Sõnu seletav sõnaraamat

Kaudaalne e. sabapoolne suund dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund eksternne e. välimine, internne e. Sisemine superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. Süva proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda.
Keelehäälik – lingvaal (keele külgedel moodustuvad lateraalid). pehmel suulael - velaarid kurgunibul uvulaarid kõval suulael palataalid hambasompudel alveolaarid hammastel dentaalid huultel labiaalid keelehäälikud e lingvaalid Ülesandeks on moodustada häälikuid – nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi.
Kultuuriuurijad on täheldanud tekstide esteetilisuse rõhutamist ja intertekstuaalsust (kõik žanrid tungivad teiste kasutusaladele). Kirjeldusviisi seotus teatud tekstiliigiga väheneb, vahendeid laenatakse. Reklaamid laenavad väljendusvahendeid kunstist, uudistest, popkultuurist, meelelahutusest. Ka reklaamivõtteid ja –stiili kasutatakse teistel aladel, st laenab osa autoriteedist, mis žanril on. Ei laenata vaid võtteid, vaid autoriteeti.

Kohanimedel on ka eriarenguid: ebareeglipärased lühenemised (Hanijõest on saanud Anija, Uuekülast Uugla), rahvaetümoloogia (algne nime vorm on ähmastunud ja nimele püütakse anda uut seletust, muutes teda mõne tuntud sõna või nime sarnaseks), kantseleietümoloogia (moonutuse tekitab asjatundmatu kirjutaja/ametnik, kes tegelikku nime tundmata laseb käibele etümoloogiliselt või vormiliselt usutavama nime).
Keeletüpoloogia - keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne).
Konventsioonid - kursiiv ja suurtäht Süseemi tähendus, kõneleja tähendus, kuulaja tähendus Märkide liike, märgid Denotatsioon e intension; propositsioon; presupositsioon Sünonüümia, polüseemia,tähendusväli, metafoor, metonüümia, kujundskeem SEMANTIKA METAKEELI Komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, metafooriteooria(ALLIKVALDKOND JA SIHTVALDKOND), kognitiivne semantika.

Kõneaparaat – elundid, mida hääldamisel kasutame: - Hingamiselundid (ülesandeks hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine) - Fonotatsioonielundid (ülesandeks hääle tekitamine) - Artikulatsioonielundid (ülesandeks hääle kujundamine häälikuteks). Hingamiselundid: - ninaõõs (cavum nasi) - hingetoru (trachea) - kopsutorud (bronchi) - kopsud (pulmones).
Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid:  foneetika ja fonoloogia  morfoloogia  semantika  leksikoloogia  pragmaatika  süntaks  tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid:  üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus  teoreetiline kt – praktiline kt  diakrooniline kt – sünkrooniline kt  „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“
Klusiili moodustamisel on 3 faasi: sulu tekitamine, sulu hoidmine (õhk ei pääse välja) ja sulu vallandamine. Alles järgmisele häälikule üle minnes saame aru, mis häälikuga oli sulu hoidmisel tegemist. Sulu vallandamisel võib tekkida aspiratsioon ehk hõngus (näiteks p h). Klusiilid võivad olla kas aspireeritud või aspireerimata.

Kummad paremad on (.) mmmh ((naerab)) väga raske on otsustada (.) silma=järgi ma ei tee neil üldse vahet (.) need on natukene tumedamad ja need on natukene heledamad (.) nüüd on mul juba eelarvamus et õõ (.) et õõ mina ei akkaks praegu ütlema kummad on kummad (.) mis te arvate välimuse põhjal kummad on kummad
Kastiilia keel - kuningakoja keel) Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo – seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil). Alfonso Tark (valits. 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine Toledo (pealinn) “poeg” port.
Kreoolkeel – keel, mis on tekkinud mitme keele koosmõjul (nt kolonisatsiooni tagajärjel); erineb pidžinkeelest, sest kreoolkeel on saanud naturaalseks keeleks ja seda õpitakse esimese keelena, sellel on väljaarenenud grammatika; esimese keelena omandamine on üks loomuliku keele olulisemaid

Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistentsiga tugikoeliigina kõhredeks nimetatavates organites,olles neus pinnalt kaetud sidekoelise kestaga-perikondriga.Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubtantsist ja selles asetsevastest kõhrerakkudest ehk kondrotsüütidest.
Kitty - corner: the expression began as “cater-corner.” Cater was an English dialect word meaning “to set or move diagonally.” Cater is itself a folk etymology of the French word quatre, “four.” chaise lounge: The French expression chaise longue means “long chair.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kopsud on hingamiselundid, kus toimub vere varustamine hapnikuga väikese vereringe abil – kopsuarterite kaudu suunatakse venoosne veri kopsudesse, kus see rikastatakse hapnikuga ning kantakse kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta, kust see suundub edasi vasakusse vatsakesse ja sealt suurde vereringesse. Kopsud paiknevad rinnaõõnes ning neid eraldab teineteisest kesksein. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks.

Koartikulatsioon - kaashääldus ehk kooshääldus; ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni.
Korpuslingvistika on keeleteaduse suund, mis tegeleb loomuliku keele tekstikogude (korpuste) koostamise ja töötlemisega. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina introspektsioon on igapäevane nähtus, mis toimib kogu aeg kui inimene suhtleb või nt. mõtleb keele abil.
Koopula - mõnede keelte grammatikas öeldise osa (hrl. olema-verb), mis seob alust öeldistäitega keele monogeneesi teooria - teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi ühes kindlas ürginimeste salgas.

Kondtisionaali e. tingiv kõneviis ; kui tuleks, oleks jne Subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteesi või ebatõenäolisust, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne. Ingk: It was necessary that he speak (present subjunctive)
Keelsus on määratlemata (nt Angulex). - Rahvusvahelised nimed ehk internatsionalismid; - Tehisnimed ehk erikeelsetest sõnadest kokku - Segakeelsed nimed; pandud, kreeka keelt jäljendavad nimed; - Universaalsed nimed; - Isikunimed; - Omakeelsed nimed.
Kanast – , siis saksakeelses luuletuses on salme haldjatütreks „germaniseeritud”: olles taevalikku päritolu, läheb ta tähele mehele, minnes tagasi taevalaotusse ja lehvitab sealt õhtuti, pannes enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma.

Kõnelejate arvult on suuremad keeled ungari (14 milj), soome (5 milj) ja eesti (1 milj), need on ka iseseisvate riikide riigikeeled. Kõnelejate arvult keskmise rühma moodustavad ersa, mokša, mari, udmurdi ja komi, mille kõnelejaid on sadu tuhandeid.
Kolmandaks on släng ka selles mõttes erikeel, mille eesmärk on jagatava info varjamine nende eest, kes seda teada ei tohiks. Släng loob grupiteadvust ja ühtsust, aitab väljendada oma hoiakut, kompenseerib ühiskondlike klasside erinevust.
Kuldil on põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha.

Kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o
Kühukelmeks e. peritoneumiks. Kõhukelme jaguneb seinu vooderdavaks parietaalperitoneumiks ja organeid katvaks vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks.
Keele nimi – singali keel 2. keelkond – Indoeuroopa keelkond 3. täpsem piirkond, kus seda keelt kõneldakse – Sri Lanka 4. kõnelejate arv - 15,568,750 5. numbrid 1-10: 1 - eka - එඑ 2 - deka - එඑඑ 3 - tuna - එඑඑ

Kanoonilistel nimedel on sama kuju eri keeltes – rahvusvahelised nimed oma rahvusvaheliste teisenditega (Johannes, Jaan, Jaanis, Juhan, Juan, Juho, John) - Kirjandustegelaste kaudu saadud nimed, st paljud kirjanikud on saanud nimede loojaks.
Kõneakt - (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab Koostööpõhimõte ehk kooperatiivsusprintsiip: Anna vestlusesse oma eeldatav panus, selle mis tahes astmel ja eesmärgi suhtes.
Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust.

