- K tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Käsul trim on varem vaadeldud käskudega võrreldes oluline erinevus: siin tuleb moodustada kaks erinevat valikuhulka (enne teise moodustamist tuleb esimene sulgeda). Esimese valikuhulgaga määratakse lõikeserv(ad) (lubatud on kõik moo- dustamise viisid). Teise valikuhulgaga osutatakse eemaldatavatele jooneosadele, mida ena- masti tehakse hiirega, aga ka valikuvõimalus Fence on siin lubatud (valikuaknaga valida aga ei saa). Ei ole keelatud lülitada objekte üheaegselt mõlemasse valikuhulka.

AutoCad I

1

Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 3. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte.

Insenerigraafika II KT kordamisküsimuste vastused

0

Korralikud – nad lõikuvad lühikeste kriipsude kohalt ja kriipsud on liiga pikad – standardiga lubatud ~ 10 mm asemel hoopis ~ 50 mm. Ilmselt on vaja lühendada telgjoone kriipsude pikkusi. Kogu joonise ulatuses kõikidele katkendjoontele saab kriipsude ja tühikute pikkusi muuta, kui anda põhimuutujale LTSCALE uus väärtus, mida vajadusel proovida soovitud tulemuse saamisni; v.t. Ülesanne II. Siis kasutada käsku REGEN.

ÜLESANNE IV KANN

0

Knicks - Marichjen, ütlevad resolutsioon, sest nii inglise, saksa kui ka vene keeles öeldaksegi just nii) 1920 x 1040) ~ 150 tähemärki, juhendi konspektis on rea maht 80...90 tähemärki, seega see osa arvuti poolt toodud teabest, mis ei mahu juhendi ühte ritta, tuuakse ära järgmisel real, see lisarida algab lehekülje vasakust servast.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kumeraidideaaltahukaid on viis:tetraeeder(4- tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder(8-tahk),dodekaeeder(12-tahk)ja ikosaeeder(20-tahk). l o o n .3 .6 Tahukapinnalaotus on tasandiline kujund,mis on koostatud tahkude t6elistest kujudest, Praktikassaab tasandi punktidep66rendeid arvestadestahkude omavahelistpaiknemist.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Kohased n6uded on tdidetud. Et abisfdir l6ikaksm6lematp66rdpindam66daringjooni, peab tsenter asetsema m6lemal teljel, s.t. telgedel6ikepunktis. Lahendamist alustatakse sfddriga, mis suuremat pinda puutub ja vdiksemat l6ikab.Unetla samalsfddrilolevate ringjoonte loikepunktid1 ja 2 osutuvadki lSikejoone punktideks.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Käsitluse aluseks on võetud paketi AutoCAD seni uusim versioon – AutoCAD 2000 (versioon 15.0). Et aga sagedamini kasutatavad joonestusvõimalused on selle paketi viimastel versioonidel suhteliselt vähe muutusi läbi teinud, siis on juhend üldjoontes kasu- tatav ka paketi varasemate versioonide korral.

AutoCad I

0

Käsk on kasutatav ka kolmemõõtmeliste kujundite puhul, kui neid soovitakse peegeldada XY-tasandil oleva telje suhtes (sisuliselt XY-tasandiga risti oleva peegli suhtes). Kolmemõõtmelise – ruumilise! – peegelduse saamiseks kasutada käsku MIRROR3D. Käsust väljutakse automaatselt.

ÜLESANNE IV KANN

0

Käskude juurde on lülitatud ka piiratud hulk süsteemimuutujaid, mille abil toimub süsteemi ja joonestuskeskkonna hääles- tamine. Üldse on süsteemimuutujaid 369, nende tähestikulise loetelu saamiseks tuleb täita käsk ‘HELP, kus aknas Command Reference teha alamvalik System Variables.

AutoCad I

0

Korduvad elemendid - Kui esemel on mitu ühesugust elementi, mille paigutuse korrapärasus on pilguga kergesti tabatav, siis selle eseme kujutisel joonestatakse neist elementidest välja ainult üks või mõned, ülejäänud aga näidatakse tinglikult või lihtsustatult.

Insenerigraafika spikker

0

Käsku linetype on otstarbekas kasutada käsurea vahendu- sel vaid siis, kui soovitakse saada mingit erilise kujuga joonemustrit ja või siis, kui soovitakse laiemat joont, milles oleks säilunud kitsamale joonele iseloomulikud tühikute-kriipsude- joonelaiuse suhted.

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Kaldkiirtesiht on valitud nii, et Tasandi p66ramist umber jdlje kasutatakse objekt jniiks ekraani suhtes v6imalikult peaasjalikult tasandilistekujunditet6elisekuju soodsamasse0ldasendisse.Edasi leitakse pUramiidi tippe ldbivate kiirte l6ikepunktid saamiseks.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Käsu käivi - tamise järel tekib ekraanile viip Specify first corner point or [Chamfer/Elevation/Fillet/Thickness/Width]: Vaikimisi sisestatakse siin ristküliku üks tippudest ja seejärel tuleb anda tema vastastipp.

AutoCad I

0

Käsundusaken – tavaliselt kerimisriba(de)ga varustatud aken, mille abil saab muuta mingit joonestamise omadust, näiteks kihile omistatud jooneliiki või –värvust jne. Kuulub tavaliselt mingi vestlusakna koostisse.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kujutisetuletamiseks on vaja - sidudakujutatavobjektristteljestikuga; - joonestadateljestikukujutisja tdpsustada moondetegurid telgedel: - tuletadaobjektikujutis,kasutadespunktide mdrkimiseks koordinaatl6ikude murdjooni.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Kursor – kriipsindeks; kuvaril olev kahe (ruumiliste jooniste korral – kolme) telgsuunalise sirglõigu lõikepunkt, mida juhitakse hiirega ja mis määrab siis joonestusväljal vajaliku punkti asukoha.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kujuks on I, faili (joonise, kausta) nime sellele kohale, kus soovitakse teha muudatus ja teha seal vasak-klõps. Edasi on töö nagu Wordi teksti muutmisel ja nii saab anda joonisele uus nimi.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kuijuhtjooneks on teist jdrkujoon, siis on tegemistteistjdrku silindriga Kahekattelinep66rdh0perboloidtekib h0per- (elliptiline, h0perboolne v6i paraboolne). booli p6orlemiselumber fokaalteljefioon.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Katkestused - Ühtlase või ühtlaselt muutuva ristlõikega eseme (võll, varras, valtsprofiil, keps jne.) kujutamisel jäetakse osa ühtlasest või ühtlaselt muutuvast elemendist välja.

Insenerigraafika spikker

0

Käsureale on kirjutatud Type a command (tipi käsu nimi). Kui viia hiirekursor Käsurea vasakpoolsesse otsa kahekordse joone kohale, saab teda nihutada joonestusväljal suvalisse kohta.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Käsku linetype on otstarbekas kasutada Käsurea vahendusel vaid siis, kui soovitakse saada mingit erilise kujuga joonemustrit Sidekriips näitab, et soovime töötada Käsurea vahendusel:

Arvutigraafika I TIHEND

0

Kihtidega manipuleerimiseks on kasutusel käsud ‘LAYER ja ‘–LAYER (teine on käsurea variant ja lähemalt teda ei käsitleta). Käsu ‘LAYER käivitamisel ilmutatakse dia- loogaken (vt. joon.

AutoCad I

0

Kidadest lahtisaamiseks on vaja liitjoone üksikosad – kaared sirglõikudest lahutada – esmalt rakendada käsku EXPLODE kogu liitjoone kohta (jaotab selle nullilise laiusega üksikosadeks):

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Käsk on käivitatav ikoonilatilt Dimension (luubi kujutisega ikoon) või ripp- menüü Format valikuga Dimension Style…. Igal mõõtmestamisstiilil on unikaalne nimi.

AutoCad I

0

Kujundatud objekte on võimalik pikendada, kui neisse on käsuga BREAK tehtud katkestused või käsu TRIM abil eemaldatud osa ja piirobjekt suundub katkestuskohast objekti sisse.

ÜLESANNE IV KANN

0

Kontrollkujutis – vahekujutis, mida kuvatakse joonisel, harvem vestlusaknal, ja mis näitab, kuidas kujutis näeks välja arvuti või väljundseadme poolt tehtud joonisel.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Käsupiirkond on jaotatud rõhtsa joonega kaheks osaks: Joone pealne osa – sama käsu eelnevalt kasutatud valikuridade koopia(d) Joone all esimesel real – Käsureal

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Keskpunkti yz - koordinaate. Selleks tuleb valida veel- kord Midpoint ja osutada hiirega ristküliku ühele püstservadest. Lõpuks sisestatakse ringjoone raadius.

