S천nu seletav s천naraamat

Kapillaarsus on vedeliku taseme muutumine peenikestes torudes ( l채bim천천duga 2 mm ja v채hem ) - kapillaarides ja poorides. (Joon. 3). Toru seina m채rgava vedeliku tase t천useb ja mittem채rgava vedelikutase langeb.
Kiirgusspektreid on 3 liiki: 1)pidevspektrid tekivad kuumutatud, tahkete kehade, vedelike ja tihedate gaaside kiirgamisel 2)joonspektrid annavad atomaatses gaasilises olekus olevad gaasid madalal r천hul /nt:/ naatrium annab 2 kollast joont 3)ribaspektrid annavad molekulaarses gaasilises olekus olevad ained. Lastes valge valguse l채bi k체lma mittehelendava gaasi, tekivad pideva spektri taustal tumedad joones, mille asend selles spektris vastab t채pselt selle gaasi kiirgusspektri joonte asendile.
Keha kaal on P넂=mg넂,p=keha kaal 1kg, g=raskuskiirendus 1m\s짼,m=keha mass, a=kiirendus millega keha liigub 1m\s짼. Kui keha liigub j채채va kiirendusega a 체les, siis tema kaal P=m(g+a),Kui keha liigub java kiirendusega a alla, siis tema kaal P=m(g-a 3. Millal tehakse mehaanilist t철철d? 4. Periood 5. Molekulmass 6. Siseenergia 7. Ainehulga 체hik 8. Newtoni II seadus 9. Vedelik MKT p천hjal 10. 횥lesanded 1.71 Antud: v0=0; t=2s; s=1m Leida: a=? Lahendus: s=(at2)/2=>a=(2s)/t2=(2*1)/4=0,5

Katood - negatiivne, positiivsed ioonid suunduvad sinna; 2. anood-positiivne, negatiivsed ioonid suunduvad sinna) *Elektrivool gaasides ehk gaaslahendus elektronide ja ioonide suunatud liikumine, seega esineb gaasides nii elektron-, kui ka ioonefektiivsus *elektrivool vaakumis elektrivoolu tekitamiseks vaakumis tuleb sinna viia laetud osakesi, seda on v천imalik teha termoemissiooni abil 2)Elektrol체체s n채htus, kus elektrol체체dist eraldub elektrivoolu toimel metall.
Klaasplaadid ehk nedatiivfilmid mis hiljem olid 10 x 8 tollise formaadiga nedatiivfilmid, suutsid j채채dvustada eriliselt peeneid detail- ja toonin체ansse, aga selline pildistamisviis oli v채ga keeruline, kuna see oli kallis ja aegan천udev ning 체ldiselt j채i see rahvale k채ttesaamatuks. George Eastman korraldas 1888. aastal revolutsiooni, tehes fotograafia oluliselt k채ttesaadavamaks. Firma nimega Kodak mis oli Eastmani oma, hakkas m체체ma kaameraid, milles oli 100 pildi jagu filmi.
Konservatiivsed j천ud - T철철 on null, n채iteks gravitat5siooni j천ud, elektrostaatilised j천ud

Kuressaare 2011 - 05-15 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 P채ikeses체steem............................................................................................................................4 Sisemine P채ikeses체steem.
Kaheaatomilisel molekulil on 3 kulg- 11 ja 2 p철철rdliikumise vabadusastet (kokku 5). Kolme- (ja rohkem) -aatomilisel molekulil on 3 kulg- ja 3 p철철rdliikumise vabadusastet (kokku 6). Molekulaarkineetilise teooria p천hiv천rrand v채idab, et gaasi r천hk s천ltub gaasimolekulide kontsentrat- sioonist n = N / V (arvust ruumala체hikus) ja 체he molekuli keskmisest kineetilisest energiast Ekk j채rgmiselt: p = 2/3 n Ekk . Sellest j채reldub, et Ekk = 3/2 k T ja p = n k T , kus k on Boltzmanni konstant.
Kaugush체ppaja on 채rat천ukemomendiks saavutanud hoojooksu kiiruse 10m/s. Kui k천rgele peab ta h체ppama, et maanduda 8 m kaugusel? Tuleb leida, kui k천rgele tuleb h체pata, et p체sida 천hus 0.8 s, sest just selle ajaga liigub h체ppaja horisontaalsuunas 8 m. Kuna t천us ja langus on s체mmeetrilised, siis kumbki kestab 0.4 s. Seega, kui k천rgelt kukkudes kestaks lend 0.4 s? Valem: s=at2/2=9.81*0.42/2=0.78m. 11. Haamriga, mille mass on 1kg ja mis liigub kiirusega 5m/s l체체kse naela.

Kamerlingh Onnes , 1911) 궥 H-aatomi mudel (N. Bohr, 1913) 궥 횥ldrelatiivsusteooria (A. Einstein, 1916) 궥 Osakeste lainelised omadused (L. de Broglie, 1924) 궥 Kvantmehhaanika rajamine (E. Schroedinger, W.Heisenberg, jt., 1926) 궥 Kunstlik radioaktiivsus (F. ja I. Joliot-Curie, 1934) 궥 Uraani tuuma lagunemine (O.Hahn, F.Strassmann 1938): 궥 Ahelreaktsioon (E.Fermi jt., 1942) 궥 Aatomipomm (1945) 궥 Holograafia (D.Gabor ,1948) 궥 Termotuumareaktsioon (1952)
Komeedid - udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga P채ikeses체steemi v채ikekehad Komeet on P채ikeses체steemi 채채realadelt p채rinev taevakeha, mis koosneb peamiselt j채채st, tahkest s체sinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Kandela on valgustugevus, mida kiirgab 1/600 000 m2 absoluutselt musta keha pinda pinnaga ristiolevas suunas plaatina hangumistemperatuuril ja r천hul 101 325 Pa. Mool on s체steemi ainehulk, mis sisaldab niisama palju struktuurseid elemente, kui palju on aatomeid nukleiidis 12C massiga 0,012 kg. Struktuursed elemendid peavad olema spetsifitseeritud ja neiks v천ivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised osakesed v천i spetsifitseeritud osakeste r체hmad.

Kuu mass on Maa massist 81 korda v채iksem, olles 7,36 횞 1022 kg.
Kiirendusega liikudes on P = m . g nagu raskusj척ud. 48. H척척rdej척ud tekib 체he keha libisemisel v척i veeremisel m철철da teise keha pinda ja on tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelisest t척mbumisest. 49. H척척rdej척ud on liikumisele vastupidise suunaga ja teda arvutatakse: Fh쨉 . N, kus N on r척humisj척ud ehk pinnaga risti m척juv j척ud. 50. 쨉 on (liuge-)h척척rdetegur, mis n채itab kui suure osa r척humisj척ust moodustab h척척rdej척ud( 쨉 = Fh / N ).
K채rterisse tun - ginud heitgaasid rikuvad ka seal asuvat 천li, sest nendes leidub tahmaosakesi, k체tusekondensaati jms. Selle v채ltimi- seks k채sutatakse mootoritel MT-9 ja M-66 karteri sundtuu- lutust. Karteri sisemuse 체hendab v채lis천huga (kolbide l채henemisel v채ntv천llile) ja lahutab sellest (kolbide eemaldumisel v채ntv천llist) r 천 h u t a s a n d i (joon. 22) See on nukkv천lli eesotsale asetatud 채채rikuga puks, mille kehas ja 채채rikus on rida avasid.

Kruvireegel kui kontuuris kulgeva voolu suund 체htib kruvi p철철ramise suunaga, siis kruvi liikumise suund loetakse kontuuri poolt piiratud pinna normaali positiivseks suunaks; Magnetv채lja j천ujooned - konstrueeritud jooned magnetv채lja kujutamiseks.
Kruusi mass on 120 g ja temperatuur 20.0 C. Geoloog valab sinna 300 g kohvi, mille temperatuur on 70.0 C. Milline on kohvi temperatuur siis, kui kruusi ja kohvi vahele on just saabunud soojuslik tasakaal? Vee erisoojus on 4190 J/kg K, alumiiniumi erisoojus 910 J/kg K. Q1 = mc t = 109,2(T2 293K) Q2 = mc t= 1257(343K T2) , kuna Q1 = Q2 siis T2 = 339 K ja t on 339 273 = 66쨘 20. 200 liitri vannivee saamiseks segati k체lma ja kuuma vett.
K천rguste vahe on 0,5m. Kui suur j천ud veab kelku 체les? 4. 5m k천rguselt m채elt hakkab 200m pikkust teed m철철da ratas alla veerema, kui suur on kiirendus ja palju aega kulub? 5. Rong hakkab jaamast 체htlaselt kiirenevalt liikuma, saavutades 5 min m철철dudes kiiruse 54 km/h. Kiirendus ja vahemaa? 6. 1,5 tonnise auto kiirus oli algul 36 km/h ja suurenes 72-ni. Kui palju suurenes energia? 7. Pump t천stab kaevust 200 kg vett, 8 min 6m k천rgusele.

Kontuuri magnetmoment - p m =ISn n - positiivne normaal, S kontuuri pinna pindala 겛 겛 늹B F = pm - mittehomogeenses magnetv채ljas 늹n Homogeenses magnetv채ljas kontuurile m천juv j천ud겛on 0. 겛 겛 Kontuurile m천juv j천umoment magnetv채lja poolt M = p m 횞 B 겤 겛 겛 M = 0, p m 넁넁 B v천i p m 넁넃 B 2 I =const 겱 灌A = Id過m A = 닽 Id過 m = I ( 過 m 2 닋 過 m1 ) = I늽過 m 쨈 1 2. Magnetv채li aines 2.1. 겛 Aine magneetumine.
Kulmukarvad 혻kaitse혻vee혻ja혻higi혻eest. Ripsmed혻벬쟪aitse혻tolmu혻ja혻v천천rkehade혻eest. Silmalaud혻벬쟪aitsevad혻silmamuna혻eestpoolt. Pisaravedelik혻벬쟮iisutab,혻v채hendab혻h천천rdumist,혻kaitse혻silma혻 sattunud혻v천천rkehade혻eest. Silma혻siseehitus Pimet채hn혻ja혻kollat채hn N채gemisn채rvi혻juures혻ei혻ole혻n채gemis채rritusi혻vastuv천tvaid혻rakke,혻 seda혻piirkonda혻v천rkkestal혻nimetatakse혻pimet채hniks.혻
K 1 - plahvatus 18. Mis on tuumak체tuse kriitiline mass? Tuumak체tuse kriitiline mass on tuumak체tuse kogus mille korral 체he neutroni l천hustumisel tekib keskmiselt 체ks uus neutron ja tekkinud reaktsiooni pole v천imalik l천petada.

Kolmandaks on v채heaktiivsete metallide puhastamiseks. Selle juures v천ib v채lja tuua selle, et Soomlased puhastavad vaske ja puhastusj채채kidest saavad nad aastas 800 kilogrammi kulda ning sellest j채tkub nende elektroonikat철철stusele. Neljandaks saab elektrol체체si abil toota naatriumh체droksiidi ja vesinikperoksiidi. Eelk천ige on elektrol체체s metallide saamise meetod, kus matallid redutseeritakse 체henditest elektrivoolu abiga.
Kauguse ruuduga on kvantv채ljateooria j채rgi tingitud sellest, et mida suurem on v채lja tekitavat keha 체mbritseva m천ttelise sf채채ri pindala (4 r2), seda v채iksem on t천en채osus vaheosakese j천udmiseks sf채채ri just sellesse punkti.
Kaheaatomilisel molekulil on 3 kulg- ja 2 p철철rdliikumise vabadusastet (kokku 5). Kolme- (ja rohkem) -aatomilisel molekulil on 3 kulg- ja 3 p철철rdliikumise vabadusastet (kokku 6). Ideaalgaasi olekuv천rrand (Clapeyroni - Mendelejevi v천rrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: r천hku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = z R T , kus z on gaasi moolide arv (gaasikoguse mass jagatud molaarmassiga) ja R - universaalne gaasikonstant.

Kiiruse p천hi체hik on 체ks meeter sekundis (1 m/s). Praktikas kasutatakse sageli kiiruse 체hikut 체ks kilomeeter tunnis (1 km/h), kus- juures 1 m/s = 3,6 km/h. Kiiruse otsene m채채ratlus t채hendab mingi kindla kiiruse valimist etaloniks.
Kogukiirendus on kiiruse muutumise kiirus on a= a n + a 4) 18-19 saj mehaanika areng Peale 19ndal sajandis aurumasina leitamis l채ks vaja h채sti 철konoomseid soojusmasinaid sellega tekkis suus f체체sikaharu soojus천petus . F체체sika areng sellel ajal on tihedalt seotud inimeste praktiliste vajadustega 5) Potensiaalne energia ja j천uvaheline seos Potendsiaalse energia m천iste saab sisse tuua ainult tsentraalses v채ljas.
K체lmutusmasin tuntuimaks sedalaadi seadmeks on k체lmutuskapp, kus sisetemperatuur (T2) viiakse v채listemperatuurist (T1) madalamaks, pumbates soojust (Q2) kapi jahutusradiaatorist (madalr천hukamber) v채ljaspool kappi olevasse k천rgr천hukambrisse, kus teda enne uut paisumist jahutatakse (Q1). Selleks tuleb teha t철철d (A). 횥he dzauli suuruse t철철ga k체lmkambrist v채lja viidavat soojushulka nimetatakse k체lmutusteguriks:

Karburaatori kerel on neli tsingisulamist valatud osa: segukambri s체damik 16 koos ujukikambriga l, segukamrjri kest 11 ja ujuki- ning segukambri kaaned 3 ja 7. Kuna segukambri s체damik, milles paiknevad k천ik d체체sid ja pihustid ning nende k체tuse- ja 천hukanalid, valatakse 체hes t체kis ujukikambriga, siis on v채lditud lisa천hu kontrolli- matu sissep채채s ja karburaatori tehases tehtud reguleering ei muutu ekspluatatsioonis.
Kvant - arvud on t채isarvulised kordajad, mis t채histavad lainepikkuste arvu orbiidil: peakvantarv n ruumi dimensioon orbitaalne kvantarv l ruumi dimensioon magnetiline kvantarv m ruumi dimensioon spinn (tekib elektroni p철철rlemisel 체mber oma telje) aja dimensioon => kvant-arvud on neljam천천tmelise aegruumi R4 = (n,l,m,t) koordinaadid, mis m채rgivad elektroni v천nkumise perioodilisust orbiidil.
Kilogramm meeter (impulss) sekundis T철철 (energia) d탑aul V천imsus vatt Pindpinevus njuuton meetri kohta Soojushulk d탑aul d탑aul kilogrammi ja Erisoojus kelvini kohta d탑aul kilogrammi Siirdesoojus kohta Elektrilaeng kulon Pinge (potentsiaal) volt Takistus oom Eritakistus oommeeter Elektriv채lja tugevus volti meetri kohta Elektrimahutavus farad Magnetvoog veeber Induktiivsus henri Magnetinduktsioon tesla

Keskt천mbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Keskt천mbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak =2 r . Nurkkiirendus 횩 n채itab, kui palju muutub nurkkiirus aja체hiku jooksul.
Kaks lainejada on koherentsed, kui 1) neil on sama sagedus v천i lainepikkus (monokromaatsuse n천ue) ja 2) neis ei esine koosk천latuid katkestusi (pidevuse n천ue). Valguse difraktsioon on valguslainete k천rvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik geomeetrilise varju piir- konda, t천kke v천i ava 채채re taha). Difraktsioon on h채sti j채lgitav, kui t천kke v천i ava m천천tmed on lainepikkusega samas suurusj채rgus.
Kaliibrimise eelt철철 on l천ppenud, kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter n채itab voolutugevust I. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri n채idud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades 0-lt I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st 0-ni. J채lgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele 체helt poolt.

Keha tihedus on suurem, siis on raskusj천ud 체lesl체kkej천ust suurem, ja keha vajub p천hja) Keha upub vedelikus v천i gaasis, kui keha tihedus on suurem vedelikuv 천i gaasi tihedusest Keha ujub vedelikus, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest v채iksem KEHA UJUMISEL KEHTIB SEADUSP횆RASUS: MIDA SUUREM ON VEDELIKU TIHEDUS V횛RRELDES KEHA TIHEDUSEGA, SEDA V횆IKSEM OSA UJUVAST KEHAST ASUB VEDELIKUS
Klass o sinakad t채hed B sinakasvalged t채hed ( Riigel ja Spiika ) A valged t채hed ( Siirius , Veega ) F kollakasvalged t채hed ( Prook체on) G kollased t채hed ( Kapella, P채ike) K oran탑id t채hed ( Polluks ) M punased t채hed ( Antaares ) Kaksikt채ht kujutab endast t채hepaari, mis vastastikuse raskusj천u poolt seotuna tiirlevad 체ksteise 체mber, 체hes kindlas tasandis.
Klassikalises mehhaanikas - kui keha liigub tausta suhtes kiirusega u, taust ise aga liigub samas suunas teise tausta suhtes kiirusega v, siis keha kiirus s체steemis on u'=u+v.Kui kehad liiguvad vastassuunas: u'=u-v. Nt. kui m채nguauto kiirus vaguni suhtes on u ja vaguni kiirus metsa suhtes on v siis m채nguauto kiirus metsa suhtes on u'. Relativistlik kiiruste liitumine - sama mis eelmine,aint suurtel kiirustel.

Krista on 체ks v채hestest, kes isiklikest depressiooni deemonitest t채ielikult v천itu sai. Tema ps체hhoosiravi v채ltas kolm aastat, mille sisse mahtus kuuajane viibimine Seewaldis ja kaks aastat ps체hhoteraapiat. N체체d veab t채ielikult tervenenud tallinlanna juba teist aastat ise Vaimse Tervise Keskuses ps체hhootilise kogemusega noorte tugigruppi, kust iga n채dal otsib abi 24 pealinna noort.
Kond - i vaheline elektriv채lja energia- iseloomustab v채ljaenergia tihedus-- kui elektroodide vaheline ruumala t채histada V, siis leiame laengute ruumtiheduse W=W/V . teeme kindlaks, millega v천rdub plaatkond-i homogeense elektriv채lja ruumtihedus: W=C*U(ruudus)/2=E0*Es*S*U(ruudus)/2d. kui korrutada d/d--- W=E0*Es*U(ruudus)/2*S*d-- W=E0*Es*e(ruudus)/2*V--jagame V-ga-- W=E0*es*e(ruudus)/2
Kuu pinnakiht on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber , mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava m천ju tagaj채rjel . Kuu pin on kaetud mitmesuguse suurusega meteoriidikraatritega , nende l채bim천천t ulatub paarisaja kilomeetrini, Kuul esineb ka m채gesid , k천rgeimad nest ulatumas 8km- ni.Kuul puudub atmosf채채r . Tema pinnatemperatuur k천igeub 천천p채eva jooksul 300 kraadi piires.

Kolmikpunkt see on r천hu ja temperatuuri v채채rtus, mille korral 3 faasi on tasakaalus 7. Millal on gaasiline faas aur, millal gaas? Aur:Tv채iksemTk, 천hus olev vesi on aur Gaas: TsuuremTk, 천hus olev l채mmastik on gaas 8. Millal on aur k체llastunud ja kuidas see s천ltub k체llastunud auru r천hust? K체llastunud aur on, kui aurustunud ja kondenseerunud molekulide arv aja체hikus on v천rdne.
Karburaatorid k - 301 ja K-302 on ette n채htud rasketele k채sutatakse t큄ehhoslovakkia mootorratastel 짬Jawa쨩. mootorratastele 짬Dnepr쨩 ja 짬Uraal쨩 (asendavad vanemaid Kuni 1967. aastani k채sutati mootorratastel 짬Jawa-250쨩 karburaatoreid K-38 ning K-37). M천lemad karburaatorid (mudelid 559/02 ja 559/04) karburaatorit 짬Jikov 2926SD쨩, on lamesiibritega (nagu K-36) ja ehituselt 체hesugused.
Koherentsed ehk seostatud. T채naval langeb asfaldile tavaliselt valge valgus, st liitvalgus, mis koosneb 쐖채rvidest, st nii laine 1 kui ka laine 2 sisaldavad k천iki 쐖채rve. Kui n채iteks 쐏unane 1 ja 쐏unane 2 kohtuvad samas faasis ja tugevdavad teineteist, siis see koht n채ib meile punasena, sest teised v채rvid kas tugevdavad v채hem v천i koguni n천rgendavad teineteist.

Kirendus - tuleb v천tta kiiruse esimene tuletis aja j채rgi a=-A*w 짼*sin(wt+e) a(max)=-A*w 짼 Sinusoidaalne v천nkumine- punkt P asub ringjoonel, hakkab liikuma vastu kellaosuti suunda, liigub alla poole, sellega muutub ka tema projektsioon ekraanil bb, kui punkt P on l채binud pool ringjoont, siis on ta tagasi tasakaaluaasendis, edasi liigub allapoole ning j채tkab niimoodi liikumist.
Kogulaeng on j채채v. 2) Coulombi seadus: kaks punktlaengut m천jutavad teineteist j천uga, mis on v천rdeline nende laengute korrutisega ja p철철rdv천rdeline laengutevahelise kauguse ruuduga.
Kinemaatika Kinemaatikaks nimetatakse f체체sika osa, mis k채sitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste m천jude tagaj채rjel Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse 체he keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika p천hi체lesanne Mehaanika p천hi체lesandeks on m채채rata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel

Kordamine kt - ks Mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, kiirus, keskmine kiirus Teepikkuse kujutamine graafikul V천nkliikumine, sagedus, v천nkeperiood, amplituut, t채isv천nge, tasakaalu asend Keha inertsus, inertsuse iseloomustamine, keha mass Kehade vastastikm천ju, j천ud, j천udude tasakaal Kordamisk체simused 1. V천rrelda 체htlast ja mitte체htlast liikumist.
Kruusi mass on 120 g ja temperatuur 20.0째C. Geoloog valab sinna 300 g kohvi, mille temperatuur on 70.0째C. Milline on kohvi temperatuur siis, kui kruusi ja kohvi vahele on just saabunud soojuslik tasakaal? Vee erisoojus on 4190 J/kg K, alumiiniumi erisoojus 910 J/kg K. 67. Neiu, kelle mass on 60 kg, s철철b 채ra 100-grammise 큄okolaaditahvli, mille energiasisaldus on 600 kcal.
Kaalu v채hendamiseks on pidurikilp valatud alumiiniumisulamist. Klotsid valmistatakse kas terasest v천i alumiiniumist. H천천rdumise suurendamiseks on nendele needitud (harvem liimitud) asbesti ja bakeliitvaigu segust h천천rdkatted, Piduriklotside 체ks ots toetub kilbile kinnita- tud tugis천rmele, teine aga piduriajamiga 체hendatud p철철- rale. Klotse hoiavad algasendis tagastusvedrud.

