valmistati lambalihaga toite,tehti käkke,kamakäkke,küpsetati karaskid,saia,leiba,kooke. Mulgimaal pruuliti jaanipäevaks nn jaanikahja-õlut,millele lisati mett.Valmistatud toidud söödiperega ühiselt jaanitule ääres. Lauristipäev; küpsetati kooke,söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäev; praeti liha ja tehti kooke,mõnelpool keedeti tanguputru. Mihklipäev;traditsiooniliseks mihklipäeva toiduks oli keedetud lambaliha naeriste,hiljem kartulite ja kaalikatega,lambalihasupp või lambalihasupp odrajahust klimpidega.Küpsetati karaskit,riivkartulikaraskid,porgandipirukat ja teisi pirukaid ning pannkooke.Mihklipudruks kas oli kartulipuder,riisipuder või ükskõik missugune puder.Söödi rohkesti kala.Mihklituule- lised küpsetasid värskeid haudekaalikaid ja-kartuleid maa sees aukudes,mis vooderdati tuliste paekividega. Hingedepäev; tehti õlut ning söödi lihatoite.
piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira, küpsetati manna ja kohupiimakorpe, söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 .augustil praeti liha ja tehti kooke mõnel pool keedeti ka tanguputru. Mihklipäeval 29.september. traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega . Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Hingedepäeval 2. november tehti õlut ning söögi lihatoite. Mardipäeval 10 november söödi haneliha , seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste . Mardisantide tarbeks hoiti varus köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Kadripäeval 25 novembril söödi kanalihatoite, mulgikapsaid ,liha ja kartulitega ,küpsetati karaskit ja pannileiba.
sealiharulaadi ja rosoljet või kartulisalatit, piparkoogid ja glögi. Vastlapäev Ajaloolised vastlapäevatoidud olid herne- või oasupp ja seajalad. Tänapäeva süüakse ka samu asju juurde on tulnud vahukoorega vastalkukkel. Mihklipäev Traditsioonilised toidud olid lambalihast: keedetud lamabliha karulite ja kaalikatega, lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Tänapäeval süüakse samu asju. Lihavõttepühad Lihavõtete ajal keedeti ja värviti mune, söödi mune ja piimatooteid, kohupiimatoite , sülti, sinki ja marineeritud
· munavõid · piimasuppe · söödi kaselehtedega värvitud mune Jaanipäev · Pruuliti jaaniõlut · söödi kama ja sõira · küpsetati manna- ja kohupiimakorpe · söödi kamakäkke Lauritsapäev · Küpsetati kooke · Söödi lambaliha värske kapsaga Rukkimaarjapäev · Praeti liha · Tehti kooke · Keedeti tanguputru Mihklipäev · keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega · lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. · Küpsetati karaskit ja tehti õlut Hingedepäev · Tehti õlut · Söödi lihatoite Mardipäev · Söödi haneliha · Seapead kartulite ja kaalikaga · Tehti vorste hoiti varuks köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi Kadripäev · Söödi kanalihatoite · Mulgikapsaid liha ja kartuliga · küpsetati karaskit ja
piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira. Küpsetati mannat ja kohupiimakorpe. Söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 augustil praeti liha ja tehti kooke. Mõnel pool keedeti tanguputru. Mihklipäeva 29 september traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega. Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Hingedepäeval 2 november tehti õlut ja söödi lihatoite. Mardipäeval 10 november söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega. Tehti vorste. Mardisantide tarviks hoiti köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Globariseerumine ehk ülemaailmustamine protsess mida iseloomustab kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailmamajanduse ühiskonda
peigmees.Pidu peet kas viimaseks käidud talus või külakõrtsis.Seal söödi ära kõik kostiks saadud toiduained ja jagati muud annid.Maha võeti ka maskid.Mõnikord peeti selliseid pulmi mitu päeva. TOIT Mardipäevaks tapeti mõni loom,küpsetati vorsti või verekäkki,pruuliti õlut ja küpsetati karaskit,et jätkuks oma perel süüa ja ka martidele anda. Mardipäeval söödi ka sepikut ka kartuleid ja muud talutoitu. Vanaks mardipäevatoiduks on ka seapea keedetud naeriste või kaalikatega. Laual olid ka kali,õlu,mesi ja õunad. VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED Mart ja Mihkel on vennad ja Kadri nende õde. Mardi-,mihkli-ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval. Kui mardipäeval on udu,siis jõuludeks hanged. Mart ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga. Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad. Kui mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv suvi. Mardipäeva lumi toob hea vilja-aasta ja palju õunu.
kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäevaks (24.juuni) tehti (pruuliti) jaaniõlut; söödi kama ja sõira, kamakäkke; küpsetati manna- ja kohupiimakorpe. Lauritsapäeval (10. aug.) küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval (15. aug.) praeti liha ja tehti kooke. Mõnel pool keedeti ka tanguputru. Mihklipäeval (29. sept.) joodi õlut, küpsetati karaskit ja tehti toite lambalihast: keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega, 283 keedeti lambalihasuppi odraklimpide ja kapsaga. Hingedepäeval (02. nov.) joodi õlut ja söödi lihatoite. Mardipäeval (10. nov.) söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste. Mardisantide tarvis hoiti varuks köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Kadripäeval (25. nov.) söödi kanalihatoite,
annaabi.ee 
