2011. Saksamaa rahvastikupüramiid. Loodusvarad Saksamaa majanduse arengus on suur osatähtsus olnud maavaradel. Keskajast on kaevandatud Maagimäestiku hõbemaaki, 19. ja 20. sajandil võeti kasutusele Ruhri. Saarimaa ja Aacheni piirkonna kivisöe- ning Reinimaa, Leipzigi ja Alam- Lausitzi piirkonna pruunsöemaardlad. Rauamaaki ona kaevandatud Reini kiltkivimäestiku, Franki Juura ja Harzi piirkonnas. Tuntuimad kaalisoolaleiukohad on Alam- Saksimaal ja Tüüringis. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid. Järvesid on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised. Majandusharud Saksamaal on rohkesti heal järjel tööstusharusid, seal valmistatakse elektriseadmeid, arvuteid, tööpinke, riiet, ravimeid jne.
kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad. 1.4 Loodusvarad Saksamaa majanduse arengus on suur osatähtsus olnud maavaradel. Keskajast on kaevandatud Maagimäestiku hõbemaaki, 19. ja 20. sajandil võeti kasutusele Ruhri. Saarimaa ja Aacheni piirkonna kivisöe- ning Reinimaa, Leipzigi ja Alam- Lausitzi piirkonna pruunsöemaardlad. Rauamaaki ona kaevandatud Reini kiltkivimäestiku, Franki Juura ja Harzi piirkonnas. Tuntuimad kaalisoolaleiukohad on Alam- Saksimaal ja Tüüringis. 1.5 Taimestik Tiheda sutuse tõttu on looduslikku timkatet säilinud vähe. Mets katab 30% territooriumist. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna- Saksamaa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. 1.6 Loomastik Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud
annaabi.ee 