Kiirgusenergia bilanss e. lihtsalt kiirgusbilanss on keha poolt neelatud ja kiiratud kiirguse vahe. Tavaliselt vaadeldakse eraldi maapinna, atmosf채채ri ja s체steemi Maa atmosf채채r kiirgusbilansse. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe[1]. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi.
Kondenseerumine t채hendab tihenemist, aine 체leminekut gaasilisest vedelasse v천i (50-80 km), termosf채채r (80-800 km) ja eksosf채채r ( 체le 800 km). Troposf채채r tahkesse olekusse.
Karstilehter nii nim karstit체hemete kohal pinnakatte maa alla kandumisest ja maapinna sisselangemisest tekkinud 체mara v천i ovaalse p천hijoonisega lehtrisarnaseid n천gusid.

Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelk천ige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, M채dler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu n채htaval k체ljel, Golits천n, Lenz, Orlov ja Ostwald tagak체ljel.
Koherentsus sama pikkuse v천i sagedusega lained Heliallika amplituud ehk heli intensiivsus s천ltub temasse salvestatud energiast, see on l철철gi, t천mbe, h천천rdumise v천i puhumise tugevusest Polarisatsioon on lainete v천nkesuunda kirjeldav omadus Kui valguskiir langeb kahe erineva l채bipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis valgus murdub ehk muudab oma levimissuunda.
Kaksikplaneedi - ehk 천eh체poteesi j채rgi moodustusid Maa ja Kuu korraga 체hest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2. L천henemis- ehk t체treh체poteesi j채rgi p철철rles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus t체kk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise- ehk abikaasah체poteesi j채rgi haaras Maa enda 체mber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga l채hedalt m철철da.

Kulgliikumise d체naamika - D체naamika puhul lisandub liikumisele kaks p천hisuurust: j천ud ja mass .J천ud on iga p천hjus ,mis kutsub esile keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m0-seisumass ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 닋 v / c) N 1. Seadus-iga keha seisab paigal v liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni v채lisj천ud seda olekut ei muuda.
Kirurgias on ka see, et peeni kiudvalgusjuhtmeid kaudu saab laserkiirt juhtida t천vestatud kohta mitmesugustes keha천천ntes, soontes jne., ilma neid l천ikeriiistaga avamata. Saab ka pihustada neeru-, sapi- ja p천iekive, k천rvaldada lubiladestusi veresoontes. Viies ohtlikesse kasvajatesse sobivaid pigmente, lagunevad kasvajad paljudel juhtudel laserkiirituse toimel.
Kogu seade on valmistatud valgevasest, ainult v채ljavooluavas 8 paikneb poleeritud plaatinast toruke 9. M천천teanuma siseseintele on v천rdsele k천rgusele kinnitatud kolm 체lesp철철ratud teravikuga tikukest 10, mille 체lesandeks on sisselastava vedeliku nivoo ja viskosimeetrii r천htsuse m채채ramine. V채lises anumas paiknevad segisti 11 k채epidemega 12 ja termomeeter.

Koosneb reaal - osast (tavaline reaalarv) ja imaginaar-osast (reaalarvu korrutis imaginaar체hikuga i. Imaginaar체hik defineeritakse seosega i짼=-1 . Matemaatikud kasutavad kompleksarve II j채rku diferentsiaalv천rrandite teoorias, f체체sikud ostsilleeruvate (v천nkuvate) s체steemide kirjeldamisel, kus nad annavad tavaliste arvudega v천rreldes m채rksa kompaktsema esituse.
Kontaktivabad seal puudub vajadus voolu 체lekandeks p철철rlevalt rootorilt vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga k천rgepingeliseks ja tagasi v채hendab oluliselt 체lekandekadusid elektriv천rkudes vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja t철철kindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samah채sti reguleeritavad.
Konvektsioon - nende-tahtsus-ehituses http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuskiirgus http://et.wikipedia.org/wiki/Soojusjuhtivus http://et.wikipedia.org/wiki/Konvektsioon

Klass 0 - sinised,temp 체le 30 000; B-sinakas-valge, Riigel; A-valged,; F-kollakas-valge; G-kollane P채ike, 5000-6000. K-oran탑id,M-punased. Kaksikt채hed:1)visuaalne-silmaga n채htav 2)optilised-teleskoobiga 3)t천elised-tiirlevad 체ksteise 체mber, varjutusmuutlikud ja spektraalkaksikud-l채hedale-kaugele-l채hedale. Mitmikt채hed:3 -... t채hte omavahel seotud.
Koolif체체체sika j채rgi on elekter ja magnetism f체체sika osa, mis k채sitleb laetud kehade (laengute) liikumist. Seega peaks elektri천petus modelleerima kehade liikumist Newtoni mehaanika vaimus, lisades meie poolt tuntud j천ududele uue j천ut체체bi - laetud kehade vahel m천juvad elektrij천ud. Tegelikult on asi keerulisem: elektri천petuses uuritakse ka elektromagnetv채lja,
Katseliselt on leitud, et 체he mooli korral on antud konstandi v채채rtus R=8,314 . mol땯K m Arvestades, et etteantud massiga m ja molaarmassiga M moolide arv on z= , saame suvalise M gaasikoguse kohta ideaalse gaasi olekuv천rrandi ehk Mendelejev-Clapeyroni v천rrandi: pV m = R . (1.30) T M Antud v천rrand on saadud katseliste seadusp채rasuste 체ldistamisel.

Keemistemperatuur keemissoojus Aine aurustumiseks kuluv soojushulk Q=Lm M천ningate ainete keemissoojused Kondenseerumine on: Aurumise p철철rdprotsess Vabaneb energia (soojushulk Q) Vabanev soojushulk on v천rdne aurumisel neeldunud soojushulgaga (tingimusel: auruva vedeliku ja kondenseerunud vedeliku temperatuurid on v천rdsed) Olekumuutused
Kiiruse arvv채채rtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas kiirendus, mida nimetatakse keskt천mbekiirenduseks ning seda p천hjustab keskt천mbej천ud (taevakehade tiirlemisel gravitatsioonij천ud). l Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mille suund on alati puutuja sihil v = , t kus l on l채bitud kaare pikkus.
K천rgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad k천rgemate m채giste piirkondade (mandritega). Veenusel on kuni 3 km k천rgusi m채gesid, 2 km s체gavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune l천he ning vulkaan, mille jalami l채bim천천t on 300-400 km. P천hjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa v천i manner.

Kogu p채ikeses체steem on ligikaudu samas tasandis ning sellest tulenevalt on aeg-ajalt kuu- ja p채ikesevarjutused. Valgusaasta ei ole aja체hik, vaid kaugus 체hik, so kaugus, mille valgus l채bib 체he aastaga. Galaktikad on t채hes체steemid (3-4 liiki oma kuju poolest). Meie Galaktika on kettakujuline spiraalgalaktika, kus on 100-200 miljardit t채hte ehk p채ikest.
Kolliminaator - > esimene l채채ts -> prisma -> teine l채채ts -> pikksilm -> kolmas l채채ts 12. Joonspektrite liigid: vt punkt 1 13. Spektraalanal체체si kasutusi 꺊 Astronoomias, metallurgias, geoloogias, keemias, p천llumajanduses 14. Millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvandi? 꺊 Kui elektron liigub tuuma poole, siis aatom kiirgab valguskvandi.
Konservatiivsed j천ud on j천ud, mille t철철 kinnisel trajektooril v천rdub nulliga, e.tehtud t철철 ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja l천pppunktist

Karburaator k - 36 (joon. 28) on uute lamesiibriga karbu- raatorite p천hit체체p ja selle teisendeid k채sutatakse enamikul kergetel mootorratastel (M-106, 짬Voshod-2쨩f M?K-K)3 jt.) ning motorolleritel (짬Turist쨩, B-150M, 짬Elektron쨩). Karburaatoril on k체tuse pneumo- ja mehaanilise pidur- dusega peadoseers체steem, t체hik채igus체steem ning iseseisev
Kondensaator on kahe juhi s체steem, millest 체ks asub teise 천천nsuses v천i teineteise l채hedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar.
Kogu t철철 on selliste elementaart철철de summa teel punktist 1 punktini 2 A = 닽 Fds . J천u 겛 t철철 on negatiivne juhul kui S F nihke ja m천juva j천u vaheline nurk (90째 < 慣 돞 180째) ning postiivne ( 0 돞 慣 < 90째 ) ,kui 慣=90 ,siis t철철 on =. Liikumisuunaga risti olev j천ud t철철d ei tee 4) Mida t채hendab vektorita vektorkorrutis ?????

Kiirustest on valguse kiirus, kui kiirused on v채ikesed) vk=(u+v)/1+(uv/c2) Kui keha liigub 체hes s체steemis kiirusega c(valguse kiirus), siis liigub ta ka igas teises s체steemis kiirusega c. Kui nii u kui ka v (v천i v채hemalt 체ks neist) on v채iksed v천rreldes c-ga, siis v천ime nimetajas teise liikme 채ra j채tta ja saamegi klassikalise valemi.
Keemissoojus - vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril Absoluutne niiskus- suurus, mis v채ljendab veeauru massi grammides 체hes kuupmeetris 천hus Relatiivne niiskus- protsentides avaldatud suurus, mis v채ljendab 천hu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril k체llastunud aurule vastava absoluutse niiskuse v채채rtusesse samal temperatuuril
Keskrniselt on silma vaatenurk v채lisk체ljele 90째, sisek체l- liiklusm채rgid ja -signaalid, oma spidomeeter ja kontroll- jele ja 체les 65째, alla aga 75째. Seejuures k천ige teravama iamb.id, m체rad, masina vibreerimine jne. Informatsioon n채htavuse koonus asub vaatev채lja keskel ja selle tipunurk v천ib olla kasulik, liigne v천i koguni kahjulik.

Korrap채ratuid galaktikaid ehk ebaregulaarseid galaktikaid leidub tunduvalt v채hem . Nad sarnanevad spiraalsete galaktikatega . Enamus korrap채ratutest galaktikatest sisaldab endas suurtes kogustes gaasi . 횥heks korrap채ratu galaktika n채iteks on Magalh찾esi pilved, meie t채hes체steemile l채himaid galaktikaid (asuvad ligikaudu 200 000 valgusaasta kaugusel) .
K채imas on mitmeid eksperimente, mis p체체avad tumeainet detekteerida mittegravitatsiooniliselt. P채ikeses체steemist suuremate astronoomiliste struktuuride uurimise, samuti ka kosmoloogiast tulenevate v천rrandite kohaselt moodustab tumeaine n채htava Universumi energiatihedusest 23%, harilik ehk n채htav aine 4,6% ja tumeenergia 체lej채채nu.
Kaaluks nimetatakse j천udu, millega keha, Maa k체lget천mbe t천ttu, m천jub alusele v천i riputusvahendile. Kui keha on paigal v천i liigub vertikaalsihis 체htlaselt on tema kaal v천rdne raskusj천uga: P=m쨌g . Kui keha liigub vertikaalsihis kiirendusega 체les v천i alla, siis suureneb v천i v채heneb keha kaal kiirendust p천hjustava j천u v천rra.

Kaliibrimise eelt철철 on l흲ppenud, kui m천천teriista osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter n채itab voolutugevust I . 4. Leidke kaliibritava m천천teriista 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri n채idud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini.
Kaliibrimiseeelt철철 on l흲ppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter n채itab voolutugevust I. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevaleskaalajaoti- sele vastavad etalonampermeetri n채idud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini.
Keskmise poolestusajaga v천ivad sattuda inimese organismi poolestumise ajal 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutroneid 16. Termotuumareaktsioonil toimub kergete tuumade s체ntees 17. Millise nime all tuntakse praegu l체hikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19. saj l천pul nimetati X-kiirteks? R철ntgenkiired

Keemiline side - viis, kuidas kaks v천i enam aatomit v천i iooni on aines omavahel seotud iooniline side- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasm채rgiliste laengutega ioonide elektrilise t천mbumise tulemusena (metalliline) kovalentne side-체histe elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side (mittemetalliline)
Kvartskellade v천nkesagedus on 32 768 Hz Click to edit Master text styles Second level 뿈 Third level 뿈 Fourth level 뿈 Fifth level Kvartskelladeks nimetatakse peamiselt osutitega elektromehaanilisi (k채e)kellasid Kvartskella k채iguviga on harilikult v채iksem kui 체ks sekund 철철p채evas Osutitega kvartskellades kasutatakse peamiselt samm-mootorit
Kurvi raadius on 230 m. S천itva auto rataste ja tee vaheline h천천rdetegur on 0.87. Leida maksimaalne kiirus, millega kurvi saab l채bida.

Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, t채his: p, tegemist on vektoriaalse 겛 kg 깤 m suurusega: p m깤v, 체hikuks: 1 . Impulss on suurus, mis m채채rab 채ra p천rke s 쇺셡채vitust철철쇺 J천u impulss m(v v0 ) mv mv0 F ma F F 깤 t mv mv0 걚mv F 깤 t 궙 체hik N 깤 s t t
Kriitiline temperatuur temp , kus aine l채heb 체lijuhtivasse olekusse 횥l juhtivuse kasutamine: 1)체lijuhtivad magnetid elektromagnetid tuumauuringud, kiirendid, tuumamagnetresonantstomograaf 2)체lijuhtivad elektriliiid 3) 체lit채psed magetv채lja jaa elektriv채lja m천천teriistad T횜횜 JA V횛IMSUS V천imsus on aja체hiks vabanev energia
Kuuluvad ketasse ehk spiraalharudusse (mida v채lja poole, seda nooremad t채hed seal asuvad). Galaktikasse kuulub ka l채bipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm l채heb keskelt l채bi ja sealt ei tule valgus l채bi). K체lgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele j채채b tolm.

Kapillaarn채htusteks nimetatakse m채rgamisega seotud n채htusi peentes torudes (m채rgav aine t천useb, mittem채rgav langeb). Kapillaarideks nimetatakse peeni torusid, milles tuleb arvestada kapillaarn채htustega (ka taimede vartes). Mida peenem toru on, seda enam p체체ab vedelik saada toru seintega kokkupuudet ja seda suurem on kapillaarsus.
Katoodluminessents - elektronide voog, 3.radioluminessents - rad.kiirgus , 4.r철ntkenoluminessents - X - kiired, 5.triboluminessents - ergastatud kristallide h천천rdumine , 6.fotoluminessents - n채htav valgus v천i ultravalgus , 7.kemoluminessents - keemilistelreaktsioonidel vabanev energia , 8.elektroluminessents -elektriv채lja energia.
Kiirgamisv천ime on aine omadus n채htavat valgust kiirata rohkem kui neelata (mingis sagedusvahemikus teatud perioodi jooksul); peegelduda v천i helendada ja selle m천jul jaheneda (siseenergia langeb). Keha kogu kiirgamisv천ime on v천rdeline lainetuse kogukiirgusvooga pinnalt ja p철철rdv천rdeline kiirgusallika kiirgava pinna pindalaga.

Kiiruskonstandi valemis on mitu t*st s천ltuvat liiget? 3 t체kki k, v, 40. Millise liikme t* s천ltuvus m천jutab k천ige enam kiiruskonstandi T* s천ltuvust? V. 41. Mis on 체hist/erinevat difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel? Tahkes kehas on eriti h채sti n채ha, et soojendades keha 체hte osa j천uab soojus varsti jaguneda 체htlaselt 체le kogu keha.
Klassikaline f체체sika on reduktsionistlik. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on l채henemisviis, mis p체체ab m천ista tervikut osade parema tundma천ppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis v채ljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega.
Kehade inertsus M천천tmisvigade piires v천ib intersiaalseteks lugeda k천iki Maaga seotud tausts체steeme ja k천iki kiirenduseta Maa suhtes liikuvaid tausts체steeme(Maakera loetakse paigalseisvana). Rangelt v천etuna ei ole Maaga seotud tausts체steemis inertsiaalsed, sest ta tiirleb 체mber P채ikese ja p철철rleb 체mber oma telje.

Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, t채his: p, tegemist on vektoriaalse kg 땯 m 겛 1 suurusega: p = m 땯 v , 체hikuks: s . Impulss on suurus, mis m채채rab 채ra p천rke 쇺셡채vitust철철쇺 J천u impulss m(v 닋 v 0 ) mv 닋 mv0 F = ma F= = F 땯 t = mv 닋 mv0 = 늽mv F 땯 t 넂 체hik N 땯 s t t
Kiirus s - juhi ristl천ikepindala 67.Takistus ja selle s천ltuvus temperatuurist ja juhi m천천tmest R=걄/S R=Ro(1+慣늽t) -eritakistus l-pikkus S-ristl천ike pindala Ro-juhi takistus 0쉒uures R-juhi takistus t juures 늽t-temperatuuri muutus 慣-takistuse temperatuuritegur Mida suurem juhi m천천t ja mida k천rgem temp.
Kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss **Jupiteri t체체pi e. Gaasplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ***L채hisplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss ***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto ****Siseplaneedid - Merkuur, Veenus ****V채lisplaneedid - Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, (Pluuto)

Konservatiivsed j천ud - juhul, kui t철철d, mida v채ljapunktid teevad keha 체hest punktist teise viimisel, ei s천ltu keha trajektoorist.
Keemilisi muutusi nim. elektrol체체tideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrol체체tiline poleerimine 5)elektrol체체tkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*k체tuse element 4. Kinnises ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nim. induktsioonvooluks.
Kummin철철ri j채ikus on 100 N/m. Missuguse kiirendusega hakkab klots liikuma? (Vastus: 3 N; 1,5 m/s2) H천천rdej천ud 천pikust lk 61 1. Klots riputatakse d체namomeetri otsa ja viimane n채itab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada d체namomeetri otsas 체htlaselt m철철da horisontaalset pinda, n채itab d체namomeeter 0,9 N. Arvuta h천천rdetegur.

Katsetingimused on m천nev천rra pehmemad kui mootorimeetodil (MON). RON annab ligikaudse pildi mootoribensiini detonatsiooniomadustest madalatel mootori v채ntv천lli p철철rlemissagedustel, MON aga pildi mootoribensiini detonatsiooniomadustest mootori v채ntv천lli suurtel p철철rlemissagedustel ja rasketel termilisel koormusel.
Konventsioon ehk Euroopa patendikonventsioon, mille artikli 52 l천ike 1 kohaselt antakse Euroopas patente leiutistele, mis on uudsed, omavad leiutustaset ja on t철철stuslikult kasutatavad. Seega peab patenditav seaduse, protsessi, meetodi, aine v천i nende kombinatsiooni tulemusel olema uus, praktiline ja mitte ilmselge.
Kolvid on v채ntv천lli k체lge 체hendatud kepsudega. Kolvi 체les-alla liikumisest teeb ringliikumise v채ntv천ll, kuhu on kinnitatud sidur ning k채igukast ning kust edasi liigub mehaaniline energia l채bi kardaani auto ratastesse ning auto hakkab liikuma 4.10-4.50 videost http://www.youtube.com/watch?v=FfTX88Sv4I8

Kondensaator - Kondensaatoriks nimetatakse 체ksteise l채hedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari.
Kinemaatika - k채sitleb liikumist geomeetrilisest vaatepunktist uurimata nende kehade liikumise p천hjuseid D체naamika-uurib kehade liikumist nende rakendatud j천udude toimel Mehaanika- tegeleb kehade mehaanilise liikumise uurimisega ning selle p천hi체lesanne on keha asukoha m채채ramine mistahes suvalisel ajahetkel.
Kvargi elektrilaeng on elementaarlaengu murdarvkordne. u-kvark = 체les; d-kvark = alla; c-kvark = sarm; s-kvark = veider; t-kvark = t천de; b-kvark = ilu. Meid 체mbritseva mateeria moodustamiseks piisab elektronist, u-kvargist ja d- kvargist(u+d=nukleon). II. Seadused Tuuma massiarv on prootonite ja neutronite arvude summa.

Kahtlusi on olnud selles suhtes tekitab ka k체lmakahjustusega fassaadi h체drofobiseerimise krohvimata tellisseinad (vetth체lgava pinna) t천husus, kuna mikrokahjustused on juba n천ukogude perioodist tekkinud enne p채ris lagunemist ja nende avastamine on t체likas ja komplitseeritud, eriti k천rgete hoonete korral.
Keha kiirendus on v천rdeline talle m천juva j천uga ja p철철rdv천rdeline massiga: a= F/m 3. J천ud, millega kaks keha teineteist m천jutavad, on suuruselt v천rdsed ja suunalt vastupidised F1= -F2 Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise p천hjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise, nimetatakse d체naamikaks.
Kondensaator - on m천eldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis

Kergemini on aatomist lahti rebitavad need elektronid, mis on aatomiga k천ige n천rgemini seotud. Ioonidel on elektrilaeng, mille m채채rab neutraalsest aatomist v채lja rebitud v천i sellele lisandunud elektronide arv; seet천ttu reageerivad ioonid 체mbritsevate aatomitega palju tugevamalt kui neutraalsed aatomid.
Kolme liiki - punane, sinine ja roheline. Igale v채rvile vastab tema antiv채rvilaeng - antipunane, antisinine ja antiroheline. Elementaarosakese koosseisus peab olema korraga k천ik kolm v채rvilaengut. Kuna punane , roheline ja sinine annavad kokku valge v채rvuse, 철eldakse, et k천ik elementaarosakesed on valged.
Kovalentseks e. homeopolaarseks. Metallis:v채liselektronide tasemed saavutavad aatomite elektrilise vastasikm천ju toimel laiad m천천tmed e. energiatsoonid,mis h천ivatakse energia miinimumprintsiibi(t천rjutusprintsiibi)j채rgi. Poolt채idetud tsooni elektronid moodustavad metallides liikumisv천imelise elektrongaasi.

Kvantf체체sikas nimetatakse nende lainete ajalist muutumist kirjeldavat matemaatilist avaldist lainefunktsiooniks, mida on tavaks t채histada kreeka t채hega . Seda tuntakse ka nn.psii-funktsioonina. Mis lainetab elektronis 3 Suuruse v채채rtus antud ruumipunktis on osakese leiut천en채osus antud ajal ja kohal.
Kallisto avastas Galileo Galilei 1610 Teised on Jupiteri k체lget천mbej천u m천jupiirkonda sattunud asteroidid Io (peale atmosf채채ri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet)
Keha kaaluks nimetatakse j천udu, millega see keha kas surub alusele v천i pingutab riputusvahendit. 겛 T천mmatagu mingit keha raskusj천u v채ljas niidist t천mbej천uga Ft . 횆rgu m천jugu sellele kehale 겛 muid j천ude peale t천mbej천u ja raskusj천u mg . Nende kahe j천u resultandi m천jul liigub keha kiirenevalt.

