Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
kommuniste jne.
1932 - mittekallaletungileppe sõlmimine Eestiga
Üldse kasvas NSV Liidu sõjaline võimsus 1930-ndatel aastatel tublisti. Viisaastakutega
loodud tööstuspotentsiaal võimaldas hakata armeed varustama moodsama relvastusega. 1932
loodi Punaarmees esimesena maailmas mehhaniseeritud korpused, mis tõsi küll, enne Teist
maailmasõda uuesti laiali saadeti. Armee organisatsioonilises ülesehituses loobuti 1930-ndail
aastail segasüsteemist ning mindi uuesti üle alalisele kaadriarmeele. 1937 oli püssi all 1 646 000
meest ja kiire kasv jätkus edaspidigi.
1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti
idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale.
Hitleri võimuletulekuga Saksamaal muutus Moskva Baltikumi poliitika. Lubas Balti
riikidele koostööd, kuid üksnes enda patronaaži all. Selleks soovis ta aga saada Poola või
suurriikide nõusolekut