sool (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumnitraat on värvusetu kristalne aine, mis lahustub ülihästi vees ja esineb praktikas sageli dihüdraadi kujul. Seda kasutatakse klaasi ja portselani pigmentides, fotograafias ning teiste Cd-ühendite saamisel (Karik ja Truus 2003). 2.2 Kalkogeenid Kaadmiumi kalkogeenidel on mitmeid ühiseid omadusi need on vees praktiliselt lahustumatud värvilised ühendid, millel on sarnased kasutusalad (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumoksiid on oma värvuselt rohekaskollane kuni peaaegu must, sagedamini pruun. Värvuse varieerumine sõltub peamiselt osakeste suurusest, kristallivõre defektidest ja saamisviisist. CdO on amorfne või kristalliline tahkis, mille sublimatsiooni toimumiseks vajalik temperatuur on 1570 °C, tegemist on pooljuhiga. Kaadmiumoksiid reageerib kergesti hapetega ja õhu süsihappegaasiga ning kontsentreeritud leelislahuste toimel moodustab
kaadmiumiga (Cd), volframiga (W), nikliga (Ni), tsingiga (Zn) jne. Lisandid suurendavad võrreldes hõbedaga materjali kulumiskindlust ja kõvadust, samas suurendavad mingil määral eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallkeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. 4 Volfram (W)- kõva, rasksulav raske metall, suure kaare- ja erosioonikindlusega, olles seejuures ka küllaltki hea elektri- ja soojusjuht. Vajab suurt kontaktisurvet. Ammoniaagi, fenoolide jms aurud soodustavad volframi korrodeerumist. Volfram leiab käsutamist liikurmasinate süütesüsteemides katkestite
pallaadiumiga, tsingiga, volframiga, nikliga jne., aga ka kulla ja plaatinaga. Lisandid reeglina suurendavad hõbedaga võrreldes materjali kõvadust ja kulumiskindlust, kuid suurendavad suuremal või vähemal määral ka eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallokeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. Kuld ja plaatina on kallid ja suhteliselt pehmed väärismetallid, milliseid puhtal kujul kontaktidena käsutatakse harva. Kõne alla tuleb nende käsutamine korrosiooni-vastase kaitsekihina ning sulamitena hõbeda, nikli, pallaadiumi, vase, osmiumi jt. metallidega. Volfram on kõva, kõrge sulamistemperatuuri ja suure kaarekindlusega, olles seejuures ka küllalt hea elektri- ja soojusjuht. Ta vajab suhteliselt suurt kontakti- survet
annaabi.ee 