Keskkeelehäälikud ehk mediodorsaalid, tagakeelehäälikud ehk postdorsaalid 4) Keelepära ehk keelejuur – keelepärahäälikud ehk radikaalid 5) Keeleküljed – külghäälikud ehk lateraalid Vokaalide artikulatoorsed jooned
Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis „toodete“ (Ssõnade, lausete) analüüsina.
Kirjalikus tekstis on peale sõnade õigekirjasüsteem, esiletõstetud kohad, küljendus- ja kujundusmärgid, konventsionaalsed esitusviisid (nt tabel, skeem). Neid pole aga keeles sees, vaid need on kultuurivalikud.

Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati l. Kui tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvele, võib l lauserõhulises positsioonis fonoloogiliselt pikeneda, ehkki see kirjapildis ei kajastu.
Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana.
Kroonima – ajakirja Kroonika reklaam) või Tahan vanni (pesema vs vann). Eesti keeles on vormihomonüümia grammatiliste vormide, eelkõige verbide ja nimisõnade vahel – neid on ka palju kasutatud.

Kuulge vesisem on õige märksõna (.) ta on siuke nagu kui see oleks punane vein siis see oleks valge vein (.) mjaa (.) ma pean ühe veel võtma (.) mis siis et vesisem aga ikkagi maasikas on [alati maitsev]
Keele ühiskeeles on kaks ruumiliselt vastanduvat demonstratiivpronoomenit (see ja too), kasutasid katsealused ainult demonstratiivi see. Täpsustava asukoha määrajana lisati proadverbe siin, siit, seal või
Kronomeetrilised online - mõõtmised: - reaktsiooniaja (RT) mõõtmine: eeldab, et keerukad mentaalsed protsessid võtavad kauem aega, nt sagedane sõna (sage sõna töödeldakse kiiresti) vs harva kasutatav sõna.

Kujundskeem ehk skeemkujutlus (Semantika põhimõiste) Kujundskeemi mõiste illustreerib kognitiivses lingvistikas väljatöötatud konkreetseid kirjeldusvahendeid, mis on levinud ka sellest väljapoole.
Kaks varianti – nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe.
Kohev sidekude – koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen – ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid.

Kirjakeel – keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil; ei esine üksi vaid alati täiendusena kõnekeelele, kuigi mõnest surnud keelest on säilinud ainult kirjakeel; keele ühtseim kuju
Kreoolistumine – kreoolistumine algab pidžinist; nt inimesed transporditakse vastu tahtmist teisele maale, nad kaotavad kontakti oma emakeelega kuid ei suuda ka uue kogukonna keelt selgeks õppida.
Kujundlikud nimed on kirjeldavad fraasid, kuid need ei ole objektiivsed, nt Tõusva päikese maa (Jaapan) või Must manner (Aafrika). Terminnimede puhul tekib küsimus, kas tegu on nime või mittenimega.

Keele grammatika on reeglite süsteem, mis määrab*kuidas sõnu ühendatakse*kuidas fraase ühendatakse*kuidas osalauseid ühendatakse [on vanem ja aegunud süsteem] Grammatika ja leksika suhe keeles.
Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus (sulg või ahtus), ja õhuvool ei pääse vabalt välja või väljub õhk nina kaudu; või üle keele
Kestuse suurenemine - 3. Rõhuliste silpide ja sõnade häälikud on üldiselt oma kestuselt pikemad kui rõhutute silpide ja sõnade häälikud neis keeltes, kus kestus ei erista tähendusi (nt

Kõneleja mõte – kõneleja signaal – kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus
Kirjakeeleks kirde - Itaalias (Goldoni) - “Sitsiilia-Apuulia” variant (segatud provanssaali elementidega): kirjanduskeel Friedrich II õukonnas 13. saj. - Toscana (eriti Firenze) variant.
Kangabloody - roo, abso-blooming-lutely. Thus we could say that English has a process of infixation of (certain) words, but there are no bound morphemes that qualify for infix status.