Kreep - iks. Nimi tuleneb nendes tavalisest rohkem esinevate elementide kaaliumi (K), haruldaste muldmetallide (ingl. k. Rare-Earth Elements) ja fosfori (P) nimede esit채htedest. Kuna Kuul pole atmosf채채ri, siis pole seal midagi, mis temperatuure 체htlustaks ja kontrastid on selles osas v채ga suured.
Kvantgeneraatorites 혻laserites 겗 Light혻Amplification혻by혻Stimulated혻Emission혻of혻혻 Radiation 겗 Lasergrammofon,혻laserkassaator,혻laserprinter,혻 laserviip,혻hologrammid.혻 겗 Lasert철철riistad(puurid,saed,혻freesid,혻keevitusp천leti,혻 frees,혻pindade혻t철철tlemine).혻 겗 Meditsiin 겗 Elektroonika.
Kvantmehaanika on lihtsalt halb teooria (v천imetu m채채rama varjatud parameetrit). Einstein: Jumal ei m채ngi t채ringuid! (God does not play dice!) Bohri kontseptsioon ehk Kopenhaageni t천lgendus f체체sikalise reaalsuse moodustumisel osaleb ka vaat- leja ise. V천imalikkus saab tegelikkuseks vaatluse hetkel.

Kasvuhooneefekt on n채htus, mis avaldub selles, et planeedi atmosf채채r laseb l채bi l체hilainelist p채ikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagaj채rjel soojeneb. Ilma kasvuhooneefektita k체lmuksid ookeanid ja elu maal, nii nagu me seda tunneme, oleks v천imatu.
Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: Kovalentne side 체htlustunud elektronpaaride vahendusel Iooniline side positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine tekib aatomite 얷nnetamise v천i 왗펔istamise teel
Keemise tunnus mullid paisuvad ja l천hkevad veepinnal ( tekib mulin ). Keemistemperatuur s천ltub r천hust.

Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline t철철 V천imsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus (fii) on p철철rdenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) V천nkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) R천hk, p - on r천hk, F j천ud ning S pindala (Pa)
Kiip 혻n체체diselektroonika혻p천hielement혻on혻kiip혻e혻tervikl체litus,혻milles혻m천ne혻cm혻2혻suurusele혻 pooljuhtplaadikesele혻on혻koondatud혻suur혻hulk혻(10...10혻6)혻체liv채ikesi혻transitore혻체hes혻lisadetailidega,혻mis혻 toimivad혻koos혻tervikliku혻v천imendi,혻protsessori혻vm혻seadmena혻
Kilovatt - tund (1 kW.h) on 체he tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab v천imsust 체ks kilovatt: 1 kW. h = 3 600 000 J. Kvantmehaanika kirjeldab osakese omadusi lainefunktsiooni 겥 abil, mis seob osakese laineomadusi ja ruumilist lokaliseeritust.

Kolm planeeti on paljale silmale n채htamatud, nad on avastatud alles p채rast teleskoobi kasutuselev천ttu. 1781. aasta 31. m채rtsil leidis Saksa p채ritoluga inglise amat철철rastronoom William Herschel (1738-1822) S천nni ja Kaksikute t채htkuju piiril uduse objekti, mis p채evast p채eva nihkus t채htede suhtes.
Kosmiline oht on peaaegu tajumatu, on seda siiani p천hiliselt eiratud. V천ib-olla aga peaks seda arvestama v천rdselt teiste samal riskitasemel ohtudega, mille v채hendamiseks tehakse suuri j천upingutusi ja kulutusi? Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada v천i Maast
Keskkonnam천jud - 체hiskonnasaaste╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈.10 Keskkonnam천jud vesijahutus reaktorites╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈..11 Kasutatud kirjandus╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈...12 Tuumaelektrijaam

Kiirusesihilise komponendi tangentsiaalkiirenduse a : 겛 겛 겛 a = a n + a . (2.7) 겛 Vastavalt kiiruse muudu komponentide kohta 철eldule kirjeldab a kiiruse mooduli muutumist, selle projektsioon kiiruse vektori suunale arvutatakse kui kiirusevektori mooduli tuletis aja j채rgi: dv a = =v. (2.8) dt
Kvargivangistus - kvargid ei saa iseseisvalt eksisteerida vaid on 쇺셶angistatud쇺 elementaarosakestesse. Kuna v채him v천imalik eksisteerida saav elektrilaen on prootoni/elektroni laengule vastav elementaarlaeng, siis on kvarkide vangistuse 체heks peap천hjuseks just nende murdarvuline elektrilaeng.
Keha tasakaal on p체siv siis, kui keha v채ljaviimisel tasakaaluasendist viivad temale m천juvad j천ud ta tasakaaluasendisse tagasi M=F닕l Keha, mis v천ib p철철relda 체mber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud j천udude momentide algebraline summa selle telje suhtes v천rdub nulliga.

Keskmisest 천hem on mandriline maakoor mandriliste riftiv철철ndite, kilpide ja mandrite 채채realade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht.
Kuuorbiidile apollo - 8 pardal ja n채gid meie planeedi kaaslase pinda l채hedamalt kui keegi varem.1969. aasta mais suundus j채rgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969 aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil Armstrong ja Edvin (Buzz) Oldrin.
Kvantmehaanika t천lgendused on erinevad vastused k체simusele: Millisel viisil realiseerub kvantmehaani- line juhuslikkus? Ehk teisiti: Millisel hetkel saab kvantmehaanilise t천en채osusega lubatud v천imalikkus tegelikkuseks? On kaks peamist r체hma t천lgendusi: Einsteini kontseptsioon v채idab, et juhuslikkust polegi.

Kvantolekud on aatomit kirjeldavad f체체sikalised omadused, n채iteks energia, spinn ja magnetv채li.
Kvantteooria on k체ll andnud olulise panuse varajase, v채ga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegelda elementaarosakestega. T천en채oliselt saadakse universumist t채ielikumalt aru alles siis, kui f체체sikas luuakse teooria, mis 체hendab 체ldrelatiivsusteooria kvantteooriaga.
Keemine - Vees on alati teatud hulk lahustunud gaase, kui veetemperatuuri t천sta siis gaaside lahustuvus v채heneb ja seet천ttu tekivad gaasimullid(Tekivad mineraalaine osakestele v천i anuma konarustele). Mullidesse koguneb veeaur, kuna mullid on kergemad kui vesi hakkavad nad t천usma pinnale.

Keskmine kaugus on 384 000 km Mass: Kuu mass on Maa massist 81 korda v채iksem, olles 7,36 횞 1022 kg P철철rlemis- ja tiirlemisperiood: Kuu teeb t채isp철철rde 체mber oma telje sama ajaga, mis kulub tal 체he tiiru tegemiseks 체mber Maa. Kuu teeb 체he tiiru 체mber Maa 27 철철p채eva ja 8 tunniga.
Kolmem천천tmeline ruum on ruum, mida inimesed enda 체mber tajuvad ja samas see on ka k천ige keerulisem ruum.
Kaitsmed - paigaldatakse majade ja korterite elektriv천rkudesse jadamisi elektritarvititega.

Kristallides on aatomid paigutatud v채ga tihedalt, v천rekonstant on vaid 10 -10m ( 0,1 nm ) suurusj채rgus. Seep채rast tuleb kristallide difraktsioon-uuringust, elektronide v천i neutronite kimpe. Ainult siin on difrageerunud kimpude h채lbed piisavad, et difraktsioonipilte eristada ja t천lgendada.
Komeet on P채ikeses체steemi 채채re aladelt p채rinev taevakeha 깚 Koosneb: j채채st tahkest s체sinikdioksiidist anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest 깚 Tuleneb kreeka keelsest s천nast kom휆t휆s, mis t채hendab 'pikajuukseline'. 깚 Eesti keeles nimetatakse komeete sabat채htedeks.
Kihtr체nkpilved Stratocumulus Sc H=0,6 1,5 km; Z=0,2-0,8 km; veepiisad (harvem j채채kristallid); w=0,1-0,5 g/m3, sademeid tavaliselt ei anna Kihtpilved Stratus St H=0,1-0,7 km; Z=0,2-0,8 km; p천hiliselt veepiisad, harvem j채채kristallid; m천nikord sajab uduvihma; w=0,1-0,5 g/m3

Kummaski harus on oma t천mme, kummalegi 겛 겛 tuleb joonistada oma reaktsioonj천u piki vastavat n철철riharu. Need on siin t채histatud R1 ja R2 . Et pilt oleks t채ielik, lisame joonisele ka keha 1 겛 raskusj천u G , keha 3 oli eelduse kohaselt kerge, selle raskus on seet천ttu null ja seda me ei
Kuu kivimid on 4,36 miljardit aastat vanad, seega vanemad kui Maa vanimad kivimid). Kokkup천rke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile 체mber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. See h체potees seletab muuhulgas 채ra Maa p철철rlemiskiiruse ja selle, miks on Maal suurem tuum kui Kuul.
Keha kaaluks nimetatakse j천udu, millega see keha Maa k체lget천mbe t천ttu m천jutab alust v천i riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusj천u ja kaalu vahel seisneb selles, et raskuj천ud m천jub alati kehale, aga keha kaal m천jutab teisi kehi.

Kaudne m천천tmine on selline, mille korral m천천detava suuruse otsitav v채채rtus saadakse teiseliigiliste suuruste m천천detud v채채rtustest, mis on seotud m천천detava suurusega teadaoleva s천ltuvusega, n채iteks elektrilise v천imsuse m천천tmine, l채htudes voolu ja pinge otsem천천tmise tulemustest.
Kaugus p채ikesest on 149,600,000 km. Kaaslasi on Maal 체ks Kuu. Pind on ligikaudu 71% ulatuses kaetud ookeanite ning 29% ulatuses maismaaga, toimub pidev suurte maakoore plokkide (nn. laamad) liikumine, mille k채igus tekivad ja kaovad m채eahelikud, toimuvad maav채rinad ja purskavad vulkaanid.
Kolm p천hiv채rvi punane, sinine, roheline V채ikseim info체hik on bitt Bitil v천ib olla kaks v채채rtust 0 v천i 1 Bitte grupeeritakse 8 kaupa, 8 bitti on 1 bait 1 megabait ehk 1 MB = 1048576 V채rvilised objektid: Punane objekt peegaldab punast v채rvust, sinine sinist v채rvust, 체lej채채nud

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kristalliseerumine on aine siirdumine mittekristallilisest olekust kristallilisse olekusse. Kristallid v천ivad tekkida vedeliku jahtudes allapoole tahkumistemperatuuri, k체llastunud lahuse jahtudes v천i aurustudes, auru kondenseerudes (n채iteks veeauru kondenseerudes tekivad lume - ja j채채kristallid ja korrap채ratu ehitus) amorfsete ainete kauase seismise tagaj채rjel n채iteks klaas kristalliseerub pika aja jooksul ). Agregaatolekute muutumisel neelduva v천i vabaneva soojushulga kohta vt. 2.5.
Kollaps massivsete t채htede surres 겕 Suure Paugu tagaj채rjel 겕 Supermassivsete teke (kasvamine): 겕 Kui palju t채hti suhteliselt v채ikesel alal 겕 V채iksemate mustade aukude kokkusulades 겕 Suure massikogumi langedes musta auku 겕 Mustade aukude kokkup천rkel Kuidas surevad?
Kvantmehaanika - f체체sikateooria, mis arvestab mikroosakeste k채itumise erip채rasid; t채nap채eva f체체sika 체ks alussambaid ja aluseks mitmetele f체체sikaharudele; kvantmehaanika abil on v천imalik t채pselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste s체steemide omadusi

Kiirte kaik koonduv laats optilise peateljega parallelne kiir labib peale laatses murdumist fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajuv laats optilise peateljega paralleelne kiir murdub nii, et tema pikendus
Koherentseks nimetatakse 체hesuguse v채iksem kui ideaalse gaasi oma. tema massiga m a=F/m. 3:Kaks keha m천jutavad sagedusega laineid,millede faaside vahe ei muutu aja teineteist v천rdsete ja 체hel sirgel m천juvate ja jooksuA=닖A21+A22+2A1A2cos뎂2S1/v;늽=S1- vastassuunaliste j천ududega.
Karburaatorites k - 301 ja K-301B on k체tuse taseme normaalne k천rgus 21 mm, teistel 19 mm. K체tuse taseme erinemisel etten채htust 체le 2 mm muude- takse ujuki asendit n천elal (vardal). Kuna vardal on vedru -lukusti jaoks harilikult vaid 체ks ringsoon, siis tuleb uus ringsoon juurde teha.

K천rvalekaldumist tasakaaluasendist nimetatakse h채lbeks , maksimaalset h채lvet nim amplituud 8) Sumbuvustegur? Sumbuvuse tegur on aja p철철rdv채채rtus ,mille v채ltel amplituud kahaneb e=2,72 korda 9) Sf채채riline laine? Sf채채riliseks laineks nimetatakse lainet mille levimisel ei esine v천nkumisenergia kadu.
K체tuse sisemus on piisavalt kokku surutud, et toimuks tuuma체hinemine K체lm tuuma체hinemine katal체saatorite abil V천imalik ka madalal temperatuuril Keemiliste katal체saatorite kasutamisega 체ritatakse siduda deuteeriumi ioone, et neid seej채rel elektrivoolu toimel teineteise vastu suruda
Koosneb primaar - ja sekundaarm채histest ning neile 체hisest ferromagneetilisest ainest valmistatud s체damikust. Primaarm채his keerdude arvuga n1 체hendatakse vahelduvvooluallikaga, mis tekitab m채hises vahelduvvoolu, see omakorda muutuva magnetvoo l채bi m채hise poolt 체mbritsetud pinna.

Keelutsooni laius on minimaalne elektron-auk paari tekitamiseks (체he keemilise sideme katkestamiseks) vajalik energia (minimaalne energia, millega saab 체he sidemeelektroni muuta juhtivuselektroniks). pn-siirdeks nimetatakse pooljuhi piirkonda, milles 체ks juhtivust체체p asendub teisega.
Keha kiirendus on v천rdeline talle m천juva j천uga ning p철철rdv천rdeline keha massiga.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kontuuris - tekib ainult Eic) sirg juhis Oletame, et raami k체lg pikkusega l libiseb raamil kiirusega v l채bides aja telta-t jooksul teepikkuse telta-s. Pindala v채henemise t천ttu tekib Ei 쪿ALEM Ei suund m채채ratakse parema k채e reegli j채rgi (j천ujooned peopessa, v채ljasirutatud p철ial(juhi liikumise suunda), v채ljasirutatud s천rmed (Ei liikumise suunda))d) massiivjuhis(metallit체kis, elusolendis, m채rjas maapinnas, merevees)Massiivjuhi v천ib jagada paljudeks m천ttelisteks

Keskmine tihedus on aatomituuma tiheduse suurusj채rgus, s.t. 10(astmes 14)- 10(astmes15) g/cm (kuubis). P채rast plahvatamist supernoovana j채채b kunagisest suure massiga t채hest j채rele v채ike, P채ikese massiga neutront채ht, mis p철철rleb v채ga kiiresti ning millel on tugev magnetv채li.
Kiirguse p천hjuseks on molekulide soojusliikumine, mille k채igus toimuv molekulide (aatomite) p천rkumine viib elektrone ergastatud olekusse ja sealt madalama energiaga tasemetele 체le minnes kiiratakse soojuskiirgust (ka valgust). Mida k천rgem on keha temperatuur, seda rohkem see kiirgab.
Kinh체droon h천be-h천bekloriidelement T철철 체lesanne: Lahuse pH potentsiomeetrilisel m채채ramisel m채채ratakse galvaanielemendi elektromotoorj천ud. Element koosneb uuritavasse lahusesse sukeldatud kinh체droonelektroodist ja v천rdluselektroodina h천be-h천bekloriidelektroodist.

Kosmoloogid on 체hel meelel, et kaugete galaktikate vaatlusandmete p천hjal peab Universum kosmoloogilise printsiibi j채rgi olema mittestaatiline. K천ik vaatekiired peavad olema s체nkroonsed, nii et 체hesuguse punanihke suurusega galaktikad peavad olema 체hel ja samal arenguastmel.
K채ibel on mitmed j채rjepidevad ajaskaalad: maailmaaeg, rahvusvaheline aatomiaeg, millel p천hinevad teised ajaskaalad, koordineeritud maailmaaeg, mis on tsiviilaja standard, Maa-aeg jne. 횜철p채evade, n채dalate, kuude ja aastate m철철dumise j채lgimiseks on leiutatud kalendrid.
Kuup a * b * c b. Risttahukas a * b * c c. Silinder - Sp짼 * H (닆r짼 * H) o Mass 솱 T채his: m 솱 M천천t체hik: 1kg 솱 M천천teriist: kaal 솱 Valem: a. m=F/g o Tihedus f체체sikaline suurus, mis v천rdub keha (ainet체ki) massi ja selle keha ruumala jagatisega.

Kompleksarvu reaal - ja teine imaginaarosa). Kompleksmeetod v천nkumiste v천i lainete kirjeldamiseks esitab perioodiliselt muutuva suuruse eksponent- kujulise kompleksarvuna 횄 = A e i뎥, mille moodul A on selle suuruse amplituud, argument t on faas ja reaalosa A cos t on h채lve.
Konvektsioon siseenergia levimist vedeliku v천i gaasivoolude liikumise teel.
Kuiv천rd kond - i laadimisel kasvab pinge 체htlaselt 0-st U-ni, siis k천gu t철철 A=q*(U+0)/2=q*U/2.. see kogu t철철 kulub laetud kond-i energia tekitamiseks W-energia-1)K-kineetiline-2) n(sarnane)-potensiaalne-- W=q*U/2 , kuna q=C*U-- W=C*U(ruudus)/2... W on m채채ratud Maa suhtes.

Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral k천ik keha punktid liiguvad 체hes체guselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille m천천tmeid v천ib lihtsuse m천ttes j채tta arvestamata. Taus체steem on kella ja kordinaats체steemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.
Kordsed 체hikud - p천hi체hik m, kordne cm v천i p천hi on kilogramm kordne on gramm
Kondenseerumine - faasisiire, kus aine l채heb gaasilisest olekust vedelasse Kriitiline temperatuur- temperatuuri v채채rtus, millest k천rgemal ei ole v천imalik antud gaasi veeldumine r천hu m천jul K체llastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on

Kaitsemaandus - ╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈.. 22. L체his on vooluringi mingi osa otste 체hendust juhiga, mitte takistus on selle osa tavaliselt takistusega v천rreldes v채ga v채ike.
Kvantarvu l nimetatakse orbitaalseks kvantarvuks, kuna ta iseloomustab tsentraalses v채ljas liikuva osakese impulsimomenti (nn orbitaalset liikumist). Kvantarvu m nimetatakse magnetiliseks kvantarvuks, kuna tema iseloomustab energianivoode l천henemist v채lises magnetv채ljas.
Kvarkide korral on tegu vastandv채rvidega: antipunane (punase t채iendv채rvus - helesinine), antiroheline (purpur?) ja antisinine (kollane?). Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad annihileeruvad ), st. kaovad ja nende massid muutuvad energiaks (suure energiaga footoneiks)

K체tteseadme v천imsus on 1,5kW, siis igas sekundis annab selline seade 1500J soojust.
Kiirgusspektrid - (n채itab milliste lainepikkustega valguslaineid Kiirgusspektrid-(n채itab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (n채itab milliste aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (n채itab milliste lainepikkustega valguslaineid aine neelab.
Kindlaksm채채ramise meetodit nimetatakse spektraalanal체체siks . Spektroskoopia ja spektraalanal체체si abil avastati heeliumi olemasolu P채ikese spektris mitte tuntud spektraaljoonte olemasolu p천hjal , vaid tundmatute spektraaljoonte j채rgi , mis ei vastanud 체helegi senituntud elemendile.

Kammil on positiivne laeng? Siis on kammis elektrone puudu ja laengu kadumiseks on kaks v천imalust: kas vees leidub negatiivseid ioone v천i vabu elektrone v천i kammi elektriv채li ioniseerib vee molekule, st. v천tab sealt elektroni 채ra. T천en채osem on esimene variant.
Kahetaktilised - diiselmootorid, need on mootorid, kus t철철ts체kkel toimub kahe takti v채ltel. Kahetaktiline diiselmootor vajab kindlasti turbiini, et t채ita silindreid vajaliku hulga 천huga. Niisuguseid mootoreid kasutatakse 체ldjuhul suurtel masinatel nagu laevad, vedurid
Kasutatakse infrapuna - ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis v천imaldab n채ha v채ikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole v천imalik n채ha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke셢 poolt

Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala v천ttis kasutusele 1851. aastal inglise f체체sik William Thomson (lord Kelvin). Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala j채rgi v천ib temperatuur olla ainult positiivne.
Keps on 체hendusl체liks kolvi ja v채ntv천lli vahel ning annab kolvi 체les-alla liikumise v채ntv천llile edasi. Nagu 철eldud 체lalpool, on ta selle rollis pidevalt suure koormuse all. 횛igupoolest ongi just kepsud v천istlusmootorites k천ige enam purunev komponent.
Karbiidid on struktuurilt ja f체체sikalis-keemiliste omaduste poolest t체체pilised sisendust체체pi keemilised 체hendid (v채lja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide v척i nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus v척i s체sinikku sisaldavas keskkonnas.

Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , j채채st ja k체lmunud gaaside segust koosnev m천nek체mnekilomeetrise l채bim천천duga kamakas . P채ikesele l채henedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba.
Kujutisel on tasapeeglil j채rgmised ise채rasused: 1) Kujutis on n채iline e. ebakujutis 2) Kujutis tekib peegli taha samasugusele kaugusele kui ese on peeglist 3) Kujutis on esemega samapidine 4) Kujutis on esemega v천rreldes sama suur 20. Sf채채rilised peeglid jaot.
Kosmosepr체gi on nimetus t철철k천lbmatutele objektidele Maa orbiidil.

Kineetiline energia - v천rdub t철철ga , mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v. A= mvdv=mv2/2=Ek 9. J천umoment- antud punkti O suhtes nim vektorilist suurust M, mille m채채rab avaldis M=rF, kus r on punkti O j천u rakenduspunkti t천mmatud raadiusvektor.
Kolvi p천hi on kas tasapinnaline v천i kumer ja selles v천ivad .Silinder valatakse kas peeneteralisest hallmalmist (K-750, olla s체vendid gaasi voolu juhtimiseks v천i klappidele' liiku- M:66) v천i alumiiniumisulamist, millesse on pressitud malm- misruumi' tagamiseks.
K천rgepinge - Toites체steemi rikked avalduvad vale koostisega k체ttesegu voolu olemasolu kontrollimiseks akus체체te puhul l체lita - moodustamises. takse s체체de sisse ja eemaldatakse k천rgepinge j 체he s체체te- K체ttesegu rikastumist v천ivad p천hjustada: k체체nlalt.

Kukekannus ehk Plantaarfastsiit on seisund, kus plantaarne sidekirme muutub p천letikuliseks. Kukekannuse s체mptomiteks on tavaliselt valulik kand/tald k천ndima hakkamisel. Ravi eesm채rk: leevendada valu ja p천letikku, suurendada liikuvust ja kiirendada paranemist.
Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste t천ttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud
Kiirenduse t채his on a ning 체hik [m/s2]- meetrit sekundi ruudu kohta.

Katiku juhtimiseks on kaamera varustatud s채rituskesttuste skaalale j채rgmised t채hised (v천i osa neist) : 8, 4, 2, 1, 2, 4, 8, 15, 30, 60, 125, 150, 500, 1000, B. Esimesed neli numbrit (8, 4, 2 ja 1) n채itavad t채is-sekundeid; oma v채rvilt erinevad nad 체lej채채nutest.
Keskne v채채rtus on elu rikkus ise. Looduse mitmekesisuse ja rikkuse v천rdne austamine sisaldab ka inimliku mitmekesisuse ja kultuuride rikkuse au sees hoidmist (Naess 1988). Inimese suhe loodusesse ja elusolenditesse v천ib 천igustatult vahelduda vastavalt olukorrale.
Keskt천mbekiirendus - keha kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori k천veruskeskpunkti poole, kiirusvektoriga risti J천u 천lg- j천u m천jusirge kaugus p철철rlemisteljest J천u moment- suurus mingi telje suhtes, miks iseloomustab v천imet p철철rata keha 체mber selle

Kiirused on kujunenud taevakehadel ja nende s체steemidel omavahelise gravitatsioonilise k체lget천mbe m천jul, mis erinevana varases Universumis valitsevast t천uketungist, viib taevakehade ja nende s체steemide tekkele Universumi evolutsiooni hilisemal perioodil.
Klobide puhul on oluline osa ka kolvir천ngastel, mille eesm채rgiks on tagada, et kolb silindris tihedalt liiguks ja k체ttesegu p천lemisel tekkiv surve ei l채heks kolvist m철철da karterisse ja et 천li alt ei tungiks p천lemiskambrisse, mis p천hjustaks detonatsiooni.
Komeet e. 엜abat채ht on P채ikeses체steemi 채채realadelt p채rinev taevakeha, mis koosneb peamiselt j채채st, tahkest s체sinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba.

Kontsentratsiooni t채his on n. n=N/V. Nr 20. Molekulaarkineetilise teooria p천hialused ja nende t천estamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, l채htudes kujutlusest, et k천ik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest.
Kilovatt - tund (1 kW.h) on 체he tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab v천imsust 체ks kilovatt: 1 kW. h = 3 600 000 J. Komeet ehk sabat채ht on perioodiliselt Maa l채hedusse sattuv taevakeha, mis koosneb
Koordinaat on arv, mis n채itab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral n채itab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkus체hiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub.

Koost철철s iter - i projektis oluliselt l체hendada tuumas체nteesi praktiliseks teostamiseks kuluvat ajavahemikku, mida siiani on m천ningase irooniaga nimetatud parimaks invariandiks (muutumatuks suuruseks) f체체sikas: mistahes ajahetkel on see ajavahemik 50 aastat!
K체lmik - suurima s채채stupotentsiaaliga kodumasin K체lmiku ostmisel valige kombineeritud k체lmik v천i s체gavk체lmik, mis vastab energiaklassile A v천i B. Need v천ivad olla kallimad kui teised, kuid hinnaerinevuse katab elektrienergia arvelt s채채stetu.
Kogupinge on v천rdne 체ksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+...=U); kogutakistus on v천rdne tarbijate takistuse summaga (R1+R2+=R). (Vooluallika)elmotoorj천ud- n채itab k천rvalj천udude t철철d pos. 체hiklaengu 체hekordsel l채biviimisel kogu vooluringis.

Kiirgusseaduse - valemi, mis kirjeldab absoluutselt musta keha kiirguse vaadeldud Tuletatud 체hikuteks on: sagedusjaotust. Planck l채htus eeldusest, et must keha koosneb diskreetselt jaotunud Luumen (lm) - valgusvoog, mida energianivoodega ostsillaatoritest.
Klemmipinge on elektromotoorj천ust v채iksem pingelangu v천rra ankruahela takistusel, kusjuures I = I a = U / RT . I L체hise korral, kui tarviti takistus RT = 0 , kujuneks 0 Inom Il l체hisvool I l lubamatult suureks, sest siis U = 0 ja Joonis 8. I l = e / Ra .
Kosmoloogia - p채rit s천na vanast kreekast, t채hendab maailma 천petust-kosmoloogia uurib universiumit. Tartu Observatooriumi on loodud ka kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad: 1. Kosmoloogia t철철r체hm 2. Galaktikate f체체sika t철철r체hm 3. Andmeside t철철r체hm

Kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu . Veeaumumat soojendatakse alt. N채iteks anum on pandud kumale pliidileKui vedeliku temperatuur on madalam keemistemperatuurist, siis aurumull, mis tekkib harilikult anuma p천hjal, liikudes 체lespoole v채heneb.
Korruselamute puhul on see sobiv vaid akendeta otsaseinte puhul.
Kaitsemaanduse 체lesanne on kaitsta inimesi ohtliku puutepinge eest.

Karboks체체limine t채hendab CO2 sidumist substraadile, milleks on ribuloosbisfosfaat. Tekib kuues체sinikuline produkt, mis laguneb kohe kaheks kolmes체sinikuliseks. Need ongi elektrone vastuv천tvaks substraadisk, et saada muudetud kolmes체sinikuliseks suhkruks.
Kuu faasid - kuu valgus on maalt tagasi peegeldunud valgus, p채ike paistab alati sama Kuu poolt, Kuu erinevad ilmingud taevas on kuu faasid, samas faas kordub iga 29,5 p채eva tagant, faas, mille k채igus Kuu teeb Maalt vaadates t채istiiru P채ikese suhtes
Kuumustrumli keskel on kiirgav soojuslamp, mis oma infrapunaenergiaga soojendab 체htlaselt trumlit, see vajalik, et tooner 천igesti paberile kantaks. M천ned printerid kasutavad v채ga 천hukesest paindlikust metallist trumlit, millel on v채hem soojendatavat massi.

Kvantoptika n채htused valguse levimisega ja valguse ning aine v천i elementaarosakeste vastastikm천juga seotud n채htused, mida ei ole v천imalik m천ista valguse lainelise olemuse alusel, mis on aga v천imalik valguse korpuskulaarse olemuse (osakeselisuse) alusel.
Karburaatori k - 35B asetamisel mootoritele 111-51, motorollerite karburaatoriehituses on viimastel aastatel 체le. mis on toodetud enne 1968. aastat, tuleb veidi suurendada mindud k천lviku j uliselt segusiibrilt v채hem ruumi vajavale karteri sissevooluava.
Keralaine on sf채채riliste faaside j채rel korduv lainetus, kus osakesed liiguvad radiaalselt (punktist A punkti B liikuv lainetus liigub m철철da kera raadiust l채bi sf채채riliste tasapindade; nende tasapindade omavahelist kaugust nimetatakse faasiks).

Kesknurk on kahe raadiuse poolt moodustatud nurk.
Kompleksarvuks nimetatakse arvu kujul a+ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaar체hik (i2=-1 ehk ). K천ikide kompleksarvude hulka t채histatakse C. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a+ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks.

K채esolevaks ajaks on kujunenud olukord kus soomlased imestavad eestlaste v채ikese veetarbimise 체le. T천en채oliselt on see tingitud veem천천tjate massilisest kasutuselev천tust Eestis ja sealt tulenevast korteri kaupa tarbimise ja vee eest tasumise m천just.
K체tteseaduses on vvoolut철철 aisaks A= IUT=Q Kui tehakse mehaanilist t철철d, siis elektrivoolus l채heb kaeks asjaks A=Am*Q Am-mehaanilie t철철 UIT=Am+I2Rt AA=Q=qU=IUt=U2/R*t=I2Rt=N*t Elektriliseks v천imeks v천ib nimetada voolutugevuse ja pinge korrutis
Kelvin ei ole v천imalik esile kutsuda sellist perioodilist protsessi, mille tulemuseks on t철철 체heainsa soojusallika arvel ehk ringprotsessis t철철tavad soojusmasinad ei saa kogu energiat t철철ks muuta ehk II liiki igiliikur on v천imatu.

Kulminatsioon on tevakeha l채biminek taevameridiaanist 3.P채ikese철철p채eva pikkus k천igub, sest Maa orbiit ei ole ringjooneline ja P채ike ei liigu m철철철da ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) kesk철철st loetavat aega.
Keemisel on k체llastunud auru r천hk v천rdne v채lisr천huga ja t채nu sellele on n채iteks vaakumis keemistemperatuur madalam.Vee keetmine m채gedes t채nu atmosf채채rile on alla 100쨘C. Selleks et vesi koguaeg keeks on vaja kindlat soojuse kestmist.
Keskt천mbej천ud on arvutatav valemist F = m v2/r, kus m on keha mass, v keha ringjoonel liikumise kiirus (joonkiirus) ja r ringjoone raadius. Newtoni II seaduse kohaselt peab suurus v2/r olema kiirendus, antud juhul on tegemist keskt천mbekiirendusega.

Kokkuvarisev universum kui ainet on v채ga palju ja mass suur, v천ib raskusj천ud osutuda nii tugevaks, et peatab universumi paisumise ja hakkab teda 체ha kiirenevalt kokku t천mbama.Universum kukub iseenda raskuse m천jul kokku 체litihedaks ja tuliseks.
K체rii on aktiivsuse m천천t체hik, r철ntgen
Keelutsoon on selliste elektroni energia v채채rtuste piirkond, mille korral ei teki stabiilseid elektroinlaineid. Elektronid ei saa omada selliseid energiaid, mis j채채vad antud tsooni Enerigatsoonid: 1.Valentsitsoon 2.keelutsoon 3.Juhtivustsoon

Keha impulsiks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub keha massi ja kiiruse korrutisega. p(vektor)=mv(vektor). Kus p - keha impulss (kgm/s), m - keha mass (kg), v - keha (hetk)kiirus (m/s). Impulsi vektori suund 체htib kiirusvektori suunaga.
Keha impulss on vektorsuurus. Impulsi m천천t체hikuks SI s체steemis on kilogramm-meeter sekundis (kg*m/s). F체체sikalist suurust, mis on v천rdne j천u ja selle m천jumise aja korrutisega, nimetatakse j천uimpulsiks. J천uimpulss on samuti vektorsuurus.
Kaksikt채he korral on 체ksikud t채he komponendid v채iksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga t채ht areneb kiiremini, tuumak체tus l천ppeb ning tekkib valge k채채bus ehk tihe ja kuum j채채nukt채ht, milles enam energiat juurde ei tekki.

Kaugele vaatamisel on silmal채채tse pingutav lihas l천tv ja objektidest tekib terav kujutis v천rkkestale. Vananedes v채heneb paljude inimeste silmal채채tse elastsus ja l채채tse 체mbritseva lihas ei suuda l채채tse fookuskaugust vajalikul m채채ral muuta.
Karburaator - ja diiselmootori천lide (sobivad ka mootorrattamootoritele) markeeringus on viimasel suurt채hel j채rgmised t채hendused: B v채heforsseeritud mootoritele; B forsseeritud mooto- ritele; F tugevalt forsseeritud mootoritele.
Keila - Joa h체droelektrijaam 뿈 Kunda h체droelektrijaam 뿈 Leevaku h체droelektrijaam 뿈 Linnam채e h체droelektrijaam 뿈 Peri h체droelektrijaam 뿈 Saesaare h체droelektrijaam 뿈 Tudulinna h체droelektrijaam 뿈 Vetla h체droelektrijaam

Kiirusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on rakendatud trajektoori vaadeldavasse punkti, mis on suunatud m철철da trajektoori puutujat liikumise suunas ja mille moodul on v천rdne absoluutv채채rtusega kaarepikkuse s tuletisest aja t j채rgi.
Kvaliteetsem energia on see energia, mis tuleb k천rgematemperatuurilisemast reservuaarist. Jahutiks nimetatakse keha v천i s체steemi, millele saab 채ra anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel.
Karakteerne aeg on m천nev천rra v채iksem mingi protsessi k채igus gaasikoguse mass on j채채v ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) (praktikas piisab paarikordsest erinevusest), Ka selles etapis tehtavat t철철d saab kui s체steemi omav천nkesagedus.

Ketts천iduk on niisama suur kui A5 paber, kaalub vaid kaks kilogrammi ja emalaevaga seob teda meetri pikkune "naban철철r". Minis천iduki instrumendikapsel saab 180 kraadi v천rra liikuda ja teha seega nii l채hifotosid kui keemilisi anal체체se.
Keha tihedus on pk ja vedeliku tihedus pv. Kehale m천juv raskusj천ud avaldub F=mg, keha mass m=pV. Kehale m천juv raskusj천ud siis: Fr=pkgV, 체lesl체kkej천ud valemiga: F체=pvgV, kuna raskusj천ud ja 체lesl체kkej천ud on v천rdsed, siis pkgV=pvgV
Koguenergiaga - ndal p체siorbiidil", saame

Kokkuv천tvalt on nanotehnoloogiliste leiutiste patenteerimise juures keeruliseks k체simuseks interdistsiplinaarsusega seotud probleemid, upstream teadust철철dest tulenev 체lepatenteerimine, kasulikkusega ja mittetoimivusega seotud probleemid.
Komeedid on v채ga h천redad taevakehad, millel v천ib eristada udust 체mmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, j채채st ning k체lmunud gaaside segust.
Korrastatumas faasis on k천igi molekulide s체mmeetriateljed suunatud 체hes suunas: Selliseid vedelaid faase nimetatakse vedelkristallideks (ka mesomorfseteks faasideks). Mehaaniliste omaduste seisukohalt on vedelkristalli korral tegemist vedelikuga.

Kuni 1000 - voldise nimipingega elektripaigaldis,mille peakaitsme nimivool 체letab35 amprit 5. 체le 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis 3.Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis,mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis.
K채ivitusrelee s체damikule on m채hitud ainult 체ks peenest mikule, vajutab lahti kontaktid K% ja K3 ning ergutusvool traadist m채his; kontaktid on tugeva voolu l채bilaskmiseks peab l채bima lisatakistit R. Liikuv kontakt K2 hakkab vib- valmistatud vasest.
Kvarkide massid on v채ga erinevad, ulatudes 8 elektroni massist kuni 350 000 뱊i. Leptonid, milledest tuntumad on elektron ja neutriinod (elektronneutriino, m체체-neutriino, tau- neutriino) , seisumass arvatavasti null, elektrilaengut pole.

K체llastunud auruks nimetatakse aine olekut, milles vedel ja gaasiline faas on tasakaalus (aurustumine ja kondenseerumine tasakaalustavad teineteist). Igale ainele on omane tema k체llastunud auru r천hu kindel monotoonne s천ltuvus temperatuurist.
K 1 - kustuv ahelreaktsioon.

Kuni 15 - kilomeetrise l채bim천천duga kraatrid on n천gusa, kausikujulise s체vendiga. Suurematel kraatritel on p천hjad suhteliselt tasased, vallide sisek체ljel on terrassid ja keskel m채gi (nn. tsentraalm채gi) v천i koguni mitu m채ge.
Kosmoses체stikute 체leslennutamiseks on vaja rakendada suurt, 1497 tonnist veoj천udu, mis saab v천imalikuks ainult t채nu 체liv천imsatele alumiiniumipulbril t철철tavatele stardikiirenditele ning kolmele p천himootorile, mis t철철tavad vesiniku ja hapniku seguga.
Kvantteooriateks nimetatakse teooriaid, mis k체ll postuleerivad teatavate suuruste kvanditust ning m천nikord ka annavad seletuselainelis-korpuskulaarsele dualismile, kuid ei v천imalda siiski kirjeldatavaid n채htusi kuigi s체gavalt m천ista.

Keha m천천tmed on v채ikesed v천rreldes kaugusega teistest kehadest, v천ib keha liikumist vaadelda nii, nagu liiguks 체ksainus punkt (materiaalne punkt). Niiviisi tehakse n채iteks siis, kui uuritakse planeetide liikumist 체mber P채ikese.
Koens체체m a - ga. Selle reaktsiooni k채igus vabaneb 체ks s체sinik CO2 kujul ja kaks elektroni regutseerivad 체he NAD. Atset체체lj채채k koens체체milt ei vabane vaid kandub 체le 4C aktseptorile(oksaalatsetaat) moodustades 6C tsitraadi.
K체llastatud h천be - h천bekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril 냜천be-h천bekloriid = 0,199 1,01 쨌10-3 (24 -25)=0,20001 V kinh체droonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril 냟n0 = 0,699 - 0,00074 (24 - 25)=0,69979

Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala aluseks on kokkulepe, et j채채 sulamistemperatuurile vastab 0째C ja vee keemine on temperatuuril 100째C. See temperatuuride vahe jagatakse 100 v천rdseks osaks, mida nimetatakse kraadiks.
Komeedi tuum on tahke moodustis, mis koosneb j채채st ja s체sihappelumest. P채ikesekiirguse m천jul hakkab tuum aurustuma ning tekkinud gaasid ja tolm moodustavad komeedi pea ja saba, mille m천천tmed suurenevad P채ikesele l채henemisel.
Kosmilised kiired on 체hed v채hesed otsesed n채ited mateeriast v채ljaspoolt p채ikeses체steemi. Galaktika magnetv채ljad, p채ikeses체steem ja Maa segavad kiirte lennuteekonda sedav천rd palju, et me ei suuda leida nende allikaid Galaktikast.

K체llastunud aur - Suletud anumas tekib korgi alla aur, kuid 천ige pea tekib olukord, kus vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma vedelikku. Tekib tasakaal aurumise ja kondenseerumise vahepeal.
Kogemustest on teada, et aine kui terviku 체leminek uude faasi algab mikroskoopilises skaalas n채iteks aurus tekivad mikroskoopilised, alla mikronilise l채bim천천duga vedeliku kerad enne terviklikku vedelasse faasi 체leminekut.
Keha mass Keha mass on f체체sikaline suurus, mis v채ljendab keha kahte omadust: mass kui intertsne mass v채ljendab keha inertsi, mass kui raske mass v채ljendab keha v천imet t천mmata ligi teise kehi ehk gravitatsiooniv천imet.

Kokkusurumisel on reaalset gaasi kergem kokku suruda, kui molekulide vahekaugused on 10 mol l채bim천천tu, kui aga gaas on tihedam on reaalset gaasi raskem kokku suruda, kui ideaalset, sest molekulide vahel hakkab toimima t천ukej천ud.
Kasvab sabat채heks - heleda uduse pea ning n천rgeneva sabaga moodustiseks 37. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteooriks nimetatakse Maa atmosf채채ri tunginud ja taevasse h천천guva j채lje j채tnud kosmilist osakest.
Kriitiline mass - aine kogus, millest v채iksema korral ahelreaktsioonid ei vallandu Aatomituumade seoseenergia - Aatomituumade seoseenergia on see energia, mis kulub aatomituuma l천hustamiseks 체ksikuteks prootoniteks ja neutroniteks

Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu ja seet천ttu saavad Maa, Kuu ja P채ike sattuda 체hele joonele vaid siis, kui nad k천ik asuvad nende tasandite l천ikejoonel. Seda tasandite l천ikejoont nimetatakse astronoomias s천lmede jooneks.
Kapillaarsuseks nimetatakse vedelikutaseme muutumist peenikestes torudes (kapillaarides). Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik m채rgab, siis t천useb vedelik torus k천rgemale vedeliku pinnast anumas.
Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse v천rra peab teise keha m천ju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse m천천duks igap채evaelus tuntud f체체sikaline suurus.

Konstant on 75 km/sMpc. 47. Mis on antroopsusprintsiip? Antroopsusprintsiip on tees, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel v천imalik seda vaadelda ega kirjeldada.
Konvektsioon on n채htus, kus soojus체lekanne toimub gaasi- v천i vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas 체htlast temperatuuri ja annab leilisaunale 천ige v채채rtuse. Kerise kohal 천hk soojeneb ja asub ringlema.
Kuu pinnal on tumedaid laik, mida kutsutakse meredeks, k천ige suuremat, t채iskuu ajal Kuu vasakul poolel n채ha olevat laiku kutsutakse koguni ookeaniks (Tormide ookean- 2,1 miljonit km짼). Heledaid alasid nimetatakse madriteks.

Kiirendusvektor on p철철rdliikumisel trajektoori suhtes nurga all. Kuna k천verjooneline liikumine t채hendab liikumissuuna muutust, kaasneb sellega kiirusvektori muutumine isegi siis, kui kiiruse v채채rtus (vektori moodul) ei muutu.
Kosmogeensed p천hjus: meteoriidi langem; iseloomulik avaldumisvorm: plahvatus, l철철k; kesk- v천i v채ikevormide r체hm: kraatristrik; keskvorm: plahvatuskraater; v채ikevorm: l철철gikraater; pisivorm: l철철giauk, l철철gilohk.
Kvarkidel on omad laengud (erinevad) ja ta on ka 체ks elementaarosake ( EHK vastastikm천juga osake). Igale kvargile antakse 체ks p천hiv채rv ja kui need kolm p천hiv채rviga valgust kokku suunatakse, siis saadakse valge valgus.

Katseandmete kasutamine ehk andmet철철tlus viiakse tavaliselt l채bi enne graafiku joonistamist. Andmet철철tlus seisneb otsitava suuruse arvutamises, selle keskv채채rtuse leidmises (kui on tehtud kordusm천천tmisi) ja veahinnangu andmises.
Kaugus p채ikesest on 227,940,000 km. Marsil on kaks pisikest kaaslast, Phobos (kreeka keeles 쨈쨈hirm쨈쨈)l채bim천천t 28 km ja Deimos (kreeka keeles 쨈쨈ahastus쨈쨈)l채bim천천t 16 km. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivik천rbe.
Kogemusi rbmk - t체체pi reaktoritega, nad olid eelnevalt t철철tanud fossiilk체tuse- elektrijaamades. Vahetuse juhtivinsener Anatoli Djatlov oli aga t철철tanud allveelaevade tuumareaktoritega ning osalenud ka eelmistel katsetel.

Kolmefaasilised ahelad - Kolmefaasiliseks pinges체steemiks nim kolmest 체hel ja samal sagedusel t철철tavast vahelduvvooluahelast koosnevat s체steemi, kus energiaallikaks tekitab k천igi ahelate emj, mis on 체ksteisest erineva algfaasiga.
Kaasaegsed tuulegeneraatorid on erineva suurusega alates 1,5 meetrist, mida saab kasutada kodumajapidamises, ja l천petades hiigelsuurte turbiinidega, mis on 체hendatud otse elektriv천rku kas 체ksikult v천i mitmekaupa, moodustades tuulepargi.
Kaitsevarjestus on elektriahelate v천i juhtide eraldamine ohtlikest pingestatud osadest juhtiva varje abil, mis on 체hendatud kaitseotstarbelise potensiaali 체htlustuss체steemiga ja on ette n채htud kaitseks elektril철철gi eest.

Kompaktluminofoorlampe on saadaval ka koos v채liskestaga, mis varjab gaasiga t채idetud torusid ja muudab need veelgi sarnasemaks h천천glampidega. CFL-lampide t철철iga on s천ltuvalt lambi t체체bist ja kasutamisest 6 00015 000 tundi.
Korteri elektriv천rgus on vahelduvvool. K천ik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektriv천rgus 체hendatud r철철biti. Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V. Elektriv천rgu nulljuhe on maandatud.
Komeet elliptilise trajektooriga tahkest ja gaasilisest ainest koosnev keha, mille liikumistrajektoor ulatub P채ikeses체steemist v채ljapoole ning mis aeg ajalt satub Maa l채hedusse v천i 체ldse meie t채hes체steemi.

K천rgemal temp - l on juhi takistus suurem, p천hjuseks on, et k천rgemal temp-l hakkab soojusliikumine el. Suunatud liikumist 체ha rohkem segama. Tahkes aines v천nguvad ioonid oma tasakaaluasendi 체mber seda enam, mida k천rgem
K materia algollus Vanakreeka filosoofias algaine Loodusteadustes aine Kaasaegses f체체sikas mateerial kaks vormi aine ja v채li Millest koosneb aine? Demokritos V-IV sajand eKr atomus
Kaalutus on see, kui keha kaal on null Maa tehiskaaslane - Selleks, et mingi keha j채채ks Maa 체mber tiirlema, peab ta saavutama sellise kiiruse orbiidile j천udmisel, et tekkiv keskt천mbej천ud hoiaks teda orbiidil.

Keha liikumishulgaks nimetatakse massi ja kiiruse korrutist/jagatist. 4. Liikumishulga t채his on: a s g p V t p /\p 5. Liikumishulk on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab mitte 체ksnes keha liikumis kiirust, vaid ka keha massi.
Keskkonnas천bralikkus t채hendab peale looduslike k체tuste energia efektiivse kasutamise ka energiatootmise j채채tmete oskuslikku neutraliseerimist v천i peitmist. Soojusmasinateks nimetatakse masinaid, mis muundavad soojust t철철ks.
Klet큄kovski reegel m채채rab alanivoode t채itumise j채rjekorra: mida suurem on orbitaali n + 1 summa, seda k천rgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + 1 summa on v천rdne, t채itub enne madalama n v채채rtusega orbitaal

Koherentsed on lained, millede faasivahe/faasinihe igas ruumipunktis on j채채v Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis p체siv h채iritus, mida nim interferentsiks ehk v천nkumiste tugevnemine v천i n천rgenemine.
Keemistemperatuur on igal vedelikul erinev ja s척ltub v채lisr척hust. Kriitiliseks nim. temperatuuri, millel vedeliku ja tema k체llastunud auru tihedused v척rdsustuvad. 횥le selle temperatuuri ei saa auru enam vedelikuks muuta.
Keskmine l채bim천천t 70 000 km (ca 109줔Maa) mass 21030 kg (333 333줞Maa) keskmine tihedus 1,4 g/cm3 vaba langemise kiirendus (pinnal) 274 m/s2 (27,4줳Maa) tiirlemisperiood 체mber Linnutee keskpunkti ca 250 milj.

Kolmanda kategooria ehk 짬v채ikeste P채ikeses체steemi taevakehade쨩 alla kantakse k천ik 체lej채채nud P채ikese 체mber tiirlevad objektid, sealhulgas asteroidid, komeedid ja valdav osa Neptuunist kaugemal asuvaid pisitaevakehasid.
Kosmosesondid on k채inud k천igi planeetide juures peale k채채busplaneet Pluuto Kuud on planeetide looduslikud kaaslased taevakehad, mis tiirlevad 체mber planeetide. Kuu on k천igil planeetidel peale Merkuuri ja Veenuse.
Kineetiline energia on suurusj채rgus 4-9 MeV. 棺-kiirgus: suure kiirusega, 1,6*108 m/s, l채bimisv천ime on 100 korda suurem ja ioniseerimisv천ime 100 korda v채iksem kui 慣-osakestel. 款-kiirgus: footonite voog sagedusega 1020 Hz

Koikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on uhesuguste keemiliste omadustega. Radioaktiivsus on moningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks voi keemilisteks elementideks.
Kumerl채채ts e. koondav l채채ts-l채채ts, mis on keskelt paksem kui 채채rtest N천gusl채채ts e. hajutav l채채ts-l채채ts, mis on 채채rtest paksem kui keskelt Fookus Punkt, kuhu koonduvad opt. peateljega paralleelsed kiired.
Kasuteguri parandamiseks on vaid kaks teed: kas t천sta soojusallika temperatuuri v천i alandada jahutaja oma. Tehnikas paneb esimesele piiri materjalide vastupidavus k천rgetel temperatuuridel, teisele aga t철철keskkonna temperatuur.

Kineet energ - liikuv keh energ (Ek=mv2:2) nt: kui pall kukub, siis on tal maa suhtes kineet.energia, potents e- keh vastastikm천j ener, deforme keh (Ep=mgh) nt: pinal on lauapeal ning tal on maa suhtes potents energia.
Korrap채rane asetus kulub energiat soojushulk) Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete l천hkumiseks Tahkumisel
Karbis ehk ilmataadi 쐓ahvris on j채rgmised elemendid: Soe, k체lm, p채ike, vesi, maa ehk muld, 천hk. Vikerkaar, 채ikesepilv, vihmapilved ja v채lgud, k체체nal ja lusikas, j채채 ja sademed vihm, lumi, rahe

Klaasil on kaks head omadust mis teevad ta eriti sobivaks materjaliks optiliste klaaside tootmisel. Klaas on selgelt n채htava v채rvivalikuga ja tema pinnad on t철철deldavad nii et ei kahjustu klaasi l채bipaistvus.
Kogut철철 on A=Q1-Q2. c 2v Keha, mis saab v천nkuda liikumatu punkti 체mber, m0 m0 v Lainepikkus 겕=vT. m p Kogu v채ljastpoolt saadavat soojust ei kasutata kusjuures see punkt ei 체hti tema inertsikeskmega.
Kondensaatori ehitus - kehade s체steem, mis on loodud mingi kindla 13. kondensaatori ehitus-kehade s체steem, mis on loodud mingi kindla 13. kondensaatori ehitus-kehade s체steem, mis on loodud mingi kindla mahutavuse saamiseks.

Kreeka keeles t채hendab s천na elektron merevaiku ja seep채rast hakatigi nim n채htusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade h천천rumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng.
Kulgemine - Kui keha k천ik punktid liiguvad 체hesuguseid jooni m철철da ja 체hesuguste kiirustega. Kui kulgemisel l채bitakse aja체hiku jooksul mingi pikkus, siis p철철rlemisel l채bitakse aja체hiku jooksul mingi nurk.
Kellaparadoks ehk kaksikute paradoks - ehk aja dilatatsioon Nt. Kui 체ks kaksikutest l채heb kosmosesse pooleks aastaks ning maale naastes pole vennad enam 체he vanused, kosmoses olev vend on noorem kui maal olnud vend.

Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine 체helt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Mahtuvus s천ltub vaadeldavate kehade m천천tmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest l채bitavusest.
Kasutatavad materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus niisugused materjalid. Masinates ja aparaatides, mistahes tehnoseadmetes ja -riistades on peamised materjalid metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid.
Katseliselt on kindlaks tehtud, et inimene v천ib 체letamine v천ib kurvis p천hjustada k체lglibisemise v천i v채lja- 체heaegselt, s. o. 체he pilguga h천lmata 4 . . . 6 eset, mis asu- paiskumise. vad vaatev채lja keskel.

Keeluprintsiip kaks samas ruumiosas asuvat sama t체체pi fermioni ei saa korraga olla samas kvantolekus. Prootonite ja neutronite olekud on m채채ratud tuuma kvantarvudega ning neid nimetatakse ka tuumaorbitaalideks.
Keemia seisukohast on aatom jagamatu, f체체sikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust v천ivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega.
Koonus on kuu orbiidi raadiusest umbes 1 miljon km pikem, siis on t채isvarju piirkond maa taga 체sna suur ja t채ielik kuuvarjutus kestab v천rdlemisi kaua ning on n채ha tervel kuu poole p철철ratud maa poolkeral.

Koostise osas on Uraanilt leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning v채hesel m채채ral atset체leeni. Metaan neelab tugevasti kollast ja punast p채ikesekiirgust, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired.
Keemine - vedelik l채heb keema, kui k체llastunud auru r천hk mullides saab v천rdseks v채lisr천huga. Keemine oleneb- r천hust mis v채ljaspool vedelikku on. Mida k천rgem on r천hk seda k천rgem on keemis temperatuur.
Kondensaatoril on k체ll suunatud plussilt miinusele, aga vool vooluringis kulgeb piki juhtmeid, mitte aga "otse". Kui joonistada voolu suund "체le kondensaatori" (vt. joonis), n채eme, et see l채heb miinuselt plussile.

Kujult on nad enamasti ebakorrap채rased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist v채ljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi.
Karburaator - ja diiselmootorite 천lide eristamiseks k채sutatakse arvindeksit: esimestel l, teis - tel 2 (n채iteks MlOBi, M10B2). Kui indeks puudub, k천lbab 천li nii karburaator-, kui ka diiselmootoritele.
Katmata keha - Samal ajal kontaktide puhastamisega kontrollitakse osadele ja riietele sattunud elektrol체체t tuleb k천he k체lma vasara liikuvust ja tema vedru pingust (ca 300 ... 400 gf). vee ja seebiga maha pesta.

Kvarkide elektrilaeng on e/3 t채isarvkordne. Samuti v천ib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt t천estas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa f체체sik Hermann von Helmholtz.
K체lmas 천hus on helikiirus u. 1000 km/h. Vees levib heli palju kiiremini kui 천hus- 5400 km/h. Kui heli on m천nes punktis kord tekkinud, siis keskkonnatingimuste samaks j채채misel levib ta ajas muutumatu kiirusega.
Katselised t천estused on antud teooria saanud 18.sajandi teisest poolest 19.sajandil saadud katsenandmete 체ldistusest: kui kaks v천i enamat elementi moodustavad uue aine, siis on nende massiproportsioonid alati samad.

Keemiline reaktsioon on protsess, mille k채igus 체hest v천i mitmest keemilisest ainest (l채hteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/v천i moodustumise tulemusena 체ks v천i mitu uute omadustega keemilist ainet.
Koosneb 27 - st 25 meetrise l채bim천천duga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuv천etava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise l채bim천천duga maa-alal. L천pliku pildi teeb arvuti.
K천htudes jala - 천igeaegselt pidurdada, kui ta m채rkab eesliikuja stoppsig- k채ijate ja jalgratturitega ei maksa kunagi karta, et ollakse naali) peab olema pikem reageerimis- ja aeglustusteekonna liiga ettevaatlik.

Keskt천mbekiirendus - suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha traj k천veruskekspunkti poole, seega kiirusvektoriga risti (ak=v짼/r; ak=w짼r). v천nkumine on 1 osa perioodiliselt korduvatest liikumistest.
Kiirenditega on p체체tud k체ll kvarke bar체onidest v채lja l체체a, kuid see pole 천nnestunud. P체체des kvarki bar체onist v채lja l체체a, muutub kvarkidevaheline j천ud algul tugevamaks, seej채rel j채채b muutumatuks.
Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu ja on seal suuremate mootmetega.

Kujutavat vektorit nimetatakse vektordiagrammiks. Vektordiagrammi moodustavate vektorite p철철rlemisel j채채b nende vastastikune asend muutmatuks. Tavaliselt tuntakse huvi 체ksikute suuruste vahelise faasinihke vastu.
Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult v채ga v채heste ainete segudega (nt. kuningveega, mis on l채mmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla t채hiseks on Au, mis tuleb ladinakeelest s천nast aurum.
Kummagi poolr천ngaga on 체hendatud m채hise 체ks ots. Elektrivool juhitakse m채hisesse l채bi poolr천nga vastu surutud grafiitvarraste, mida nimetatakse mootori harjadeks, 체ks 체hendatud vooluallika +, teine - poolusega.

Kuuli mass on 5.00 g ja ta tulistatakse v채lja horisontaalselt kiirusega 300 m/s. Kui kiiresti liigub p체ss tagasisuunas? 48. Kaks keha liiguvad h천천rdevabalt teineteise suunas kiirusega 2.0 m/s ja p천rkuvad.
Kasutamisel on dioodid ka t채htsad, kuna v천imaldavad teha vahelduvvoolust alalisvoolu. Skeemidel t채histatakse dioodi kolmnurgana, milles vool liigub aluselt tipu suunas (positiivselt pooluselt negatiivsele).
Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Suletud s체steemis on kehade sum- maarne impulss j채채v (impulsi j채채vuse seadus). Impulsi j채채vuse seadus on samav채채rne Newtoni seadustega.

Keha t철철 on v천rdne 체hest punktist teise viimisel potentsaalse energia kahanemisega (u=-A). mehaaniline potentsiaalne enrgia on v천rdne t철철ga, mida v채ljaj천ud teevad sellest v채ljapunktist l천pmatuseni.
Kiiruste juures on n채ha, kuidas need t채hed, mis j채채vad lennusuunda, hakkavad muutuma j채rjest sinakamateks ja violetsemateks, seevastu need t채hed, mis j채채vad vastaspoole s천idusuunda, muutuvad punakamateks.
Kompleksarv - arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaar체hik (arv, mille ruut on -1). Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks.

Kastepunkt - temp, mille juures veeaur k체llastub (hakkab tekkima v천i kaduma udu) 횛huniiskust m천천detakse h체gromeetriga, selle j채lgimine on v채ga t채htis eluruumides, kasvuhoonetes, ladudes, hoidlates.
Keha siseenergiat on v천imalik muuta: Mehaanilise t철철ga Soojus체lekandega Soojusmasinaks nim. siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet, milles iseloomustab energia muutumist mehaaniline t철철.
Keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis 체mbritseb Jupiteri Maalt n채htamatu r천ngaste s체steem. Jupiteri magnetv채li on umbes 14 korda suurem kui Maal.

Konstrueerimine - l채채tses p천hineb j채rgmistel omadustel: optilise peateljega paralleelne kiir l채bib fookuse, optilist keskpunkti l채biv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis.
Koostisosaks on CO2, mida on atmosf채채ris 95.3%. Marsi atmosf채채ris leidub veel teisi gaase: 2.7% N2 ; 1.6% Ar; 0.07% CO; 0.07 ja 0.03% H2O. Atmosf채채ri r천hk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires.
Kalorimeeter on isoleeritud s체steem, kus keemilise reaktsiooni soojusefekti m채채ramiseks m천천detakse teadaoleva soojusmahtuvusega s체steemiosa (nt vee) soojenemist v천i jahtumist selle reaktsiooni toimel.

Kasutatakse meditsiinis ehk kiirititusravis. Kiiritusravi jaguneb kolmeks: pahaloomulised kasvajad, healoomulised protsessid ja mittekasvajalised haigused(nt:rasedus, aneemia,sepsis,organite p천letike ja puudulikkuse)
Keemilise r - ni kiiruskontsnt avaldub: Z on kujutegur, v on keskmine kiirus, lambda on vaba tee pikkus, Ea on aktivatsioonienergia ja RT on universaalne gaasi konstandi ja absoluutse temperatuuri korrutis.
Kosmiline kiirgus on ammentamatuks allikaks elementaarosakeste uurimise seisukohalt. Kosmiline kiirgus tekib t채htedel toimuvate termotuuma reaktsioonide k채igus ning sisaldab endas v채ga suure energiaga osakesi.

Kapillaarsus n채htus, mis seisneb vedelikutaseme t천usus v천i languses peenikestes torudes, v천rreldes vedelikutasemega j채medates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on 체hendatud.
Kiirguse n천rgenemine on tingitud hajumisest (kiirguste vastastikune m천jutamine) ja neeldumisest (kiirguse energia muundub edasi peamiselt soojusenergiaks). P채ikesekiirgust hajutab tolm ja veeaur, neeldub osoonis.
Kineetiline energia on suur aatomitest Potensiaalne energia on suur Sublimatsiooni korral tahked Potensiaalne energia kehad muutuvad gaasideks praktiliselt puudub ning teistpidi gaasid muutuvad tahkedeks kehadeks.

Kogu vaatev채li on 체htlaselt n천rgalt valgustatud, st (vt joonise 21.3 keskmine osa). M채rkige 체les skaala lugem 慣0 . 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning t채psustada t철철체lesanne.
Kosmoselaev on tagasi kell Kosmoselaev 횥ks v천imalus selleks on nn. ussiurked ehk aeg- 11. 45, stardib kell 12. 00 Viisteist minutit enne etten채htud starti ruumi torud, mis 체hendavad aja ja ruumi erine-
Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse 체hendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitsemaandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks t철철le kaitse.

Kilogramm - meeter sekundi kohta 10.3. Millistes olukordades tuleb arvestada keha impulssi? Sadamakai tuleb ehitada v채ga tugev, muidu purustaks selle ka v채ga aeglaselt liikuv, kuid suure massiga laev.
Konvektsiooninivooks on k천ige sagedamini need 천hukihid, kus temperatuur v채ga v채he langeb, p체sib (isotermiline kiht) v천i koguni t천useb (inversioonikiht). Neis, nn t천kkekihtides t천usvad 천huvoolud vaibuvad.
Kiirguskaitse - kiirgusm천천tjad, Geiger-M체lleri mehhaanikat ja Maxwelli elektrod체naamikat, loendur, stsintgialltsiooni loendur, rajades 체htlasi nende alusel 체htse, seesmiste termoluminesentsi loendur.

Kogu energiat nim. keha kin ja pot G konstant n채itab f.s., mis v천rdub arvuliselt energia summat j천uga, millega t천mbuvad f.o.- F체체sika osa f.s.- F체체sikaline suurus nim.- nimetatakse Meh.- mehaanika
Kosmilised kiired on p천hiliselt aatomi osad: elektronid, prootonid ja aatomi tuumad mille 체mbert on k천ik elektroonid lahkunud suure kiiruse (peaaegu valguse kiiruse) t천ttu, millega nad l채bivad Galaktikat.
Kasvaja - DNA-ks. Kui normaalse raku DNA hoolitseb selle eest, et iga tema poolt loodud uus rakk oleks eelmisele t채pselt sarnane, siis kasvaja-DNA toodab raku, mis on v채ga sarnane tavalise rakuga.

Keha impulss on liikumisolekut iseloomustav suurus, mis v천rdub keha massi ja kiirenduse korrutisega p=mv Vaba langemise kiirendus ehk raskuskiirendus on kiirendus millega k천ik kehad liiguvad Maa poole.
Keha kaal j천ud, millega ta Maa k체lget천mbej천u t천ttu r천hub alusele v천i venitab riputusvahendit. T채his P . Kiirendusega liikuva keha kaal muutub vastavalt liikumise suunale P=m(g-a); P=mg
Kiviasteroidid on suhteliselt heledad, mis tihtipeale sisaldavad ka metalle , peamiselt rauda.Raudasteroidid v천ivad koosneda peaaegu puhtast rauast ja ilmselt p채rit mingi suurema keha sisemusest.

Kontrollt철철 aatomi - ja tuumaf체체sikast 1. Tuumaf체체sika: tuuma ehitus, tuumaj천ud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni m천iste.
Kiip on n체체diselektroonika p천hielement kuhu on v채ikesele pindalale koondatud suur hulk transistore koos lisadetailidega mis k천ik koos toimivad tervikliku seadmena nt. Protsessor, v천imendi.
K체lgnihkumine - tasaparalleelne Kumer l채채ts ehk koondav l채채ts N천gus l채채ts ehk hajutav l채채ts hajutab klaasplaat nihutab valguskiirt, aga koondab valguskiired 체hte punkti ehk valguskiired laiali.

K체llastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine 체leminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui k체llastunud auru r천hk mullides saab v천rdseks v채lise 천hur천huga.
Kepikesed - 체le 100 miljoni,채rritumiseks vajavad v채he valgust,kuid nendega tajuvad maailma must-valgena kolvikesed- neid on v채hem,채rritumiseks vajavad rohkem valgust,v천imaldavad n채ha v채rvusi
Kristallides on aatmoid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumv천re. Nagu elektroni laineomadustest, nii ka kristallide mikrostruktuurist annavad veenvat tunnistust difraktsioonikatsed.

Kvark u - kvargiks, tekivad elektron ja elektron-antineutriino. Protsessi vahendab W -uikon. N천rk vastastikm천ju on saanud sellise nime p천hjusel, et uikonitel on m채rkimisv채채rne seisumass.
Kaudselt on ka inimene oma tunnetusorganitega v천imeline eristama molekule vaatamata nende 체liv채ikestele m천천tmetele: nt peegeldavad kihid peeglitel, 천likile vee peal, l천hnaaine piisad 천hus.
Kergs체ttivad leekpunkt alla 0 kraadi 5. Erip천lemissoojusega 43,145,2 MJ/kg 6. Vees lahustumatud 7. Enamasti v채rvuseta, l채bipaistvad ja selged 8. Tugeva, ainult neile omase l천hnaga vedelikud

Kondensaatorid on seadmed, mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja s채ilitamiseks. Kondensaatori moodustavad kaks plaati, mis on teineteisest eraldatud dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast.
K체ttev채채rtus - soojushulk, mis vabaneb 1kg k체tuse t채ielikul 채ra p천lemisel Termod체naamika I seadus- Termod체naamika on soojusn채htuse teooria, milles ei arvestata kehade molekulaarset ehitust.
Kondensaatori mahtuvus on 1F farad, kui laengu 1C viimine 체helt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Lihtne kondensaator koosneb kahest juhist(kate), mis on eraldatud 천hukese dielektriku kihiga.

Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, h천beda 1. Metalli pinna tumenemine jne. katmine v채rviga, Korrosioon s천ltub keskkonnast (천hus, vees, lakiga.
Kriitiline mass - aine kogus, mille 체letamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasutades neutroneid peegeldavaid katteid on see 250g.)
Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem 체ksiku elektroodi mahtuvusest Lihtsaim on lamekondensaator mille elektroodideks on kaks 체hesugust teineteisega r철철pset metallplaati plaatide vahel on isoleeraine

Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste 체hendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maav채lise elu tekke ja olemasolu asjaolusid.
Kvarsid galaktikad, mille tuuma heledus 체letab 체lej채채nud osa heleduse tuhandeid kordi; t채hesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on v천rreldavad galaktikate omadega.
Keha kaal j천ud, millega keha maa k체lget천mbe t천ttu r천hub alusele v천i venitab riputusvahendit. T채his: P, 체hik N Kui keha on paigal v천i liigub 체htlaselt on kaal v천rdne raskusj천uga.

Kommutaator on ka elektrimasina rootori k체lge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud ehk kommutaatorilestad, mis moodustavad kommuteerimiss천lme ehk voolujaguri.
Kulumine 80 - km tunnikiirusel on n채iteks kaks korda suu- tada esiharki lahti v천tmata (vt. lk. 198). Kulunud detailide rem kulumisest kiirusel 50 km/h. vahetamisel aga on lahtiv천tt paratamatu.
Kuuliga - kui ta p천rkub massilt v천rdse teise kuuliga, annab ta oma energia teisele, mis hakab selle tulemusel liikuma ja esialgne liikuv kuul j채채b ise seisma) ja lendasid plaadist v채lja.

K체ttesegu nimetatakse t철철seguks. t철철segu s체체tamisele j채rgneva kure p천lemise, k천rge tempe- Mida rohkem voolab silindrisse k체ttesegu, seda suurem ratuuri ja seega ka suurema t철철r천hu.
K체tuse k체ttev채채rtus on soojushulk, mis eraldub 체he massi체hiku k체tuse t채ielikul p천lemisel (체hik on J/kg). Soojusliku tasakaalu v천rrand v채ljendab energia j채채vuse seadust soojuslikes protsessides.
Keskmine kiirus on seega s s 2v1 v 2 2 땯 40 땯 60 田 km 田 v= = = = = 48田 田 t s( v 2 + v1 ) v 2 + v 1 40 + 60 田 h 田 2 v1 v 2 Vastus: Rongi keskmine kiirus liikumise v채ltel oli 48 km/h.

Kondensaatori elektrimahtuvus - f체체sikaline suurus, mis v천rdub kondensaatori 체he katte laengu q ja plaatide vahelise pinge U suhtega C=q/U. Kondensaatori mahtuvus s천ltub kondensaatori kujust ja m천천tmetest.
Kuulikestega u - toru. Oodati, et tekkiv 엁bas체mmeetria paneb seadme pidevalt p철철rlema: kuulikesed kerkivad vasakul 체lesl체kkest ja satuvad rootori labadele, et siis teise harusse kukkuda.
K천rguste vahe on kuni 14km. Marsil asub P채ikeses체steemi k천rgeim m채gi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Ol체mpose lumi"), mille jalami l채bim천천t on 600 km, kraatri l채bim천천t 80

Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis v천ib vabaneda ainete 체hinemise- v천i lagunemisprotsessis s천ltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Kohttakistus on kirjandusandmete j채rgi 0,45, meie m천천tmised olid vahemikus 2,28-2,51.J채rsu laiendi kohttakistus on teoreetiliselt 0,81, eksperimentaalselt olid tulemused vahemikus 1,33-1,76.
Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et k천ik kasutatavad elektririistad on omavahel r철철p체henduses. Sellega on efektiivpinge k천igil riistadel 220 V ja riistu l채bivad voolud liituvad sisendjuhtmes.

Kristallv천re On Ei ole Ei ole Kindel kuju On Ei ole Ei ole Kindel ruumala On On Ei ole Osakestevaheline On On On vastastikm천ju Tundub, et on lihtne vahet teha tahke oleku ja vedela oleku vahel.
Kuiv천rd v채lk on katastroofiline laengupurse, siis elekter, mis varustab kodusid soojuse, valguse ja energiaga, on korrap채rane vool, mis l채heb m철철da elektrikaableid sinna, kus teda vajatakse.
Kuu mass on Maa massist 81 korda v채iksem, olles 7,36 횞 10 22 kg. Raskusj천ud on Kuu pinnal kuus korda v채iksem kui Maa pinnal, mis t채hendab, et asjade kaal on Kuul ka kuus korda v채iksem.

Katoodkiiretoru - kiirendit, mis kiirendab negatiivselt laetud osakeste kimpu elektriliselt laetud elektroodide vahel ning tekitab positiivse elektroodi 체mber fosforestseeriva rohelise h천천guse.
Klassikalises mehaanikas on v천imalik v채lja arvutada keha asukoht, kui on teada keha mass ja talle m천juv j천ud ( N II S). Kui on 체hem천천tmeline juht, siis F = ma. Kiirus v = dx/dt; a = dv/dt = d2x/dt2.
Kovalentne side on 체histe elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemilineside. Nendes toimub aatomite vahel vastastikune elektronide laenamine nii, et moodustub stabiilne struktuur.

Kromaatiline aberratsioon on fookusekauguse s천ltuvus lainepikkusest; sf채채riline aberratsioon on fookusekauguse s천ltuvus kiire kaugusest optilisest teljest (sf채채rilise l채채tse v천i peegli korral);
Kaardistaja - sondil on MESSENGER-i omadele sarnased spektromeetrid ning ta uurib planeete paljudel lainepikkustel, sealhulgas infrapuna-, ultraviolett-, r철ntgen- ja gammakiirguse sagedusel.
Kollektiivides e. ansamblites. V채ikeste osakeste suurtes ansamblites toimuvaid protsesse uurivat f체체sikaharu nimetatakse statistiliseks f체체sikaks, molekulaarf체체sika on selle 체ks harusid.

Kolm varu - diiselgeneraatorit, mis pidid tagama veepumpade t철철 elektrikatkestuse korral, kuid need saavutasid veepumpade k채igushoidmiseks vajaliku v천imsuse 40- sekundilise viivitusega.
Komeet on P채ikeses체steemi 채채realadelt p채rinev taevakeha, mis koosneb peamiselt j채채st, tahkest s체sinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Kaasaegne f체체sika - kvantmehaaniline(mikormaailm),relativistlik(megamaailm) . (liikumine,aeg,ruum,mass) Massi suurenemine relatiivsusteoorias- mass pole relativistlikus f체체sikas enam absoluutne.

Kasutusv천imalus on p천llumajanduses happeliste muldade puhul, kuigi t채naseks on selle osat채htsus oluliselt v채henenud, nimelt Eestis on aluselised mullad ja varem transporditi tuhkaVenemaale.
Keha impulss - ehk liikumise hulk v천rdub keha massi ja kiiruse korrutisega Impulsi j채채vuse seadus- suletud s체steemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikm천jul j채채v
Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, m천nemikromeetriste m천천tmetega transistoreid koos l체litusse kuuluvate takistite, kondensaatorite jm. Vajalikuga.

Kiirgusspekter on 체ksikute monokromaatiliste komponentide kogum. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine.
K체llastatud - sademe tekkeni), asetatakse lahusesse platineerimata plaatinaelektrood, 체hendatakse elektroodin천u h천beh천bekloriidelektroodiga ning m천천detakse elemendi elektromotoorj천ud.
Kondensaatoril on seda suurem mahtuvus mida: 1. Suurem on elektroodide pindala 얭 2. V채iksem on elektroodide vahekaugus 3. Suurema dielektrilise l채bitavusega aine on elektroodide vahel.

Konvektsiooniks on vajalik keha osade liikumine st v천imalik vaid vedelikes ja gaasides dQ= h (Tp-Tv) Kuh h- konvektsiooni soojusvahetustegur Tp- jahutatava materjali pinna temperatuur.
Kosmiline kiirgus on maailmaruumis v채ga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosf채채ris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Kosmosejaam on laev, mis tiirleb p체sivalt 체mber Maa. See on 체htaegu nii astronautide kodu kui t철철koht. Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas.

Kolmandaks n철철ri otsa riputatud kuulikesele on n철철r sidemeks j.n.e. Keha, p체체des m천juvate j천udude toimel sooritada liikumist, mida side takistab, m천jub sellele mingi j천uga.
Kuivelemendid on 체he kortsed Akumulaatorid korduv kasutatavad (sisaldavat hapet) PINGEJAGUR. Skeem?Pingejagur on lihtne lineaarne elektriahel, mille v채ljundpinge on murdosa sisendpingest.
K천rgustel on molekuli pot. Energia varu erinev Et keha tiirleks 체mber Maa ringorbiiti m철철da, 1+at=0, t= -273,15 C- molekulide EP=mgh. Seega saame kirjutada r a 2 b 2 cos 겥t

Kineetiline energia energia, mida omavad kehad liikumise t천ttu, auto s천idab, pall veereb jne. 뿈 Energia n채itab, kui suurt t철철d keha v천i vastastikm천jus olevad kehad saavad sooritada.
Klass s0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka l채채tsekujuliseks galaktikaks. Sellise s체steemi ketas on vaid pisut suurem sf채채rilisest osast, spiraalharud puuduvad t채iesti.
Kogu planeedil on vaid 900 meteoriidikraatrit, millest v천ib j채reldada, et kraatrite 체mbrus on tublisti vanem ja et Veenuse pindmised kihid on v채lja kujunenud umbes samal ajal kui Maagi.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Komeedid ehk sabat채ht on P채ikeses체steemi 채채realadelt p채rinev taevakeha, mis koosneb peamiselt j채채st, tahkest s체sinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Meteoorkehad Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosf채채ri sattudes p천hjustab meteoori ning v천ib meteoriidina maapinnale
Kon - i iseloomustab mahtuvus ja kondensaatori laeng on v천rdeline 1 plaadi laengu absoluutv채채rtusega kasutatakse arvuti klaviatuuril, mikrofonides, raadio h채채lestamisel.
Kondensaatori mahtuvus on 0,17,.. 0,25 mikrofaradit. Uutes, pisikondensaatorites on metall-lintide asemel 천hu- kesed metallikihid (tina, selle peal tsink), mis kantakse lakkpaberile vaakumkambris.

Kristall - laser gaaslaser * argoon-laser * heelium-neoon laser * kr체ptoonlaser s체sinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid * v채rvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid
Kondendsaator kehade혻s체steem,혻mis혻on혻loodud혻mingi혻kindla혻mahtuvuse혻saamiseks.혻Koosneb혻kahest혻 juhtivast혻plaadist혻e.혻kattest,혻mille혻vahel혻paikneb혻dielektriku혻kiht.
Kosmoseteadlased on avastanud, et Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud j채채spiraale, mida k체ll Maal ei leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega v채ga sarnane.

Kruntv채rv kait - veidi paremate omadustega kui s체nteess철lidoolid, seb metalli korrosiooni eest ja seob teda paremini katte- Laagrim채채rded on peaaegu kaks korda k천rgema sula- v채rviga.
Kemoluminestsents - keemiliste reaktsioonide tulemusena eralduv energia v천ib eralduda ka n채htava valguskiirgusena. Sel puhul j채채b keha k체lmaks, kuiv천rd kiirgusest puudub soojusenergia.
Kiirgusspektrid - (n채itab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (n채itab milliste lainepikkustega valguslaineid aine neelab. tekib neeldunud valgusest.

Kosmos on Maad 체mbritsev ruum; Maa l채hi체mbrus (isegi mitte terve p채ikeses체steem). Kaugemal asudes oled p채ikeses체steemis, sealt kaugemal galaktikas, seej채rel megagalaktikas
K채e reegel - Kui vasaku k채e v채ljasirutatud s천rmed osutavad voolu suunda ja magnetv채li on suunatud peopessa, siis v채ljasirutatud p철ial n채itab juhtmel천igule m천juva j천u suunda.
K체tuse k체ttev채채rtus f체체sikaline suurus, mille v채채rtus s천ltub k체tuse liigist ja m mis on v천rdne selle soojushulgaga, mis vabaneb 체he massi체hiku antud k체tuse t채ielikul p천lemisel.

Kriitiline mass - Paljunemistegur k v천ib saada v천rdseks 체hega vaid sel tingimusel, kui reaktori m천천tmed ja vastavalt ka uraani mass on mingitest kriitilistest v채채rtustest suuremad.
Keha kiirgusel on see t채helepanuv채채rne omadus, et Universumi paisudes j채채b ta ikkagi musta keha kiirguseks, kuigi ta temperatuur muutub p철철rdv천rdeliselt Universumi m천천tmetega.
Kiirgushulk on v천rdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 쨘C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavv철철s on soojenemine suures 체lekaalus, siis polaaraladel toimub tugev

Kiiruste liitmine - et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taustkeha suhtes ja liikuva taustkeha kiirus paigaloleva taustkeha
Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindla korra j채rgi(ruumv천re).Ruumv천res tuleb esile defekte,mida p천hjustavad *lisandid,*irdunud aatomid v천i ioonid,*t체hjad v천res천lmed.
Keskkonnam천jud - vesijahutus reaktorites Tuumareaktorid vajavad jahutamist, mida tavaliselt tehakse veega (kas otseselt v천i siis kaudselt). K천ige levinum jahutusvee allikas on j천gi.

Kinne - Riin Reest Emma Trumm 2012 Definitsioon Kerav채lk on plasmakera ehk k천rgel temperatuuridel (500째C-1500째C) ioonide k채mp, mida hoiavad koos selle enda magnetv채ljad.
Kokkuleppeliselt on voolu suund vastupidine!! Coulombi seadus: Kahe keha vahel m천juv j천ud on v천rdeline m천lema laengu korrutisega ja p철철rdv천rdeline nende vahelise kauguse ruuduga.
Kolbpumba j천udlus on kuni kuni 0,3 m쨀/s, r천hk kuni 10 000 m ja enamgi, kasutegur 0,8 ... 0,9 궥 Membraanpump- on t철철p천him천ttelt sarnane kuid tavaliselt v채ga v채ikese j천udlusega.

Kriitiline mass nim l천hustuva aine v채iksemait massi, mille korral on v천imalik ahelreaktsioon Eesti on kaasa aidanud aatomit철철stusele tooraine tootmises, mis toimus Sillam채el.
Kuhis on palju vabu laengukandjaid,pooljuhtides mitte alati (aga neid saab kergesti vabadeks muuta). 7.Voolutugevus n채itab,kui suur laeng l채bib aja체hikus juhi ristl천iget.
Kulgliikumiseks nimetatakse keha sellist liikumist, mil keha k천ik punktid liiguvad m철철da 체hesuguseid jooni (trajektoore). Trajektooriks nimetatakse joont, mida m철철da keha liigub.

K채iguvahe teepikkuste erinevus(vahe). Interferentsij채rk t채isarv k: 봫ax=2k 닕 貫/2, kus k=0,+-1, +-2, Interferentsi maksimum - liituvad samas faasis olevad lained.
Koherentsus - juhul, kui uksikutest lainetest tingitud vqnkumiste faasivahe keskkonna igas punktis on konstantne. Ilmselt saavad koherentsed olla vaid uhesuguse sagedusega lained.
Kehade massist - mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonij천ud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda v채iksem on gravitatsioonij천ud.

Kineetiline energia molekulide soojusliikumise energia, Potensiaalne energia molekulide vastastikm천ju energia Millal s체steemi siseenergia suureneb, millal v채heneb? Siseenergia
Kolmas seadus - kaks keha m천jutavad teineteist suuruselt v천rdsete vastassuunaliste j천ududega nimetatakse ka impulsi j채채vuse seaduseks . F1=닋F 2 . (joonis F12 m1 넂넀m2 F21
Korgi k체ljes on 천litasime m천천te varras (tase peab ulatuma selle 체lemise m채rgini). T철철tanud 천li lastakse v채lja karteri alumisest avast, mis on samuti suletud kruvikorgiga.

Kosmoloogia on teadus maailmaruumist tervikuna, mis p천hineb suures osas julgetele, mastaapsetele, h체poteesidele. Gravitatsioon m채채rab universumi suuremastaabilise struktuuri.
Kriitiline temp - emperatuuri pideval t천stmisel v채heneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva k체llastunud auru erinevus mingil kindlal, sellele ainele omasel temp, vahel see kaob
Keskkonnaministeeriumi info - ja Tehnokeskuses koostatava j채채tmek채itlus체levaate j채rgi tekkis Eestis 2002. aastal ligi 1,5 mln kg elektroonika j채채tmeid, s.o keskmiselt 1 kg inimese kohta.

Kirjeldamiseks on vaja 체ldrelatiivsusteooria kvantf체체sikaga 체hendada, mida pole veel seni suudetud teha ja seet천ttu tuleb praeguseid tulemusi v천tta kui esialgseid l채hendeid.
Kompositsioon - foto v천i filmikaadri struktuur, 체ksikosade vahekord, elementide vastastikune asetus, mis tuleneb teose sisust ja laadist ning oluliselt m천jutab tema m천istmist.
Kondensaatori ehitus - kehade s체steem, mis on 13. kondensaatori ehitus-kehade s체steem, mis on 13. kondensaatori ehitus-kehade s체steem, mis on loodud mingi kindla mahutavuse saamiseks.

Konstantsel r천hul on etteantud gaasikoguse ruumala v천rdeline tema temperatuuriga: V V1 V2 V ~T ehk = = =const . (1.24) T T1 T2 횥lalnimetatud seadus kirjeldab isobaarilist protsessi.
Karrid - arengu algperioodil kujuneb karst vaid karstuvate kivimite (nt lubjakivide) pinnal, kus sademevesi kujundab korrap채ratuid, erineva laiuse ja s체gavusega uurdeid.
Keha kaal j천ud, millega Maa k체lget천mbe t천ttu m천jutab alust v천i riputisvahendit.(t채his p) Keha kaal on olemuselt elastsusj천ud, raskusj천ud aga gravitatsioonij천ud.

Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Pinnatemp. -170째 kuni 110째 L채hi- ja Kaugk체lg Kuu on regulaarne kaaslane,mille p채rast n채eme me ainult 체hte poolt, mida kutsutakse L채hik체ljeks.
Kuuaine ehk luniit v천ib evida m천ningat bioloogilist toimet: ta v천ib kiirendada m천ningate taimede (nt p채evalillede ja s천najalgade) kasvu ja m천jutada lehtede v채rvust.
Klaasil on aga omadus valgust v채ga h채sti l채bi lasta, ent 체limalt halvasti infravalgust v채lja lasta. Soojus j채채b kasvuhoonesse ning selle temperatuur hakkab t천usma.

Kolmkant - ja 체marviile, vasarat, rauasaagi koos saelehte- dega, k채sitrelli koos puurikomplektiga (0 2 . . . 8 nim), M체체akse areomeetri v천i densimeetri nime all. Toim.
Kuu magnetv채li on n천rk. Selle magnetinduktsioon on k천igest 1 100 nT. Et Kuu p철철rlemistelg on peaaegu risti tema (ja Maa) tiirlemistasandiga, siis Kuul aastaaegu ei esine.
Kiht kroon on 체limalt h천re ja v채ga kuum (miljoneid K). Kroonis leidub tumedamaid alasid ehk auke, mille kaudu p채채sevad kosmilisse ruumi laetud osakesed ja p채ikesetuul.

Koge - del ja nad jagatakse s천idueelseteks ning s천idu j argset eks. muste j채rgi vajavad nad kapitaalremonti j채rgmiselt: S천idueelne hooldus on k철ntroll체levaatus.
Kokkup천rkel proto - Maaga, mille tagaj채rjel osa veel mitte tahke Maa materjali arvel moodustus Kuu. Selline v천imas katastroof v천is m천jutada ka Maa esialgset p철철rlemismomenti.
Karakteristiku korral on v천imalik hoida pinget konstantsena kaugel asuva tarviti klemmidel, s.t kompenseerida ka 체lekandeliinides tekkiv pingelang, mis kasvab koormusvoolu kasvades.

Kon - 짬Riga-7쨩) magneeto, mis koosneb s체체tepoolist, magnetroo- densaatori iaadimisahelaga 체hendatud t체ristor on sel ajal torist, katkestist ja kondensaatorist.
Konstruktsiooni eeli - m천eldult, et sagedamini vajatavaid saaks kiiresti leida, et seks on see, et pakiraami 체lemine kinnituskoht on 큄ar- nad p천rutustel ei rikneks ega k천liseks.
Kuu pind on hallikaskollast v채rvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja j채채. 횥ldiselt v채ga tasasel pinnal on n채ha tumedamaid ja heledamaid alasid.

K천rgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase p천hikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena.
Kiirguse postulaat aatomi 체leminekul statsionaarsest olekust energiaga E m olekusse energiaga En kiiratakse v천i neelatakse energiakvant hf, mis v천rdub nende olekute vahega.
Komeedi saba on v채ga h천re ning teadlased 체tlevad, et see on n채htav 엁imiski. Niisuguse m천천tmetelt tohutu moodustise kogumass on aga k천iges miljondik Maa massist.

Kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas tausts체steemis m천천detud pikkused ja vahemaad on l천hemad kui paigal seisvas tausts체stemides m천천detud pikkused ja vahemaad.
Kvantmehaanika - alased uurimused vihjavad, et mustade aukude eluiga v천ib ikkagi olla l천plik ning nad saavad kaotada massi l채bi protsessi, mida nimetatakse kvantaurumiseks.
Kaasaegses tele - fonisides edastatakse k천nesid suurte vahemaade taha klaaskiududest koosneva valgus- kaabli abil, milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine.

Kaut큄uk - Benseen on v채ga m체rgine ning on tunnistatud keskn채rvi- ja vereloomes체steemi m천jutavaks aineks, mis v천ib esile kutsuda v채hkt천be, eelk천ige leukeemiat.
Keskt천mbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori k천veruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi keskt천mbe kiirendus.
Kiievi v천rgustiku - kontroller n천udis et edasisest j천ulangusest tuleks otsekohe teatada, ning seej채rel test edasi l체kata, kuna elektrit oli vaja et 천htust n천udlust t채ita.

Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise t천ttu (visatud pall). Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda.
Klemmipinge - Pinget v채listakistusel nimetatakse vooluallika klemmipingeks L체his- v채listakistus on l채hedal nullile T체hijooks- vooluallikas siis, kui seda ei kasutata
Kosmilise mikrolaine - taustkiirguse (reliktkiirguse) temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes 닋270째C). 2) Galaktika Galaktika on miljonite, miljardite v천i triljonite t채htede kogum.

Karburaatori all on vaakum, k체tus ujukikambris on aga atmosf채채rir천hu all, imetakse k체tus l채bi pihusti l천천ri, kus ta allapoole liikuvas 천huvoolus pihustub ja aurustub.
Katal체saator aine, mis suurendab v천imalikku reaktsiooni kiirust ning v천tab sellest 체he l채hteainena osa, kuid vabaneb reaktsiooni l천pus esialgsel kujul ja koguses.
Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusj천udude momentide summa on alati null (j천umomendid on tasakaalus, keha raskusj천udude m천jul ei p철철rdu).

Kontrollsegment ehk kontrolljaam koosneb p체sikontrolljaamast, alternatiivsest p체sikontrolljaamast ja erinevatesse kohtadesse paigaldatud antennidest ning ekraanijaamadest.
Kraatreid on Veenusel v채hem kui Merkuuril v천i Kuul, sest osa neist on t채itunud laavaga- Veenusel on palju vulkaane, mis v천ivad veel praegugi aktiivsed olla. (1:13)
K천rvaltvaatajaile on aga olukord teistsugune: juhul, kui kosmoselaev t천epoolest valguse kiirusel liikuda suudaks, tundub k천rvaltvaatajaile, et tulesid ei l체litatudki sisse.

Keha mass on suurus mis iseloomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi mida suurem on keha mass seda suuremat j천udu tuleb tema kiiruse muutumiseks rakendada
Keskkonnam천jud - 천husaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal 체ha sagedasemaks muutunud v채ide nagu tuumaelekter oleks keskkonnas천bralik elektri tootmise viis.
Kilovatt - tund ja megavatt-tund. 3 3 1 kilovatt-tund = 10 vatt-tundi =3600쨌10 vattsekundit 6 3 1 megavatt-tund = 10 vatt-tundi = 10 kilovatt-tundi. Reaktiivenergia

Koostades hr - diagrammi n채iteks kuni 15 valgusaasta kaugusel asuvatest t채htedest, leiame sellelt vaid kolm P채ikesest kuumemat peajada t채hte, ja mitte 체htegi hiidu.
Kallisto on sama suur kui planeet Merkuur, Ganymedes on P채ikeses체steemi suurim kuu, Iol on tegutsevad vulkaanid, Europa j채ise pinna all v천ib olla peidus ookean.
Keelutsoon on selline elektroni energia v채채rtuste piirkond, millele vastavad elektronolekud pole stabiilsed, sest vastav elektronilaine hakkaks iseennast kustutama.

Keemiline tasakaal s체steemi olukord, kus prisuunalise reaktsiooni kiirus on v천rdne vastassuunalisega. p철철rduvate reaktsioonide korral tasakaaluolekus 봆 = 0; v1 = v2
Kuuv채rinad on haruldased, kuni miljard korda v천imsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km s체gavusel. Kuu ja Maa siseehitusel on v채ikseid sarnasusi ja suuri erinevusi.
Kvarkidele on omane tugev vastastikm천ju laeng, mida nimetatakse v채rviks (P,K,S). Looduses on k천ik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri v채rvi kvargist.

K채e reegel (m채채rab juhtmel천igule m천juva j천u suuna) V채ljasirutatud s천rmed osutavad voolusuunda, magnetv채li on suunatud peopessa, p철ial n채itab j천usuunda.
Kaudm천천tmine - kus tulemus saadakse otsem천천detud tulemustest arvutuste abil ( v = s/t, S = l2, jne). Praktika n채itab, et iga m천천tmisega kaasneb alati m천천teviga.
Kergematel kehadel on aga raskusj천ud v채iksem ning seet천ttu m천jub 천hutakistus neile rohkem, kui raskematele kehadele ning need j천uavad ka sellev천rra hiljem maapinnale.

Koherentsed s - t nende kuju ajas ei tohi muutuda 17. inteferentsi maksimum: llained liitumisel tugevadavad 체ksteist,lainete k채iguvahe on paarisarv pool lainepikkust.
Koma on omakorda 체mbritsetud veel palju suuremate m천천tmetega neutraalse vesiniku pilvega, mis on vaadeldav spektri ultraviolett- piirkonnas tehiskaaslaselt.
Kompleksarv - arv, mis sisaldab reaalosa (tavaline reaalarv) ja imaginaarosa (reaalarv korrutatud i = ruutjuur(-1) ) 궥 P체sikoma- ja ujukoma-arv, nende v천rdlemine.

Konstant on m채채ratud m천천teriistaga, funktsioon on aga meile juba tuttav silma (v천i filtri) tunnusk천ver - seekord mitte lainepikkuse vaid nurksageduse j채rgi.
Korrap채ratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. Gaasid, vedelikud ja tahkised koosnevad molekulidest ( v천i aatomitest, ioonidest), mis on alalises soojuslikus liikumises.
Kulgemine - muutub keha asukoht 2. P철철rlemine- keha iga punkt liigub m철철da ringjoont 3. Kuju muutmine/deformatsioon- muutuvad keha punkti omavahelised kaugused.

Kvantteooria j채rgi on laineliste ja korpuskulaarsete omaduste 체htsus kogu mateeria omadus 체ldse, s.t. igal aineosakesel on laineomadused ja igal lainel on osakeseomadused.
Kvargid k천ik mesonid, bar체onid ja resonantsosakesed koosnevad kvarkidest ja antikvar- kidest, kusjuures iga osake moodustab erineva kvarkide kombinatsiooni.
Kaaslastel - - Jupiteri neli suurt kaaslast on m천천tmetelt v천rreldavad Kuuga -- on n채ha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased v채ga erinevad.

Kasulikku t철철d on v천imalik saada vaid p채rip채eva t철철tava ringprotsessi korral, st. TD s체steemi paisumine peab alati aset leidma k천rgemal r천hul kui kokkusurumine.
Kinemaatika uurib kehade liikumist, tundmata huvi liikumise p천hjuse vastu (체htlane, sirgjooneline, k천verjooneline).2. d체naamika uurib liikumise p천hjusi.
Kristalliliste ehk tahkete ainete soojusliikumine seisneb osakeste v천nkumises 체mber kindla keskme. Mida suurem on v천nkumise kiirus, seda k천rgem on aine temperatuur.

Kurisud - ligikaudu meetri laiused (체ksikud 체le 100 m), lehtri-, lohu- v천i liuakujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse l천hedesse.
Keerukam tehnoloogia on madala kiirgusv천imega aknad, sest need peavad olema lisaks madalale kiirgusv천imele suure spektriala ulatuses ka l채bipaistvad n채htavale valgusele.
Kihtsaju - ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, j채채 ja lumekruup r체nksajupilvedes. Kaste, hall, h채rmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna l채hedal.

Kiibilugeja on lisaks loomakliinikutele olemas ka kodutute koerte varjupaigas, seega on sinna sattunud registrisse kuuluval koeral suur lootus oma pere 체les leida.
Kontrollimiseks kee - ratakse v채lja s체체tek체체nal ja p철철ratakse k채i vituspedaali abil v채ntv천lli kuni kontaktide maksimaalse vaheni; see m천천detakse lehtkaliibriga.
Koormusfaktorid on maailma k천rgemate hulgas ja kinnitavad k천igi Soomes t철철tavate reaktorite silmapaistvat t철철kindlust, asjatundlikku ekspluatatsiooni ja hooldust.

Kvantmehaanika - 천petus mikromaailma objektide liikumisest kvantmehaainka p천hiseisukohad: aineosakestel on laineomadused, mikroosakeste k채itumine on t천en채osuslik
Keelne nimi on Canis Majoris ja selle l체hend CMa).T채htkujude asend ekliptika ja Linnutee suhtes on p체siv,kuid taevapooluste ja taevaekvaatori suhtes see muutub.
Keha kiirgamine Kui n채eme keha mustana, siis keha neelab enamuse kiirgusest ja v채he peegeldub, absoluutselt musta keha puhul ei peegeldu 체ldse langevat valgust.

Kettal on m천nikord n채ha tumedamaid piirkondi (p채ikeseplekid v천i -laigud); tugeval suurendusel v천ib n채ha 체htlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni.
Klimatoloogid on j천udnud arvamusele, et me oleme eluohtlikult l채hedal k체nnisele, mille 체letamine toob kaasa p철철rdumatud muutused ebasoodsate tingimuste suunas.
Kogused on suured ent tootmisega kaasnevad ka m천ned riskid, n채iteks: katastroof tuumaelektrijaamas, mis viib reaktorite plahvatusteni ja varraste sulamiseni.

Kuu l채bim천천duks on 3476 km (Maa omast umbes 4 korda v채iksem), suurim n채iv nurkdiameeter on 3340쇺. Kuu mass on 7,36*1022 , mis on Maa massist 81 korda v채hem.
Kuu
Kuu mass on Maa massist 81 korda v채iksem ehk siis 7,36 횞 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusj천ud on Kuu pinnal kuus korda v채iksem kui Maa pinnal.
Kvasarite puhul - suurem osa astronoomidest on j천udnud 체ksmeelele, et kvasari kiirgusv천imsuse p천hjustab 체limassiivne must auk, mis paikneb suure galaktika keskel.

Kehadevaheline kaugus on 1m. B. Mida nimetatakse raskusj천uks? 꺕 Raskusj천uks nimetatakse gravitatsioonilise olemusega j천udu, millega Maa t천mbab enda poole k천iki kehi.
Kivimeteoriidid ehk aeroliidide p천himassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja p체rokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid.
Komeetideorbiidid on enamasti piklikud 깚 T채naseni ei ole p채ris selge, mis p천hjustab komeetide liikumist 횜piku-Oorti komeedipilvest P채ikeses체steemi siseosadesse.

Kosmilised kiired on segu paljudest erinevat t체체pi kiirgustest, sisaldades prootoneid, alfaosakesi, elektrone ja teisi erinevaid haruldasi (k천rge energiaga) osakesi.
Kuldlehekatse - Rutherford pommitas kulla-aatomeid alfaosakestega(suure massiga heeliumi aatomi tuum, + laenguga). Suurem enamus l채bis kuldlehte ilma takistusteta.
Keerulise ehitusega ta koosneb aatomitest 1 Molekulide m천천tmed on v채ga v채ikesed, umbes cm. 100000000 Molekulid on pidevas korrap채ratus (kaootilises) liikumises.

Keha heljumine keha heljub, kui keha asub vedelikus v천i gaasis ja ei t천use ega lange. Keha heljumisel on 체lesl체kkej천ud v천rdne kehale m천juva raskusj천uga.
Kineetiline energia liikuva keha energia (liikumisenergia). 14. Potentsiaalne energia energia, mis on tingitud kehade v천i keha 체ksikute osade vastastikm천just.
Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs H=6-8 km; Z=0,1-m천ni km; j채채kristallid; sademeid ei anna w= m천ni tuhandik g/m3; P채ikese ja Kuu 체mber v천ib tekkida halo

Kujult on nad enamasti ebakorrap채rased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist v채ljuvaid orbiite.
Kulgliikumine - Sellist liikumist, mille puhul j채채b keha kogu liikumise v채ltel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. N채ide: 천mblusmasina n천el
Kuule Kuule, Iole, suure elliptilisuse t천ttu Europale, Ganymedesele, v천ib Pluuto asuda ka Kallistole, Titanusele ja P채ikesele l채hemal kui Neptuun).

Kaarlahenduse tekkimise on vajalik s체ttimisping Us .Voolu suurenemisel kaare pingelang v채heneb.See t채hendab,et kaarevahemiku takistus v채heneb kiiremini kui kasvab vool.
Kaudsetest eksperimentidest on teada saadud aatomi m천천tme suurusj채rk ~10-8cm Tuuma m천천tme suurusj채rk on aga veelgi v채iksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina.
Keerle samm - mootorid pidevalt, vaid "astuvad" alustavad ja j채채vad j채lle kiirelt seisma 체hest positsioonist teise, vastavalt m채histe pingestusele.

Keerukam on s체steem, mida rohkem see erineb korrap채ratust (kaootilisest), seda v채iksem on tema entroopia ning seda v채ltimatum tema iseeneslik lagunemine.
Keha kaal on j천ud, millega keha m천jutab alust v천i riputusvahendit H천천rdej천ud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist v천i liikumahakkamist.
Kiviplaneetide s체vakesta - vahev철철 - koostis on peaaegu sama kui kivimeteoriitidel, ning oletatavasti on Maa ja teiste planeetide tuum sarnane raudmeteoriitide koostisega.

Kompenseerumisel on keha kas paigal v천i liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. n채htust, kus k천ik kehad p체체avad oma liikumise kiirust s채ilitada.
Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni 얡uman physiology, Sartoriuse 얙iof체체sika, m천mmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.
Korteriomanikud on huvitatud elamu seinte, katuse akende ja uste renoveerimisest, sest nad teavad, et tehtud investeeringut on kohe k체ttearve alanemisega m채rgata.

Kosmosepr체gi on ka Maale kukkunud, siis suurt ohtu kosmosepr체gi inimestele ei kujuta, sest enamik kosmosepr체gist p천leb atmosf채채ris 채ra ning ei lange maale.
Kurus on n채iteks 30 km/h, siis minnakse II k채igule 체le kii- s천iduki maksimaalkiirus jagada vastava k채igu 체lekande- hisel 25,5 . . . 27 km/h. arvuga.
Kiirgamistega kiht - kihilt v채ljapoole 3)konvektsiooniv철철nd temp v채h kiiresti, toim aine 체mberpaiknemine 4)atmosf채채r foto-, kromosf채채r, protuberants.

Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid v천i ioonid on paigutunud korrap채rasesse (perioodiliselt korduvate 체hikrakkudega) ruumv천resse.
K천verjooneline liikumine - Vektorkujul v천i komponentkujul kirjutatud liikumisv천rranditel on see eelis, et nende abil on v천imalik kirjeldada ka k천verjoonelist liikumist.
K체tusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumi sulamist, mist천ttu neid nimetatakse magnox-reaktoriteks. Ka nendes reaktorites saab t천husalt toota plutooniumi.

Keha masskeskmeks nimetatakse punkti, millele rakendatud resultantj천ud ei muuda keha asendit. (Kui keha toetada tema masskeskmest, siis see keha j채채b tasakaalu).
Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2. Kiirenduse m천천t체hik SI-s체steemis on meeter sekundi ruudu kohta m/s2. Kiirendus v천ib olla nii positiivne kui ka negatiivne.
Kiiruse suund on puutuja sihiline 8) Millega iseloomustatakse v채lju ? F체체sikaline v채li on materiaalne objekt, mille kaudu aineosakesed m천jutavad 체ksteist.

Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi arvestamata nende kehade inertsust ega neile kehadele m천juvaid
Koonduvaid kiired l채henevad 체ksteisele ning l천pus l천ikuvad , paralleelsed kiirte vahel on kogu aeg 체htlane vahe sees ning liiguvad samas suunas.
K체lma moo - tori korral, eriti veel k체lma ilmaga, on 천li viskoosseni, sidurikettad kleepuvad kokku ja tekib halb lah.utumine ning j채rsk sissel체litumine.

Katma et klaasi pinnale ei satuks v채rvi,tsemendi,segude jms j채채ke kuna neid hiljem puhastades on suur oht etklaasipindadele tekivad kriimud.
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusj천ud on Kuu pinnal kuus ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. S체noodilise kuu pikkus korda v채iksem kui Maa pinnal.
Kuiv천rd kond - i laadimisel kasvab pinge 체htlaselt 0-st U-ni, siis k천gu t철철 A=q*(U+0)/2=q*U/2.. see kogu t철철 kulub laetud kond-i energia tekitamiseks W-

Kumerl채채ts nim. L채채tse, mis on keskelt paksem kui 채채rtelt, vaadates l채bi kumeral채채tse kaugele, n채eme kujutist 체mberp철철ratuna ja v채hendatuna.
Kuni n - 1. N채iteks n=2 puhul v천ib l omada kahte v채채rtust: 0 ja 1. m muudab elektroni energiat vaid siis, kui aatom asetada v채lisesse magnetv채lja.
Kvantmehaanika on f체체sikaharu, mis tegeleb aine ja v채lja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud n채htuste uurimisega.

Kemomotoloogia - rakenduslik tehnikateadus k체tuste, m채채rdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas.
Keskmine kiirus - kiirus, mida kasutatakse mitte체htlase liikumise iseloomustamiseks, arvutatakse l채bitud teepikkuse jagamisel selle l채bimiseks kulunud ajaga.
Kiip on pooljuhtplaadike, milles on palju m천ne mikromeetrise suurusega transistoreid koos takistite, kondensaatorite ja muude vajalike elementidega.

Kinemaatika teoreetilise mehaanika osa, millesuuritakse materiaalsete kehade liikumise geomeetrilisi omadusi s천ltumatult seda tekitavatest p천hjustest.
Kuu faasid on kuu loomine (kuud ei ole n채ha), noorkuu, poolkuu (esimene veerand), kasvav kuu, t채iskuu, kahanev kuu, poolkuu (viimane veerand) ja vanakuu.
Kuu sisemus on praegusel ajal tahkes olekus, kuid minevikus on t천en채oliselt Kuu pindmine ja tuumne osa olnud suuremal ja v채hemal m채채ral vedelas olekus.

Karvade arv on ca 500. Iga karva kohta tulev veoj천ud on seega 6000 N / 500 = 12 N. Kas see on suur arv? See vastab raskusj천ule, mida tekitab 1,2 kg keha.
Keemine on vedeliku intensiivne aurumine kogu ruumala ulatuses, kusjuures vedeliku sees tekivad aurumullid, mis paisuvad ja t천usevad kiiresti pinnale.
Kiirusgraafik - saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus m천천tkavas ajav채채rtused ja vertikaalteljele sobilikus m천천tkavas kiiruse v채채rtused.

Kuiperi v철철 on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv P채ikeses체steemi piirkond, mis sisaldab k채채busplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Kuu heleduseks on 1/425 000 P채ikese heledusest. Tegelikult Kuu ise ei kiirga midagi, vaid on 체ks kena 3476 km l채bim천천duga p채ikesevalgust peegeldav kera.
Kvandi ehk footoni. Kiiratud v천i neelatud footoni energia v천rdub p체sivatele olekutele vastavate energiate vahega h닕f=E(m)-E(n) Tahkiste struktuur

Kahesi - s체체teviisid aku-, generaator-, magneeto- ja t체ristors체체- lindriliste neljataktiliste mootorite puhul v천ib lisanduda teks. veel jaotur.
Kaminak체te on p천hik체ttena levinud L천una-Euroopas, kuid isegi m채rksa k체lmemas Suurbritannias v천ib leida hooneid, millel muu k체tmisv천imalus puudub.
Keelutsoon - vahemikku, kus elektronide laineomaduste t천ttu ei saa nad omandada energiaid, mis j채채vad pilusse deltaE t채idetud ja t체hja tsooni vahel.

Keha inertsimoment on selle keha k천igi ainepunktide inertsimomentide summa 6. Igal kehal on 3 vastastikku risti asetsevat ning keha inertsikeset l채bivat telge.
Kehtivusvaldkond on piiratud ning nad pole kasutatavad juhtudel, mil etendavad olulist osa kvantefektid, nagu see ongi varajases kuumas ja tihedas Universumis.
Kiirguse m천천tmiseks on mitmed meetodid: kiirgush채daolukorra m천천tmised, mobiilm천천tmised, portatiivsete m천천teseadmetega m천천tmised ning m천천tmised laboris.

Kiirgusdoosi 체hikuks on 1 J/kg. Seda 체hikut nimetataksegreiks (t채his Gy). Kiirgusdoosi m천istega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele.
Kindel v채채rtus - k = 0,000662 . Parempoolse termomeetri reservuaari 체mber on m채hitud batistist lapp, mis vaatluse ajaks niisutatakse destilleeritud veega.
Koosnevad elektri - ja magnetlainest. Levivad piiramatult, sirgjooneliselt ja valguse kiirusega, koosnevad elektromagnetv채ljast, ruumis v천ib neid olla palju.

Kasutegurid on v천rdsed. Carnot ts체kkel: on idealiseeritud soojusmasina t철철ts체kkel, mis koosneb kahest isotermaalsest (soojus체lekanne toimub const.
Kat - Lisakoormised Alumine vesilood 횥lemine vesilood Pikene- se nihkumine, nihkumine, mine, nr mass, kg raskus, N lugem, mm lugem, mm mm mm mm
Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk pisikesi transistoreid koos l체litusse kuuluvate takistite, kondensaatorite jm vajalikuga.

Klemmidest on harilikult 체hendatud multimeetri korpusega ja selle klemmi jaoks on sisendtakistus maa suhtes tunduvalt v채iksem kui teise klemmi jaoks.
Korrap채ratu ehitusega ehk amorfseil ainetel (n채iteks klaasil, pigil ja vaigul) kindlat sulamistemperatuuri ei ole, need pehmenevad ja veelduvad j채rk - j채rgult.
Kruvireegel - Vooluga juhtmel천iku 체mbritseva magnetv채lja suund 체htib kruvi p철철rlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.

Kaaslastest - umbes poole v채iksem Deimos (t채hendusega 천udus) on 20000 kilomeetri k천rgusel. Tema tiirlemisperiood on pisut pikem Marsi 철철p채evast.
Keha tasakaal on ebap체siv, kui tema v채ikesel k천rvalekaldumisel kasakaaluasendist viib kehale rakendatud j천udude resultant ta sellest asendist eemale.
Keti katke - enamasti juhi mingi v채채ra tegevuse v천i millegi tegemata inine v천i rehvi j채rsk purunemine ei t천ota samuti midagi j채tmise tagaj채rg.

Kiirgskaitse on v천imuorganite ja organisatsioonide tegevusvaldkond, millega kaitstakse inimesi ja keskkonda ioniseeriva kiirguse negatiivse m천ju eest.
Kiirte tee on 천hus l체him, kui nad langevad vertikaalselt st. kui P채ike asub seniidis (m=1). Tehakse vahet relatiivse ja absoluutse massiarvu vahel.
Korterelamute elanikud on olukorra t천sidusest 천ieti aru saanud ja nagu praktika n채itab, on katuste remont olnud 체ks esimesi t철id hoone piirete korrastamisel.

Kuuvarjutus - kui Kuu liigub 체mber Maa, v천ib ta sattuda P채ikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei l채he igal tiirul l채bi Maa varju.
Keha kaal on v천rdeline keha massi ja vedeliku v천i gaasi tihedus, V keha ruumala raskuskiirendusega (P=mg). Esimeses ja g vaba langemise kiirendus.
Keha tasakaal on p체sib, kui tema v채iksel k천rvalekaldumisel tasakaaluasendist, toob kehale rakendatud j천udude resultant ta sellesse asendisse tagasi.

Kirhoffi seadused - 1. S천lmes koonduvate voolude algebraline summa on v천rdne nulliga 誇Ik=0 Ahela s천lmeks nim punkti, kus koondub rohkem, kui kaks juhet.
Kolmefaasilisel voolul on 3 raami 체ksteise suhtes nihutatud 120 kraadi Voolusageduse suurendamiseks jagatakse 1 raam mitmeks osaks (voolusagedus s천ltub raamide
Komeedi tuum on v채ike, m천nek체mne kilomeetrise l채bim천천duga kamakas, mis koosneb tolmuosakestest, kivikestest, j채채st ja k체lmunud gaaside segust.

Komeedid on v채ga h천redad taevakehad, millel v천ib eristada udust 체mmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba.
K 체hik on N/m, deltaX=pikenemine. Fh=m체체*N kui keha liigub kiirendusega siis: F=ma+m체체*mg ehk F=m(a+m체체*g) langemine P=m(g-a), R=ma, N=mg
Kaksikmurdumine on n채htus, mille korral valguse 체leminekul 체hest keskkonnast teise tekib kaks erinevat valguslainet, mis levivad erinevate kiirustega.

Keskt천mbe - ehk tsentripetaalj천uks F, mis hoiab elektroni tuuma 체mber tiirlemas, on elektrij천ud tuuma ja elektroni vahel Coulombi seaduse j채rgi
Kiirendus체hikuks on v천etud sellise liikumise kiirendus, mille puhul 체htlaselt muutuva liikumise kiirus muutub 체hes aja체hikus 체he kiirus체hiku v천rra.
Komeedi tihedus on v채ike, veelgi h천redam on selle saba, mille kohta 철eldakse, et see on 엖채htav eimiski. Komeedist paistavad l채bi isegi t채hed.

Kosmilised kiired on peamiselt teadmata kosmilise p채ritoluga ja v채ga k천rge energiaga prootonid, mis j천uavad meie atmosf채채ri 체sna muutumatus koguses.
Kosmilisteks kiirteks nimetatakse suure energiaga osakesi, mis Maa atmosf채채ri sattudes p천rkavad sealsete aatomitega ja tekitavad terve laviini uusi osakesi.
Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelk천ige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid.

Kristallisatsioon f체체sikaline n채htus, mille korral keha agregaatolek muutub gaasilisest tahkeks, j채ttes vahele vedeliku faasi, kusjuures keha temp.
Kuiv천rd i on m채채ratud molekuli struktuuriga, v천ime v채ita, et ideaalse gaasi korral annab entroopia infot ka aine mikroskoopilise ehituse kohta.
Kulgliikumine ehk translatoorsed liikumisel k천ik ainepunkte 체hendavad m천ttelised sirged j채채vad kogu liikumise kestel iseenesega paralleelseks.

K채epide on alati p철철ratav ja sellega avatakse ning sule- Kokkujooksu ja k체lgkalde reguleerimiseks saab haagise takse karburaatori segusiibrit.
Keskt천mbe - ja t천ukej천ud K천verjoonelisel liikumisel esinevad j천ud, mis ei ole liikumisesihilised, sest muidu ei saaks liikumise suund muutuda.
Kilovatt - tund-energia, mis 체he tunni jooksul eraldub seadmes v천imsusega 1 kilovatt, A=Nt (1kw*h=10(3)w*3600s=3,6*10(6)J, vooluallikaks nimet.

Kinemaatika - mehaanika osa, milles k채sitletakse erinevaid v천imalusi keha asukoha m채채ramiseks suvalisel ajahetkel suvalises trajektoori punktis.
Kokkuleppeliselt nimetatakse neid positiivseks (+) ja negatiivseks (-). Samaliigilise laenguga kehad t천ukuvad, eriliigiliste laengutega kehad t천mbuvad.
Komeedi saba on P채ikese valguse poolt sabale avaldatava r천hu t천ttu alati suunatud P채ikesest eemale Komeetide tiirlemisperioodid v천ivad olla kas:

Kompaktlampidest on kaks peamist komponenti: gaasiga t채idetud toru (nimetatakse ka sibulaks v천i p천letiks) ja magnetilist v천i elektroonilist ballasti.
Kvantteooria on k체ll andnud olulise panuse varajase, v채ga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegelda elementaarosakestega.
Kahtlasteks esemeteks on igasugused kotid, karbid, tehnilised seadmed ja muu, millele inimese teadmatuse v천i fantaasiaga on v천imalik pommi tiitel omistada.

Kehakaaluks P (N). Kui keha asub horisontaalsel pinnal, mis on Maa pinna suhtes liikumatu, siis on kehale m천juv raskus j천ud ja kaal v천rdsed.
Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosf채채r koosneb peamiselt s체sihappegaasist (96,5%), veel on l채mmastikku, vingugaasi, s체sinikdioksiidi ja veeauru.
Keskt천mbekiirendus on kiirendus, mis on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning on seega suunatud m철철da raadiust ringjoone keskpunkti.

Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusj채rgus transistore koos vajalike takistite ning kondensaatoritega.
Kindlustunne Mehe jaoks oli see 2. Vastutus Ma arvan, et Jacob pole iial t채itmata. Ta vajas pidevat kontrolli, et pidanud vastutust kandma.
Kolb on p천randaks p천lemiskambrile ning just talle saab osaks p천levate gaaside surve, mille ta siis kepsu kaudu v채ntv천llile edasi annab.

Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 궥 Pooli energia Wm=L*I2/2 궥 Periood v천nkeringis T=2닖L*C 궥 Sagedus v천nkeringis F=1/T 궥 L*w=1/C*w
Koostisosade molekulide liikumise kineetilise ja molekulidevaheliste konservatiivsete j천udude (molekulaarj천udude) potentsiaalse energia summa.
Kraatri l채bim천천t on 110 m ja s체gavus 16 m ning kraatrit 체mbritseb 3...7 m k천rgune vall, mis koosneb plahvatusel 체lespaiskunud kivimeist ja setteist.

Kvantsiire on eletroni 체leminek 체helt energiatasemelt teisele, kvantsiiret tuleks t채nap채eval vaadata kui v천nkumist 체hest seisulainest teise.
K체llastunud aur - aur antud temperatuuril, kus vedeliku auramine ja kondensantsioon on tasakaalus Absoluutne niiskus-mis iseloomustab veeauru tihedust.
Kasuteguri arvutamiseks on valem: T철철tav keha A = Q1-Q2 h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1on ts체klis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk.

Kettal on m천nikord n채ha tumedamaid piirkondi( P채ikese laike); tugeval suurendusel v천ib n채ha 체htlast teralist mustrit ehk ranulatsiooni.
Kiirendid on tunnelid, kus osakestele antakse tekkinud neutronist 채ra keskmiselt 1 uue l천hustumise v채ga suured kiirused elektriv채ljade abil.
Kinemaatika - on mehaanika osa, mis tegeleb keha v천i masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, k채sitlemata liikumise p천hjusi ega massi

Kogu taevasf채채ril on palja silmaga n채ha umbes 6000 t채hte, n채ivalt heledaim neist on P채ike, mille kui etaloniga teisi t채hti harilikult v천rreldakse.
Kohtv천rk - Kohtv천rk ehk LAN (Local Area Network) on arvutiv천rk, mis 체hendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja v천rguseadmeid.
Kontraktsiooni alguses on m체osiinipead seotud G-aktiini molekuliga, v채ga l체hike periood, j채rgnevalt seostub ATP ning m체osiinipea vabastatakse aktiinist.

Kontsentreeritud v채채velhape on 천litaoline v채rvitu vedelik (tihedus 1,84 g/cm 3). Pruun tehniline M채채rded v채채velhape elektrol체체di valmistamiseks ei k천lba.
Kosmoseilm on f체체sikaliste protsesside kogum, mis saab alguse P채ikesest ja m천jutab l천ppkokkuv천ttes inimtegevust nii Maal kui kosmoseruumis.
Kalibreerimine - m채채ratakse kindlaks seos m천천tevahendi poolt esitatud v채채rtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava v채채rtuse vahel.

Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud tavaliselt suurem kui praegu. Kindlalt v채iksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud j채채aegadel.
Katsetuste viljatus on tekitanud veendumuse, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis energia j채채vuse seadus, 체ks moodsa teaduse p천hialuseid.
Kiiruse 체hik on 1 m; 1 km kiiruse체hik = pikkus체hik s s aja체hik Keskmine kiirus n채itab, kui suure teepikkuse l채bib kega keskmiselt aja체hikus.

Kogu t철철 on alati suurem kasulikust t철철st, sest sellele lisandub t철철, mis kulub takistusj천ududele ja mehhanismi enda raskuse t천stmisele.
Kolm l채채nemere - 채채rset Balti kubermangu moodustasid 1812. aasta s천jas Vene kaitses체steemi parema tiiva ning olid pealinna Peterburi eelpostiks.
K체t - kaela, mille 천천nsus ning v채ljal천ige t채idabki p철철rdsiibri tesegu juhtimine silindrisse ja heitgaaside eemaldamine 체lesannet.

Kaldunud kiirtekimbu levimissuuna vaheline nurk) s천ltub valguse lainepikkusest ja on seda suurem, mida v채iksemad on osakeste m천천tmed.
Keskmine l채bilaskev천ime on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil ja miljon korda suurem kui tavalisel kahejuhtmelisel telefonikaablil.
Keskmine tihedus on 1,88 g/cm쨀. Titani gravitatsioonikiirendus on 0,782 m/s짼. P철철rlemisperiood 15 950 p채eva . Titani telje kalle on 1,942째. [8]

Kiirenduse faas on h채lbest v천rra ja kiirusest 2/ v천rra ees. Kiirenduse v천rduse v천ib 체les kirjutada ka j채rgmisel kujul: && + 0 x = 0 ,
Kulgemisel keha on soojuslikult t채iesti isoleeritud, s.o. mis kulgevad ilma soojuse n채itab, mitut parameetrit (체ldistatud juurde- ja 채ravooluta.
K체lm front - k체lm 천humass pressib peale ja soe taganeb, hoogsademed frondi piiril v천i p채rast seda, temperatuur langeb ja 천hur천hk t천useb.

Kahetaktilise mooto - Need kaitsevad h채sti jalgu ilmastiku ja kukkumis vigas- riga masinat soovitatakse enne k채ivitamist kallutada 체helt tuste eest.
Karakteristlik pikkus on antud liiki objekti keskmine pikkus, mille abil on v천imalik leida f체sioloogia ja anatoomia omadusi ja funktionaalseid suurusi.
Kaugus p채ikesest on 4,504,000,000 km. Kaaslasi on 2. Pind koosneb mitmesugustest j채채dest ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja v채hese heeliumiga.

Kelgu p천hjaks on risttahukas, mille pindala leiame b = 46 cm = valemiga: 0,46 m S = ab g = 9,8 N/kg N체체d leiame kelgu (koos neiuga) raskusj천u.
Kineetiline energi liikumisenergia Potensiaalne energia vastastikm천ju energia Energia j채채vuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda.
Kineetiline energia - liikumiseenergia Potentsiaalne energia- Paigal seisev energia T철철- 체helt f체체sikaliselt objektilt teisele kanduv energia hulk

Kosmose pea - vaakumis on valguse kiirus c(300 000km/s). Kuigi see kiirus tundub inimese jaoks suur, ei ole see suuemas plaanis midagi erilist.
Kruvireegel - Kui parema keermelise kruvi kulgemise suund 체htib magnetv채lja suunaga, siis kruvipea p철철rlemise suund on elektrivoolu suunaks
Kuni 1962 - ni aastani arvati, et Merkuuri p채ev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria l체kati 체mber 1965. aastal radarivaatlusega.

Kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; l채bipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide sisaldavast flintklaasist.
Kaudm천천tmine on m천천tmine, kus tulemus saadakse otsem천천detud tulemustest arvutuste abil 16) Nimetage p천hjusi, miks tuleb kasutada mudeleid.
Kaugus marsist on Phobosel 9000 km ja Deimosel 23000 km. 횥mber Marsi teevad nad tiiru vastavalt 7 tunni ja 39 minutiga ja 1 p채eva 6 tunni ja 21

Keha kaal - j천ud millega keha m천jutab toetuspinda v천i riputus aasa[ P ](v천rdne raskusj천uga,kui keha on paigal v천i liigub kiirendusta).
Kehade s체steemil on potentsiaalne energia seet천ttu , et laengute vahel m천juvaid j천ud ning need v천ivad t철철d teha ja laenguid 체mber paigutada.
Keral on k천ige v채iksem pind. Sulametalli pindpinevust kaustatakse kuulide valmistamisel, putukad kasutavad seda vee peal k천ndimiseks.

Korpuskulaarteooria 혻Suutis혻seletada혻varjude혻tekkimist.혻Ei혻suutnud혻seletada혻 valgusvihkude혻체ksteisest혻l채bimist.혻혻Eestvedaja혻Newton.
Kristallv천re milleks? Ruumv천resse korrastuvad aatomid seep채rast, et taolises asetuses on osakestekogumi potentsiaalne energia minimaalne.
Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides 9.Energiatsoon- Elektronide lubatud energiate vahemik.

Keemiseks nimetatakse vedeliku aurustumist kogu vedeliku ulatuses, kusjuures aur koguneb mullidesse, mullid kerrkivad pinnale ja l천hkevad.
Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Impulss n채itab kulgevalt liikuva keha suutlikkust teisi kehi liikuma panna.
Kiiruseks nimetatakse suurust, mis v천rdub nihke ja nihke sooritamiseks kulunud ajaga Suhe t채hendab 체he suuruse jagamist teise suurusega.

Koherentsus Selliseid laineid, mis on v천rdse lainepikkusega (sagedusega) ning mille faasivahe ajas ei muutu, nimetatakse koherentseteks.
Kristallikest nimetatakse elementaarrakuks. Kui elementaarrakke paigutada 체ksteise k천rvale k천igis kolmes ruumisuunas , tekib kristalliv천re.
Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei l채heks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori t철철d.

K천iki ufo - juhtumeid seletatakse "f체체sikaliste, elektriliste ja magnetiliste fenomenidega atmosf채채ris, mesosf채채ris ja ionosf채채ris.
K체llalt lihtne on ka tsentraalne v채li ( elektriv채li punktlaengu 체mber) 4) F체체sikalise teooria kujunemine ? Algab eksperimentide vaatlusega.
Kaali k천rvalkraatreid on 8 Ilumetsa kraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad P천ltsamaal. Teaduslikult kindlaks tehtud 2: P천rguhaud ja S체gavhaud.

Kaksikt채ht on kahest gravitatsiooniliselt seotud t채hest koosnev s체steem, kus m천lemad t채hed on orbiidil 체mber nende 체hise massikeskme.
Keskkonnakahju minimaalne - rikete korral 체liohtlik tekivad radioaktiivsed j채채tmed 39. K천ik planeedid alates P채ikesele l채himast 천iges j채rjekorras.
Keskt천mbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori k천veruskeskpunkti poole, seega kiirus vektoriga risti.

Kiirenduse si - 체hik on 체ks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). 횥htlaselt kiireneval v천i aeglustuval liikumisel on kiirendus konstantne.
Kolmefaasilises s체steemis on elektromotoorj천udude summa igal ajahetkel null, see asjaolu v천imaldab kolme faasi voolu 체le kanda vaid kolme juhtme kaudu.
Kontraktsioon - AV klapp sulgub, poolkuuklapp ei ole veel avanenud- isovolumeetriline kontraktsioon, kus r천hk kasvab,aga ruumala p체sib sama.

K철ide - http://www.slideshare.net/keidisaks/juri-gagarin - http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/inimesed_kosmoses_evelinviks.htm
K체lakiik on olnud l채bi aastate inimeste meelelahutuseks, kuid vaevalt keegi m천tleb, et selle liikumise juures toimub energia muutumine.
Keskt천mbe kiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori k천veruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti.

Keskt천mbekiirendus - ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustav kiirendus, alati suunatud ringi keskpunkti poole [a k = 2 * r]
Kristallides on aatomid / ioonid paigutatud korrastatud kristallv천redesse, milledes osutub nende kogumie potensiaalne energia minimaalseks.
Kvargid on kolmekaupa koos, sest neil on lisaks elektrilaengule veel 체ks t채iendav laeng, milles seisnebki nende tugev vastastikm천ju.

Kvarkidel on veel 체ks t채iendav laeng, milles seisnebki nende vastastikm천ju-v채rvilaeng.asetsevad 3 kaupa koos:kollane, sinine, punane.
Kandjateks on virtuaalsed footonid (n채htamatud), mis liiguvad valguskiirusega 체helt laengult teisele ja nendest elektriv채li koosnebki.
Katse skeemilt on n채ha, et prismast l채bi minnes kalduvad oma esialgsest suunast rohkem k천rvale valguslained, millel on l체hem lainepikkus.

Keha kaaluks nimetatakse j천udu, millega see keha Maa k체lget천mbej천u t천ttu m천jutab alust v천i riputusvahendit. Kaal j천u dimensiooniga.
Keskt천mbekiirendus k천verjoonelisel liikumisel esinev kiirendus, mis on trajektoori mistahes punktis suunatud trajektoori k천verustsentrisse.
Kevadpunkt on 21. M채rtsil ja s체gispunkt 23. Septembril (v천rdp채evsus). 22. Juuni on k천ige pikem p채ev ja 22. Detsember k천ige l체hem.

Kiirata - olla valgusallikas, eristabki t채hti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.
Kirjaldamiseks - elektromotoorj천ud t채hendab t철철d, mida tegid mitteelektrilised (k천rval)j천ud 체hikulise laengu l채biviimisel kontuurist.
Komeedid on taevakeha, mis koosneb peamiselt j채채st, tahkest s체sinikdioksiididst ja orgaanilistest ning anorgaanilistest lisanditest.

Kosmoloogia - tuleneb s천nast kosmos, kreeka keeles kord, kosmoloogia on korra천petus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut.
Kp2 - 10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline혻liikumine혻 혻ehk혻keha혻asukoha혻muutumine혻teiste혻kehade혻suhtes
Kristallid elektriv채ljas elektrivool kristallides; elektronid ja augud Elektri천petuses teame, et elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine.

Kujult on asteroidid ebakorrap채rased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist v채ljuvaid orbiite.
Keemine on v천imalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel.
Kehasid nimetatakse elektrilaenguks!. 4. Mis juhtub kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Laaduvad m천lemad kokkupuutuvad kehad.

Kere체hendus on rikke tagaj채rjel tekkinud juhtiv 체hendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel.
Keskkonna probleem on teaduslik, tehniline, majanduslik, kultuuriline, tervislik, sotsiaalne, poliitiline, esteetiline, 철koloogiline, eetiline.
Kiiruste suhe on 0 = = = v T 273 겖 t 1 겖 0,004t v Kasutades l채hendust 1 겖 0,004t 겖 1 + 0,002t , v천ib kirjutada v 0 = 1 겖 0,002t

Kivimeteoriidid ehk aeroliidid (62%), sisaldavad silikaatseid mineraale oliviini ja p체rokseeni, lisaks ka kosmilise aine tombukesi kondreid.
Kolm esimest on ka Maalt n채htavad. Saturni r천ngad koosnevad v채ikestest t체kkidest, millest iga체ks tiirleb iseseisvalt 체mber planeedi.
Komponent on suunatud peopessa, siis v채ljasirutatud p철ial Q-soojushulk [1J] n채itab vooluga juhile magnetv채ljas m천juva j천u suunda.

Kumerl채채tse fookuseks nimetatakse punkti, kus p채rast kumerl채채tse l채bimist koondub l채채tsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk.
Kvantmehaanika abil on v천imalik t채pselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste s체steemide (kvantbioloogia) omadusi.
Kaalutus keha olek, kus talle ei m천ju 체kski j천ud, keha kaal on v천rdeline 0-ga. K천ik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus.

Kapillaarid - 체hendavad arterid veenidega Suure vereringe t채htsus: Viia O2 ja toitained kehasse,tuua CO2 ja j채채kained kehast v채lja.
Kasutaja segment ehk tarbija koosneb sadadest tuhandetest USA ja 체hinenud militaarkasutajatest ning k체mnetest miljonitest tavakasutajatest.
Katsetaja 체lesandeks on v채lja selgitada, millised poolid, kondensaatorid ja takistid mustas kastis asuvad ja kuidas on need omavahel 체hendatud.

Keha kiirendus on v천rdeline temale m천juva j천uga ja p철철dv천rdeline massiga a=F/m 3. Kaks keha m천juvad teineteisele vastupidise j천uga.
Keha kiirendus - f체체sikaline suurus, mis v천rdub kiiruse muudu ja sellele vastava ajavahemiku suhtega. N채itab kiiruse muutumise kiirust.
Kehade elektriseerimisv천imalus on kolm: 1)h천천rdumine 2)Laengute 체lekandmisel laetud kehalt laadimata kehale 3)M천ju abil- elektrostaatiline induktsioon.

Kehatemperatuur on 37째C. Eeldades, et inimene koosneb p천hiliselt veest, arvutada soojushulk, mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks.
Ketrus - ja kudumismasinad, treipingid ja k천iksugu muud seesugused t철철riistad panid aluse seniolematule t철철viljakuse t천usule.
Ketta raadius on 5 cm. Arvuta ketta p철철rlemisperiood, p철철rlemissagedus, nurkkiirus, voolum천천tja ketta v채lisserva punkti joonkiirus.

Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse p채eva, millele j채rgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb j천udsalt.
Kiiruse m채채ramisel m천천dame spektrijoone puna- v천i sininihke 뱒ee on vaatlejasihiline (omaliikumine teiste kaugete t채htede suhtes)
Kolmnurk - t채ht-체henduses ja v채ljatoodud neutraaliga) L체litina toimiv sulavkaitseseade (nt v채ljat천mmatav sulavkaitsme- kassett)

Koonduv valgusvihk Koonduva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusvihk l채biks n천gus l채채tse, sest n천gusl채채ts koondab valgust.
Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale j채rgneb kaugemal h천redam piirkond, ja 체mberp철철rdult.
K천igi x - ide puhul vahemikus [0,1]. V천tame arvesse, et funktsioon g ( x ) 돘 (1 닋 x 2 ) 닋 (1 닋 nx 2 ) . Kuna g (0) = 0 ja n