuse kuivaks aurutamisel saadi 150 g kaaliumnitraati. Kui palju vett aurus? 1100g 5. Happe lahuse neutraliseerimiseks on vaja 13 g naatriumhüdroksiidi. Mitu grammi 5 % lahust selleks kulub. Mitu grammi on selles lahuses vett? 260g ja 247g 6. Kui palju soola ja vett tuleb võtta 5 kg 8 % soolvee valmistamiseks? 0,4 kg ja 4,6kg 7. Autoakus kasutatav väävelhappe lahus saadi 1,65 kilogrammi puhta väävelhappe
NH4NO3 ammooniumnitraat, AgNO3 põrgukivi. Viimast kasutatakse meditsiinis, kuna tal on söövitavad omadused, põletikuvastane ja baktereid hävitav toime. Söövitavate omaduste tõttu kasutatakse teda näiteks soolatüügaste ravil. Nitraadid kuuluvad lõhkeainete segudesse seepärast, et nad võimaldavad põlemist ilma õhuhapniku juurdepääsuta. Põlemine toimub nitraadi lagunemisel tekkiva hapniku arvel. Lisaks mõjutavad nitraatide lagunemist mitmesugused lisandid. Kaaliumnitraadi segu väävli ja söega nimetatakse mustaks püssirohuks. Viimane (75% KNO3, 13% C ja 12% S) põleb järgmise võrrandi kohaselt: 2KNO3 + 3C + S 2K2S + 3CO2 + N2 HNO2 lämmastikushape Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: // 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis sarnaselt nitraaditele, on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained
hapniku. 500 ºC 800 ºC 335 ºC 2NaNO3 2NaNO2 + O2 4NaNO3 2Na2O + 2N2 + 5O2 2KNO3 2KNO2 + O2 Kuna üheks saaduseks on alati hapnik, siis on neid aineid põhiliselt juba iidsetest aegadest alates kasutatud erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamisel. Õiges vahekorras võetud kaaliumnitraadi, väävli ja söe segu nimetatakse mustaks püssirohuks, mis oli väga pikka aega üheks peamiseks ja tähtsaimaks lõhkeaineks. Must püssirohi olevat leiutatud Hiinas juba 6. sajandil e.Kr. Euroopas õpiti püssirohtu valmistama alles keskajal. Must püssirohi (Pildiallikas: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCssirohi )
raketikütuseid jpm. · Nitraadid on vees hästilahustuvad. Lämmastikhape reageerib alustega. Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Näiteks kaaliumhüdroksiidiga (KOH) toimub reaktsioon HNO3 + KOH KNO3 + H2O Tekib kaaliumnitraat ehk salpeeter (KNO3). Nitraadid tekivad ka metallioksiidide ja sooladega reageerimisel. Näiteks reaktsioon kaltsiumoksiidiga annab kaltsiumnitraadi: 2HNO3 + CaO Ca(NO3)2 + H2O Reaktsioon kaaliumkarbonaadiga annab kaaliumnitraadi: 2HNO3 + K2CO3 2KNO3 + H2O + CO2 . Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid. Valdav enamik neist lahustub väga hästi vees. 38. Fosfori ühend PH3: selle kasutamine ja kirjutage tasakaalustatud tekkereaktsioon. Fosfaan PH3 värvusetu, roiskunud kala lõhnaga, v mürgine gaas. Redutseerivad metallisooladest vaba metalli- 8Ag+PH3+4H2O8Ag+H3PO4+HNO3. Saadakse fosfiidide (Ca3P2) reageerimisel veega või happega, valge fosfori