Kirja allikatest on selge, et pole k¨ urakad, vaid hoopis vastava kujuga maa sisse kaevatud hauakamber . t¨ hendab matuserituaali a . Matusevanker on . Kasutus abis˜ nana o on laen .
Kujundskeem - abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli.
Kõnekeelele on iseloomulik sõnade lühenemine, häälikute või silpide lühenemine või kadu. Adverbid tegelikult, suhteliselt ja ainult võivad suulises keeles lüheneda.

Kõneleja mõte – > kõnesignaal-> kuulaja mõte Lingvistiline tasand- füsioloogiline tasand-akustiline tasand- füsioloogiline tasand(närviimpulsid)- lingvistiline tasand.
Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan,mis taksitabneelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru.
Käimisi - rääkimisi, lõpuks aga kirjeldatakse ühte sünnipäeva, kus Kaareti naine laseb end korraks lummata tuntud võrgutaja Pärlesi pilgust ja sõnadest.

Kõne prosoodilised ehk suprasegmentaalsed (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadused on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia.
Kvantiteedimaksiim – anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). • Relevantsusmaksiim – ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja.
Kõnehingamine - hingamisfaasid erineva pikkusega, väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine.

Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine.
Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel.
Kurtide puhul on raskusi viibete valikul ja nende moodustamisel, samal ajal ei pruugi olla raskusi teiste motoorset vilumust nõudvate ülesannete täitmisel.

Kõnetrakt - artikulaatorid (liikuva kõnetrakti osad): huuled, keel, pehme suulagi, kõri, alalõug ja resonaatorid: suuõõs, ninaõõs, neeluõõs
Kopsud – hingamiselundid, paiknevad rinnaõõnes, on seotud peabronhide, veresoonte ja neid ümbritsevast sidekoest moodustunud kopsujuurtega.
Käändeid on kolm: ainsuse nimetav (Munamägi), ainsuses omastav (Oru) ja mitmuse omastav (Jäneste). Need on diakroonilises mõttes aluskäänded.

Konsonandid – häälikud, mis ei vasta vokaalide definitsiooni tingimustele; õhuvoolule tekib keele (suu) keskele takistus – sulg või ahtus.
Kategooriline taju - eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid).
Konvergentsiteooria - keeled on lähenenud, keelkonnad võivad olla tekkinud eri keelte sarnastumise teel, ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud.

Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine.
Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees. Omaette kõnetaktiks saab olla vaid kolmandavälteline silp, mis on tingimata rõhuline.
Kvaliteedi muutumine - 4. Rõhuliste silpide ja sõnade häälikud on üldiselt oma kvaliteedilt selgemini hääldatud kui rõhutute omad.

Kesknimed on juriidiline probleem: vaikimisi loetakse see eesnime osaks, eesnime järel teise välja elemendiks dokumentidel.
Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood.
Kõnekeeles on levinud ka partikli põhimõtteliselt lühenenud vormid põmst ja põhimõtselt (Valdmets, Habicht 2013: 218).

Keele tavalisim on väide (mitte reklaamikeele) – seos maailmaasjadega, tavalisim on info selle kohta, mida ostja võib saada.
Kolooniad lõuna - Itaalias (Brundisium, Croton, Tarentum), Sitsiilias (Syracusa, Messina), Gallia lõunarannikul (Massilia) jne.
Karl ehrmann on oma raamatus „Õngelatiga mööda Võrumaad“ nimetanud Hindreyd isegi Pühajärve kalade suurkuningaks.