AutoCad I

0

Käsk dimcontinue on kasutatav nii lineaarmõõtmete kui ka nurga- mõõtmete korral ja eeldab, et mõõtahela esimene mõõde on joonisele juba kantud (tavalisel

AutoCad I

0

Käsu osnap - tellimusega TAN. Seejuures tuleb aga arvestada, et algsete ringjoonte valkupunktide asukohad võivad määrata ringjoone vägagi erinevalt:

Arvutigraafika I TIHEND

0

Kolmemõõtmelistest keha - dest saab teha juba kõik vajalikud projektsioonid ja lõiked ning soovi korral varustada need mõõtmetega ja selgitavate tekstidega.

AutoCad I

0

Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk).

Insenerigraafika 2. kontrolltöö kordamisküsimused

0

Kolmandaekraani - ga, nimetatakse nivoopindadeksviimase - eestvaade tihtibesijdlgedega (a": e) ja on suhtes. samutiristi xteljega (o" I x).

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Kiire joonestamiseks on vaja sisestada alg-punkt, millest algab kiir ja juht-punkt, mis määrab alg-punktist lõpmatusse suunduva kiire suuna.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kloonimine – poolt või vastu? Usk ja Teadus 2012. Kättesaadav: http://teadus.usk.ee/kloonimine-poolt-voi-vastu (6.12.2014)

Masin, robot, inimene

0

Kriipskakspunktpeenjoon - Liikuvate osade äärmisi asendeid märkivad jooned, Eseme kontuur enne painutust, Painutusjooned pinnalaotusel.

Insenerigraafika spikker

0

K6verus - suhtes kaldu asetatudsuurematelgringjoone ringjooni sujuvalt Uhendavaid ellipsi osi lekaali Uheasendigahaarata.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Kaks tasandit on teatavastiparalleelsed,kui Uhe tasandi kaks l6ikuvatsirget on vastavalt paralleelsedteisetasandikahesirgega.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Kaks sirget on paralleelsed, kui sirgete samanimelised projektsioonid on paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega

Insenerigraafika I kontrolltöö küsimuste vastused

0

Kujutamisviisi nimetatakse projekteerimiseks esimese ruuminurga meetodil, mida kasutatakse peamiselt Euroopa riikides.

Insenerigraafika spikker

0

Keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist.

Inimesed ja Robotid

0

Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline

Insenerigraafika 2. kontrolltöö kordamisküsimused

0

Koordinaadistiku xz - tasandiga. Maastikuobjektide modifitseerimine toimub MOVE, MIRROR, ROTATE, ARRAY käsuga LSEDIT.

Autocad II

0

Kehade puhul on veel see iseärasus, et moodustamise järel võivad nad joonisel üsna igerikud välja näha.

Autocad II

0

Kahe märke - ruuduga piirkonnalt Face Controls täpsustatakse tagumiste tahkude kujutamise võimalusi.

Autocad II

0

Kitsaspikk - kriipskаkspunkt M urdejoonedpinnаlaotusel 0.25 Masinaosade ёёrmised Iiikumisasendid

Inseneerigraafika

0

Käsuga solid on paljuski sarnane käsk 3DFACE pinnatahkude joonestamiseks kolme- mõõtmelises ruumis.

Autocad II

0

Käsukomplekt – käskude jada, mille lõpptegevust võib vaadelda ühe väga keeruka käsu toimena.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kiivsirged – sirged, mis lähevad ruumis üksteisest mööda ega ole üksteisega rööpsed.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Käsk on läbipaistev. Ilmub vestlusaken Object Selection Filter (objekti valikufilter):

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Keha puhul on käsk küllaltki lihtne, kuid enama arvu kehade puhul on protsess keerulisem.

Autocad II

0

Käsurida – tavaliselt kuvari alaosas eraldatud ala – tavaliselt kolm kuni kuus rida.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kolmnurka pole – tähendab see seda, et varem pole pärast joonise avamist midagi tehtud.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Keelde tõlgituna on mõlemad “vari”. Märkeruudu Render Cache aktiveerimine võimaldab

Autocad II

0

Kooligeomeetria suhtes – konstruktsioon, kus ehitati ringjoon R ≈ 25.55 mm (igatahes senini

ÜLESANNE IV KANN

0

Käsus change on valiku ltScale (joone osade pikkused) võtmetäht „S” sõna sees:

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kuppel on sisuliselt kerapinna ülemine, kauss või vaagen aga alumine pool.

Autocad II

0

Käivita - misel tuleb esmalt valida lähteobjekt, mille omadusi kopeeritakse.

