· Naistele valimisõigus · Töölistele 8-tunnine tööpäev 26. Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Põhjused: · Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast · Meitmel pool tekkisisd ,,valged" valitsused, mille eesmärk oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine · Enamik endise keisriarmee kaadriohvitsere ei leppinud asjaoluga, et bolsevikud olid teinud separaatrahu Saksamaaga Osapooled: · Punased · Valged Tulemused · Enamlased suutsid võimu haarata suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil · Kindlustati kommunistliku diktatuuri püsimajäämine · Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele maailmas 27
Riigikogu- üldised ja otsesed määramise teel. järgi valmised Nt. RK nim. Riigikohtu esimehe, President-kaudsed valimised riigikontrolöri, õiguskantsleri President nim. kohtunikud, kaitseväe juhataja ja määrab ametisse kaitseväes ja Kaitseliidus kaadriohvitsere. Oma Alaline riigiorgan Ajutine riigirogan volitu Riigiorgan luuakse tema kesvusaega Moodustamisel määratakse kindlaks tema ste ajalis kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevuse ajalised piirid, kas e tegevus kestab kuni vastava vajaduse kalendaarselt(kuupäevaliselt), kestu äralangemiseni. Selle iseloomu ei faktiliselt(mingi sündmuse saabumisega või se muuda ka koosseisu vahetumine
valitsus ministeeriumid, ametid kohtud, õigusemõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähenduses riigiaparaadi , eristatakse esmaseid (Riigikogu) ja teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid. Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere). Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon). Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Ühiskonna juhtimissuhted vajavad reguleerimiseks norme ja aktsepteerivad tavasid, mis talle sobivad ja nõuavad nende täitmist (tavaõigus). Riik loob sisult uusi norme ja kehtestab neid (riigi õigusloome).