Kaksikliigendus - häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused.
Keeleuniversaalid - ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele.
Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud  Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud  Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud

Koartikulatsioon – foneetika osa, mille ülesandeks on selgitada, kuidas häälikud pidevas kõnes üksteist mõjutavad.
Konversioon – nähtus, kus sõna võib kuuluda mitmesse sõnaliiki, kusjuures sõna ise ei muutu (zero- derivation)
Kilpnääre – kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele.

Kohanimekooslus on konkreetsel territooriumil elava inimhulga tarvitatavad kohanimed, mis moodustava sel alal terviku.
Kohanimeuurimine on arenenud üksiknimede päritolu selgitamisest (= etümologiseerimine) täiemahuliseks uurimisalaks.
Kayardildi näidet - korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad ’’ vahel on tavaliselt tähendus.

Keelelised põhitegevused on universaalsed: sündmuste kirjeldamine, neist jutustamine ja arvamuse väljendamine kõikjal sama.
Kurtide puhul on raskusi viipekeelse ütluse mõistmisel, samal ajal mittekeeleline visuaalne taju on kahjustumata.
Kommunikatiivne kompetents - võime keelt tõhusalt ja olukorrale vastavalt kasutada, sisuliselt tähendab see suhtlemisoskust.

Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust.
Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar.
Konnoteerima – antakse edasi sisu, nii et kuulaja oskab väljendi põhjal teha järeldusi asja omaduste kohta

Klusiilid on aspireerimata, v.a sõna lõpus, kui tahetakse korralikult välja hääldada, võib tekkida
Kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks.
Kõris on kõhred, millest kolme kasutatakse kõnelemisel: kilpkõhr, pilkkõhred ja sõrmuskõhr.

Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu.
Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees. • Eesti keeles on 2-taktiline (-jalaline) traditsioon.
Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat.

Klusiil – sulghäälik (g, b, d, k, p, t), moodustatakse õhuvoolu täieliku sulgemise abil
Kaudu venoosse e. hapnikuvaese vere tagasitoomisega südamesse, kust see läbib väikese vereringe.
Kõnehingamise ülesanded on kõnerütmi kujundada, rõhulisi osi toetada, hääle kõrgust ja valjust muuta.

Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde.
Kakskeelses kõnes on enamasti baaskeel, selle kontekstis külaliskeele üksuste töötlus aeglustub.
Kujutiseks on , mis omakorda seotud m¨ rkidega a . Verbina t¨ hendab a vaatamist, uurimist.

Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv.
Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks.
Keskkõrv – moodustavad trummiõõs, vasar, alasi, jalus, ovaalaken, eustachi tõri.

Kesksõna - -, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm.
Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele.
Kolmandikust anorgaanilisest ehk luutuhast.Luukude on täiskasvanul lamellaarse ehk õhikulise ehitusega.

Korpused on märgendatud, seega saab teha järeldusi keelte kohta, mida ise ei valda.
Keeletüpoloogia - keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Klubisse on jäänud vaid üks laudkond: professor, dotsent, magister ja helilooja.

Kujutab sur - a nukeha, luukirjas o˜ t¨ hendab v˜ oraste h˜ imude territooriumeid.
Kõneanalüüs - salvestatud kõne töötluse tulemuste alusel kujundatud juhtimisseaded.
Korealastel on hiinlastelt laenatud süsteem, kirjutatakse ka Hiina hieroglüüfides.

Kumulatsioon - ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST)
Kese on verb. ( konstrueeritakse verbi ümber) Eesti keele lausetüübid on:
Kol - o a ba kasutamine joogin˜ una v˜ i potina on ilustatult sama tava.

Kõneakt – suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle.
Kasutamist sihtkeeles ehk eksimist keele reeglite vastu tingituna kahe keele valdamisest.
Koonusjateks osadeks – kopsusegmentideks, mis sidekoe varal jagunevad kopsusararikeks.

Kopsude alveoolid on paigaks, kus toimub gaasude vahetus alveolaarõhu ja vere vahel.
Kõrgenevad diftongid - teine komponent on kõrgem kui esimene (ai, au, äi, oi, ae jne)
Kuulmislävi – kuulmise alumine piir; valulävi – kuulmise ülemine piir.

Käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid.
Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus:
Kaheli - ja mitmetisulgjates lihastes lihasesisene kõõlus hargneb.

Kaela ees - ja keskosas asetseb söögitoru ja kaela pikklihase vahel.
Kiitlemiseks – suurte väljendite tõestamine on tarbijakaitsele raske.
Konstruktsioonigrammatika on lause käsitlus, kus lauset vaadeldaks konstruktsioonina.

Käsklause on omal kohal, kui käsutäitmisel on otsest kasu tarbijale.
Kommunikatsioongi on ühepoolne, st keegi ei lähe reklaamile midagi vastama.
Kõhuõõs - asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam.

Kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks.
Kõnehingamine – hingamisfaasid eri pikkusega: väljahingamine pikeneb.
Keeleteaduses on loodud mitmeid foneetilise transkriptsiooni süsteeme.

Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige.
Kesknimi on initsiaal ja seda sageli ei kirjutata dokumentidesse.
Kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm.

Kõigest hoolimata on senised saavutused veel suhteliselt tagasihoidlikud.
Konsonantide hääleallikad on häälekurrud. Nende hääldamisel tekib resonants.
Keeleline sümbol on kaheplaaniline,ta koosneb vormist ja tähendusest.

Konkreetsed ehk semantilised käänded ablatiiv kellelt? millelt?
Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna.
Kõnekeeles on tavaline, et öeldakse sõna selline asemel siuke.

Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad.
Kirillitsa on küll tähtkiri, aga tal on silpkirja elemente.
Kontrast – lauserõhk tuuakse tavalisest asendist mujale.

Koodivahetus - rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses
Keeleselja tõusuastmeid on eesti keele 3: madal, keskmadal ja keskkõrge.
Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega.

Kohanimede puhul on tõlkimine harv, isikunimede puhul harvem.
Kõhrkude – toetuslikku talitlust kandev tugikoeliik.

Kunin - 2 suvemaja, peidumaja, redupaik ganna haud
Kakskeelsetel lastel on tõlkevasted väga varasest east alates.
Kilpkõhr – kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest.

Kvaliteedimaksiim – räägi tõtt! – lihtsustab suhtlust.
Kõnehingamine – hingamise faasid on erineva pikkusega.

Kirjanduslikud allikad - säilinud käsirkija või raamatu kujul
Kogeja - omajalaused GS ≠ TS =PS Tal on häbi.
Kõneaparaat – elundid, mida hääldamisel kasutame.

Kusepõis on muutuva suurusega uriinireservuaar.
Kiidetud on ka Hindrey teisi lugusid koertest.
Koeraohver on seotud paljude rituaalm¨ rkidega.

Kogeja - kellele tegevus on suunatud-kellel?

Keele ees - tagapoolsus 3. huulte ümardatus
Kinofluorograafia – röntgenfilmimine külgvaates.

Keeleteadus on panustanud Greenbergi peale.
Koed on organismi ehitusmaterjaliks.

Kõnehetk on tempuse lähtekoht e origo.

Kuulates – see on seotud võngetega.
Kvantiteedi kestus ehk füüsikaline kvantiteet.
Kahekordistumist – logaritmiline kuulmine.

Kansak – ‚rahvas’ latiivis


Keskseinandi - ja vahelihasepindasid.
Kelekele – neeger, kruus, liiv

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120). c) Vahemere idaosa (2.-1.saj eKr) seda piirkonda valitses Kreeka.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirjasüsteemide liigid - foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kristlik kirik - kasutab erinevate väljaaerenenud keelte variante, keeleliselt diferentseeriv mõju
Vote UP
-1
Vote DOWN
Keelendamine – see on lingvistiline tasand.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Kirja tekkimine - Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure’i mõttes tähistatava tähistajad.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto