- K tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Karbonaatmullad ehk rendsiinad FAO – Leptosols (leptos – õhuke) 1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist 2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 2. Rähksed rendsiinad K 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel.

Mullateaduse kospekt

0

Kaltsiumpäevakivid – 39%  leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid – 12%  kvarts – 12%  pürokseenid – 11%  amfiboolid – 5%  vilgud – 5%  savimineraalid – 5%  muud silikaadid – 3%   mittesilikaadid - 8 %  Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid 10 tähtsamat elementi tardkivimites: O, SI, AL, (80%), Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H

MULLATEADUSE I KT

0

Kanjoni tekkeks on vaja suurt voolulangust (kõrguste erinevud suudme ja ülemjooksu vahel)  alluviaalsed – jõevee setted  alluuvium – purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete  deluviaalsed – nõlvadelt ajutise vooluveega kantavad setted  deluuvium – ajutise vee erodeerival toimel nõlvajalamile, veerudele ja nõgudesse

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Karakteristikud – Atmosfääri läbipaistvust hüdrodünaamika ja termodünaamika toimumise koht. Teine kiht on stratosfäär, asendatakse kuiva õhu temperatuur märja reguleerivad temas sisalduv veeaur ja võrrandite lahendite kus temp kasvab kõrguse suurenedes, seal õhu virtuaalse temperatuuriga. aerosoolid.

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

0

Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14); 10. Mis on katastriüksuse plaan? Katastriüksuse plaanile kantud katastriüksuse piirid, ehitised, kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta.

Maakataster ja maainfosüsteemid

0

Kambrium - Vend # Kambrium-Ordoviitsium # Vendi savid (Kotlini kihistu) # Ordoviitsium-Silur # Alm-Kambriumi savid (Lontova-Lükati) # Alam-Kesk Devon # Ordoviitsiumi-Siluri savikad karbonaadid # Kesk-Ülem Devon # Kesk-Devoni savid/dolomiidid (Narva lade) # Kvaternaar Kambrium-Vendi veekihid

Põhjavesi

0

Karjatamist on võimalik korraldada kahel viisil: 1) süsteemitu ehk vabakarjatamine ja 2) süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine, mis jaguneb a)kopliviisiline, b(portsjoniviisiline, c)karjamaade vahelduv kasutamine, d)niiteline kasutamine ja e) ketitamine.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Kasutamisel on reguleerimist vajavateks teguriteks ajuti tekkiv ülavesi, mis takistab agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, madal huumuse- ja kaltsiumisisaldus ning tiheda kihi tekkimine künnikihi alla, mille kõrvaldamine vajaks sügavkobestamist.

Kodukoha muld (referaat mullast)

0

Karst on geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb vees suhteliselt kergesti lahustuvais kivimeis ning väljendub spetsiifilistes pindmiste ja maa-aluste karstivormide kompleksis ning hüdrograafilise võrgu ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Kamar - leetmuldade B-horisont erineb C-horisondist tumedama, tihedama ja kõvema kihina. Saviliivlõimisega kamar-leetmulllas eristub B-horisont ibe ja mittesilikaatse raua ja alumiiniumi ühendite sisseuhtumise tagajärjel.

Kodukoha muld (referaat mullast)

0

Karrid - vihmavee või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid Koopad võivad tekkida - põhjavee toimel - lainetuse toime - vulkaanilise tegevuse tõttu - inimtegevuse tõttu

Eksami materialid

0

Kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid Mulla füüsikalismehhaanilised omadused Mulla plastilisus – mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata.

Mullateaduse kospekt

0

Karst - põhja ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi

Eksami materialid

0

Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid.

Maateadus

0

Kaalium – ei kuulu otseselt ühegi ühendi vähenemine 2. Spetsiifiline orgaaniline aine (edafon). koostisse. Kõige rohkem esineb kaaliumi  Looduslikel kõlvikutel on – huumus.

Mullateaduse teine töö

0

Karjatamine luhtadel on siiski suhteliselt vähe levinud, 7 sest loomade jalad lõhkusid õrna niidukamarat ning tallasid selle mätlikuks, mis muutis edaspidise niitmise väga raskeks.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Kamardumine - rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki- nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Kasutades perspektiivi - ning geomeetrilse rea nähtusi võib mitmel viisil ruumi suurust näiliselt muuta, kasutades ära inimese harjumuspärast kogemust teda ümbritsevast ruumist.

Kompositioon maastikukujunduses

0

Kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada.

Mullateaduse eksam

0

Kastepiisad on nagu väikesed läätsed. Arvestades seda, et veepiisad ei paikne taimede lehtedel tihedalt liibununa, lehe ja piisa vahel paikneb väikene vahe.

Optilised nähtused atmosfääris

0

Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis, Õigesti kasutatuna on rannaniidud oma rikkaliku söödataimede produktsiooniga heaks looduslikuks karjamaaks.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Kaelushiir on levinud kogu Euroopas ning ta elupaikadeks on eelistatult laialehised lehtmetsad, võsad ja põõsastikud, samuti pargid, aiad ja põllud.

Puisniitude loomastik

0

Karrid – sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Karusambla kasvukohatüüp - Kuivendamise positiivne mõju karusambla kasvukohatüübi puistute tootlikkusele on minimaalne, või õigemini, praktiliselt puudub.

SOOTEADUS

0

Kartongkate on 2600 mm sinine, laed (vannitoad, duširuumid) immutatud vett 3000 mm Kartong mitteimavaks Paksus: mõlemal 12,5 mm poolel roheline

Kipsplaat ja puitkiudplaat

0

Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele.

Läänemaa Suursoo

0

Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid.

Maateadus alused

0

Kaitsealasid on vähe. Aidu LKA on loodud must-toonekure, metsise ja kassikaku püsielupaikade ning ürgmetsailmelise puistu kaitseks.

Kesk-Eesti lavatasandik

0

Kanasõnnik on kõige toitainerikkam, sisaldades fosforit üle viie korra ja lämmastikku umbes neli korda rohkem kui veisesõnnik.

KÕDUSÕNNIK

0

Kasutatavad fluori - , broomi- ja klooriühendid (nn freoonid). Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada: mulla toitelementide sisaldust, kasvatatava kultuuri vajadusi, loodetava saagi suurusega.

Mullateaduse loengud

0

Kaarid - järsuveerelised süvendid meahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel

Eksami materialid

0

Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja karstumisest ja sellelaadsetest protsessidest on haaratud ~50 milj.

Põhjavesi

0

Kaelushiire kasukale on iseloomulikud kollased ja ruuged värvitoonid: selg on kollakas- kuni punakaspruun ja kõhualune lumivalge.

Puisniitude loomastik

0

Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. 7. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks.

Mulla kordamine

0

Karjatamiskoormus on lehmade arv eraldatud karjamaaosal (elektrikarjus) või kopliviisilisel karjatamisel kopli ühel hektaril.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel.

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

0

Kastikuloo - kuusik, Kastikuloo-sarapik. Leostsunud muldadel (Ko) ja Leetjas muld (KI) sobiks sinlilille kuusik.

Mullateaduse mullakaardi analüüs

0

Kaevandamis - ja transportmehhanismid ning masinad 12 Koski, H., Mäkelä, T. Ratu Ehitustööde ohutusjuhendid.

Kursuse projekt - Mullatööd

0

Kahepaiksete haistmiselund on ühenduses silmadest ettepoole avanevate ninasõõrmetega. Enamik kahepaikseid on lahksugulised.

Puisniitude loomastik

0

Kasutati 25 - 30 Euroopa riigi keskmisena NPK väetisi teravilja väetamisel 2,7-3,7 korda enam kui Eestis.

Mulla eksam

0

Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga.

Niiskus pilvedes

0

Karjakasvatus on laiemalt välja kujunenud nooremaks pronksiajaks (X-VI saj. eKr). Karjatamisviise on kaks.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Kaldeera – tekib, kui magmakamber on tühjaks purskunud ja maapinna jõust tuleneb kollapseerumine.

Maateaduste kordamisküsimused

0

Kaltsedon - Peitkristalset kvartsi nimetatkse tavaliselt kaltsedoniks, mis võib olla värvunud väga

Mineraalid

0

Kanjonorg - järskude, kohati rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Karjääri teenindamiseks on vajalik tee, milleks on algperioodil majanduslikum kasutada olemasolevaid teid.

Koigi karjäär

0

Kaaliumi - ja lämmastikuvaene, kuid võib sisaldada rohkesti rauda, alumiiniumi ja räni.

Leedemullad

0

Kanasõnnikut on kasutatud ajalooliselt peamiselt väikeaedades kiiretoimelise pealtväetisena.

KÕDUSÕNNIK

0

Kartulimardikas ehk koloraado mardikas hävitab kartuli ja kartulile sugulaslike taimede lehti.

Puisniitude loomastik

0

Kamardumine tähendab huumuse kogunemist mulda, seega ei loeta seda mullatekkeprotsessiks.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Kamar - leetmuldade lõimise diferentseerumine horisontide kaupa on tingitud ainete

Kodukoha muld (referaat mullast)

0

Kaltsiit - CaCO3. Kaltsiidi kristallid esinevad romboeedrite või skalenoeedritena.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Kamar - leetmuldade profiili ühiseks tunnuseks on A huumusehorisondi esinemine.

Kodukoha muld (referaat mullast)

0

Kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid

Mineraloogia kontrolltöö

0

Kapillaarvesi - kergesti liikuv,põhjaveest vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ISELOOM.

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

0

Kaskaad - vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav.

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

0

Kasum tulu - Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus.

Mullateaduse valemid

0

Kaks aspekti on igal juhul igal pool, kuid nende vahekord ja nende iseloom on erinev.

Mullateadus

0

Karjamaade pind on viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudaspidamisega vähenenud.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Kaaliumisisaldus mullas on alla 40 ja kõrge taimejäänused alluvad mitmesugustele eraldatav.

Mullateaduse teine töö

0

K0g ehk gleistunud leostunud muld ja viimasena G0 ehk leostunud gleimuld.

Mullateadus

0

Kambriumi kivimid on normaalmerelised, tekkinud mõõdukatel geograafilistel laiustel.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Karstinähtused avalõhed – mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Kastepunkt t on temperatuur,mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks.

Hüdrometeoroloogia

0

Kaarid e. orvandid – nišitaolised järskude veerudega süvendid.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Karrid on karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure.

Maateadus

0

Kanali kõrgustevahe on 72 meetrit (joonis 5.). Kanal on otseühenduses merega.

Telemarki maakond, Norra

0

Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk.

Mullateaduse eksam

0

Kaasaegseid hüpoteese on mitmesuguseid, kuid pole jõutud ühisele arvamusele.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Kapillaarne poorsus - poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena.

Mullateaduse eksam

0

Kamardumine – Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine.

Mullateaduse eksam

0

Kask - aluspanija muldade hindamisele ehk boniteerimisele.

Mullateadus

0

Kahemõõtmelised vormid ehk pinnad ning kolmemõõtmelised vormid ehk kehad.

Maastikukujunduse võtted ja vahendid

0

Kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega.

Puisniitude loomastik

0

Kaaliumi üldsisaldus on tavaliselt 0,8 – 2,8%. Kaalium plusslaenguga.

Mullateaduse loengud

0

Kasutamise seisukohalt on tegemist üle keskmise viljakusega muldadega.

Kodukoha muld (referaat mullast)

0

Kaalium - ei kuulu otseselt ühegi ühendi koostisse.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Kaltsiidi eristamiseks on kindel võte – 3% soolhappe (HCl) lahus.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel.

Puisniitude loomastik

0

Kamardumisega - toimub segunemine ülemiste horisontidega.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Kant – Eesti 1. majandusgeograafia professor.

Maastikuteaduste kordamine

0

Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid.

Maateadus

0

Kartul 160 - 170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

0

Kaalium on taimede poolt üsna hästi omastatav.

Savimineraalid ja mineraalid

0

Kaetud hüpe – hüppevorm, mida projekteeritakse.

Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused

0

Kaldeera - langatuslik hiidkraater (∅ >2 km)

Vulkaanide tüübid

0

Kapillaarne poorsus – ebakorrapärased peened käigud.

Mullateaduse alused

0

Karstijärved – karstinõod, langatuslehtrid

Maateadus alused

0

Kaltsiumirikkas pinnases on vähe laahustunud forsforit.

Hüdroloogia materjalid

0

Kambrium - Ordoviitsiumi veekiht(-id)

Põhjavesi

0

Karjamaast on söödud madalmuruseks.

Karjatamise mõju taimekooslusele

0

Kaitsealal on lubatud ka kalapüük.

Läänemaa Suursoo

0

Kaldeera on ulatuslik hiidkraater.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Kasutatud materjalideks on raamatud ja internet.

Karjatamise mõju taimekooslusele

-1

Kamardumine – rohttaimede jäänuste ja mikroobse org.aine muundumisel moodustunud huumuse, orgaanilis-mineraalsete komplekside ning biogeensete mineraalühendite kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti.

Mullateaduse üldosa

-1

Kaelushiir on hiire kohta suhteliselt suurte mõõtmetega: tema kehapikkus ulatub 11… 13 cm-ni. Tal on pikk ja terav nina, pikk saba ning tugevad ja pikad tagajalad.

Puisniitude loomastik

-1

Kaldaveetaimed e. helofüüdid (emergent plants) näit.

Fütobentos

-2

Kalle protsentides on joone kõrguskasvu ja pikkuse suhe korrutades 100ga, kalle promillides sama suhe korrutatud 1000ga.

Maamõõtmise alused: Laboratoorne töö nr 3