AutoCad I

0

Kogu multi - tekst on joonisel üks tervikobjekt, isegi kui ta on mitmerealine.

AutoCad I

0

Käskude kirjeldustes on lühidalt mainitud ka seda käsku mõjutavaid põhimuutujaid.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kolmemõõtmeline lihtkeha – kõverpinnaga piiratud keha ei saa jaotada (TORUS, SPHERE).

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Kaldaksonomeetrias – ring, mille raadius on võrdne raadiusega kera kaksvaatel.

Insenerigraafika 2. kontrolltöö kordamisküsimused

0

Kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud.

Inimesed ja Robotid

0

Kursori ristile on võimalik objekti haaramise ajaks kujundada ka sihiku-

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Käsuga ddedit on vaja klõpsata [ OK ], kuna vajutust ↵ eiratakse.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kaare offset - joon on kaar, mille kesknurk on sama mis algjoonel.

ÜLESANNE IV KANN

0

Kasutusele x - teljega risti asetsev kolmas ekraan(1oon.2.2) Joon.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Kärpimisjooneks on mõlemal juhul ringide rõhtsuunalised telgjooned,

Arvutigraafika I TIHEND

0

Kärpimisjooneks on sirge m. Kärbitavate objektide valik C-aknaga 12,

Arvutigraafika I TIHEND

0

Kasutatakse minuteid - sekundeid või kümnend-kraadid (ühik grad (2π =

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Konoid on silindroid, mille üheks juhtjooneks on sirge.

Kujutav Geomeetria - Kõik kordamisküsimused vastustega

0

Katuse kattematerjaliks on Profiilplekk TP20. Aknad on klaaspakettaknad,

Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri

0

Kiht abi on sellele ja järgmistel joonistel külmutatud.

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Kihtide kasutamine on eriti oluline keerulisemate jooniste puhul.

Arvutigraafika I TIHEND

0

Kasutatavat jooneliiki on võimalik muuta “läbipaistva” käsuga

Arvutigraafika I TIHEND

0

Keskpunkti ligidal – lähendtrapetsi keskjoone keskpunkti MID.

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Kriipsjoonega on näidatud aken, mida suurendame jooniselt:

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Kogu ülariba on asendunud viirutamist juhtiva materjaliga

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kaldprojektsioon - kujutamiskiired langevad ekraaniga kaldu.

Insenerigraafika I kontrolltöö küsimuste vastused

0

Kriipspunktpeenjoon – pikad tsentrijooned, sümmeetriateljed.

Insenerigraafika spikker

0

Käsk on ette nähtud paljukordseks kordamiseks.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kehade joonestamiseks on kasulik aktiveerida ikoonilatt Solids.

Autocad II

0

Kontuur – pidevjoon (W = 0) ja LINEWEIGHT = 50;

Arvutigraafika I - MAJAPLAAN

0

K6veral on selles punktis kaks erinevatpuutujat.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Kolme punktiga – toimub pöördumine alamakna poole.

AutoCad I

0

Kael – väikseima raadiusega paralleel.

Insenerigraafika 2. kontrolltöö kordamisküsimused

0

Kindlam on klõpsata vastaval võtmesõnal.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kriipsjoon – ringjoone matemaatiline kujund.

Arvutigraafika I TIHEND

0

Kasutatavast autocad - joonisest mingit teavet toomata.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kuvatakse null - laiuse joonega joonistatutena.

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Kaugusena z - teljest: AxA' = AzA''' = A''A

Insenerigraafika I kontrolltöö küsimuste vastused

0

Kujundeid on projekteerunud moondevabalt.

Insenerigraafika 1. kontrolltöö kordamisküsimused

0

Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED.

AutoCad I

0

Klõpsatud on ruudukesel „Read-only”

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kihid on nähtamatuks muudetud;

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Kursori - risti suuruse kontroll.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Käsk on täielikult lõppenud.

AutoCad I

0

Kaugusega x - teljest põhiekraanil.

Insenerigraafika

-1

Kruvijoon on paremakieline,kui astme algebralise v6rrandiga mddratavat telje sihis vaatlemiselpunkti eemaldumine pinda nimetatakse n-idrku algebraliseks kruvijoont m66da toimub po6rlemisega pinnaks.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

-1

Kahekõned arvutiga on Juhendis toodud üldiselt koopiana Käsurea piirkonnast:

ÜLESANNE I PINNATÜKK