sõjavangistusest. Vana Vene impeeriumi tükeldamist võõrastavad Prantsusmaa ja Suurbritannia olid ettevaatlikud, kuid sellegipoolest tunnustasid maikuus Maanõukogu de facto. I Maailmasõja tegevuses osalesid Venemaa keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost ohvitserid, kellest kujunes arvestatav jõud Eesti Vabadussõja ajaks just Esimese maailmasõja lahingute tulemusel. 1914. aastal oli Venemaa Keisririigi sõjaväes 140 kaadriohvitseri, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid polgukomandörid, 17pataljonikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus Nikolai Kindralstaabi Akadeemiast, 12 olid polkovniku auastmes, 28 — alampolkovnikud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 Venemaa Keisririigi ordenit, sealhulgas 47 Püha Georgi ordenit. Üks autasustatutest oli ka Julius Kuperjanov, kes oli Vabadussõjas üks
100 000 eestlase. Neist langes või jäi teadmata kadunuks ca 10 000 meest. 1860. aastate Vene armeereformi käigus asutati junkrukoolid, kus oli madalam hariduslik tsensus ja lihtsam õppeprogramm kui sõjakoolides. Junkrukoolid andsid tõuke eesti ohvitserkonna kujunemiseks. Enne seda teenis tsaariarmees ohvitserina vaid üksikuid eestlasi. Ajavahemikus 18701914 lõpetas junkru- või sõjakooli ca 300 eesti rahvusest kaadriohvitseri, kellele lisandus ca 150 reservlipnikku. Esimese maailmasõja ajal ülendati ohvitseriks üle 2300 eestlase. Seega küündis Esimesest maailmasõjast osavõtnud eesti ohvitseride arv kuni 3000 meheni. 20. sajandi alguses teenis Vene armees vähemalt 60 eesti soost polkovnikut ja alampolkovnikut ning 89 eesti päritolu kindralit. Kindralitest jõudis pärast Vabadussõda Eestisse vaid kaks (kindralleitnant Heinrich Rautsmann ja kindralmajor Aleksander Silberg).
Üle tuhande inimese jäi 1940/41 kaduma . Aastane kogukaotus küünib seega 60.000 inimeseni , lisaks 25.000 , kes 1941 ise Venemaale põgenesid .Neist 60.000 hukkus enne sõja lõppu vähemalt pool . Soome kaotas Talvesõjas 23.000 inimest surnute ja kadunutena . Okupatsiooni ohvriks langes ka Eesti sõjavägi ja eriti ohvitserkorpus , kel ei lastud täita oma vannet . Enne sõja puhkemist mõrvati ja arreteeriti ning valdavalt suretati vangilaagreis 800 Eesti kaadriohvitseri ehk umbes pooled . Eesti sõjavägi , kus 1940.a.juunis oli 16.800 meest , muudeti "22.territoriaal-laskurkorpuseks" , mis sõja alguseks täiesti venestati ( jäi 9000 endist Eesti sõjaväelast 20.000 venelase vastu ) . Tuhanded mehed põgenesid korpusest , kui see sõja puhkedes Venemaale viidi . Esimeste lahingute ajal oli korpuses 5500 eesti sõjameest . Neist 4500 tuli üle Saksa poole . Korpuse likvideerimisel septembris 1941 oli selles 500 endist Eesti sõjaväelast
sõja algust valmis ei jõutud. · Esimene maailmasõda 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu otseselt ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. Peale mobiliseeritute osalesid sõjategevuses eesti soost ohvitserid, kellest kujunes arvestatav jõud Eesti Vabadussõja ajaks just Esimese Maailmasõja lahingute tulemusel. 1914. aastal oli Venemaa Keisririigisõjaväes 140 kaadriohvitseri, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid polgukomandörid, 17 pataljonikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus Kindralstaabi Akadeemiast, 12 olid polkovniku auastmes, 28 -- alampolkovnikud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese Maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 Venemaa Keisririigi ordenit, sealhulgas 47 Püha Georgi ordenit. Üks autasustatutest oli ka Julius Kuperjanov. 1915
Tõnisson Tartus Ajutise Põhja-Balti komisjoni, mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost ohvitserid, kellest kujunes arvestatav jõud Eesti Vabadussõja ajaks[11] just Esimese maailmasõja lahingute tulemusel. 1914. aastal oli Venemaa Keisririigi sõjaväes 140 kaadriohvitseri, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid polgukomandörid, 17 pataljonikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus Nikolai Kindralstaabi Akadeemiast, 12 olid polkovniku auastmes, 28 – alampolkovnikud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 Venemaa Keisririigi ordenit, sealhulgas 47 Püha Georgi ordenit. Üks autasustatutest oli ka Julius Kuperjanov.
annaabi.ee 
