SÔnu seletav sÔnaraamat

Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ĂŒhise (tavaliselt poliitilise vĂ”i sĂ”jalise) eesmĂ€rgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pĂ€devus mÀÀratakse kindlaks rahvusvahelise Ă”iguse normidega (liikmesriikidevaheliste lepingutega). - ĂŒhisorganite Ă”igusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pĂ€rast nende ratifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid sĂ€ilitavad oma suverÀÀnsuse.
Keeldumisest on Ôigustatud. 4.3. PPA-i ettekirjutus nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist vÀljasaatmise kohta on vastuolus PÔhiseaduse §-ga 27 ning VÀlismaalaste seaduse §-ga 137 lg 1, sest A.A. on Ôigus saada Eestis elamiseks elamisluba kuna ta on abielus Eesti kodaniku K.A.-ga. 4.4. Ministril on Ôigus tunnistada kehtetuks PPA otsus nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutus nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist vÀljasaatmise kohta.
KaubanduslĂ€birÀÀkimised - WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste lĂ€birÀÀkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete kĂŒsimustes, mida on kĂ€sitletud asutamislepingus (kaubad, teenused, intellektuaalomandi kaitse), kaubanduse liberaliseerimise kĂŒsimustes ja ka lubatud erandite ĂŒle. KaubanduskĂŒsimused pole pĂŒsiva iseloomuga vaid muutuvad ning seega WTO lĂ€birÀÀkimiste raamistik vajalik nii muutustega kaasaskĂ€imiseks ja nende haaramiseks lepingulisse raamistikku lĂ€bi multilateraalsete lĂ€birÀÀkimiste.

Kinnisasi on A kasuks koormatud hĂŒpoteegiga – sĂ”nastusest (+) HĂŒpoteek on kinnistusraamatusse sisse kantud (ei ole lihtkirjalik ega muud) 2. A-l on hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ue mida ei ole kohaselt tĂ€idetud (+) 2.1 A ja B peavad olema ĂŒhinenud tĂ€itemenetlusega 3. kui suurele summale on A-l Ă”igus § 353 alusel Mis on pĂ€ris raha kui 1 ja 2 on tĂ€idetud (tĂ€itemenetluse seadus § 23) 3.1 kelle hĂŒpoteegil oli 1. jĂ€rjekoht, AÕS § 59 lg 1 – A-l. JĂ€relikult A nĂ”ue rahuldatakse esimesena.
Kaitse hĂ€daseisund - Ă€hvardava ohu tĂ”rjumiseks kahjustatakse ohuallikat (nt pĂ”leva kuuri lammutamine tule leviku peatamiseks) 2. RĂŒnde hĂ€daseisund- olukord, kus tekkinud on oht kellegi Ă”igushĂŒvele (elu, tervis, omand) ja selle ohu kĂ”rvaldamiseks kahjustatakse teise isiku asja eesmĂ€rgiga oht neutraliseerida (nt pĂ”leva elumaja juurde pÀÀsemiseks tuleb lĂ”hkuda naabri kuur Õiguslikud tagajĂ€rjed HĂ€daseisundis tekitatud kahju ei pea hĂŒvitama kui tegemist on Ă”iguspĂ€rase kahju tekitamisega.
Kauplejal on kohustus 20 eurot vĂ”i rohkem maksnud kauba/teenuse hankimisel sellega kaasa anda maksmist tĂ”endav dokument (ostutĆĄekk; arve, arve-saateleht vĂ”i muu nimetusega dokument), kus peavad olema mĂ€rgitud vĂ€hemalt jĂ€rgmised andmed: 1) kaupleja nimi vĂ”i Ă€rinimi ja tegevuskoha aadress 2) mĂŒĂŒgikuupĂ€ev 3) iga kauba vĂ”i teenuse hind ja tasutud summa (TKS § 4 lg 69 Ostu tĂ”endaval dokumendil peab olema vĂ€lja toodud kaupleja konkreetne tegevuskoht selle aadressi Ă€ranĂ€itamisega.

Kasutusvaldaja kohustused - kohustus kasutusvalduse lĂ”ppemisel kasutusvalduse ese omanikule tagastada - kohustus sĂ€ilitada asja senine majanduslik otstarve - kohustus korrapĂ€raselt ja heaperemehelikult asja kasutada - keeld asja oluliselt muuta ja ĂŒmber kujundada - kohustus asja omal kulul korras hoida ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi teha * Kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja vÀÀrtuse vĂ€henemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapĂ€rase teostamisega.
KoostöövĂ”imelisus lÀÀne - Euroopa kaitsesĂŒsteemidega – NATO ja Euroopa Liidu sĂ”jaliste struktuuridega. 3.2. Tsiviilkaitse kujutab endast kriisi- ja sĂ”jaolukorras rakendatavat tegevust ja abinĂ”usid, mille eesmĂ€rkideks on: riiklike ja valitsusfunktsioonide sĂ€ilitamine; elanikkonna ja tema ning riigi vara kaitsmine; elanike elutĂ€htsate teenuste ning tarbekaupadega varustamise tagamine; vaenlase rĂŒnnakute mĂ”ju minimeerimine ĂŒhiskonnale ja nende tulemusena tekkinud hĂ€daolukordade lahendamine.
Kinnispant ehk hĂŒpoteek Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hĂŒpoteek on seatud (hĂŒpoteegipidajal), on Ă”igus hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325). HĂŒpoteeki vĂ”ib kĂ€sitleda suhtena, milles osaleb 3 subjekti: 1) hĂŒpoteegipidaja; 2) vĂ”lgnik;

KaevandamisjÀÀtmed - jÀÀtmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena JÀÀtmehoidla Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereĆŸiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusvÀÀrtuse suurendamiseks vĂ”i keskkonnakaitseks.
Kanooniline Ă”igus on samuti paljuski ajalooliseks muutunud allikas (v.a. islamimaad). Eestis omas ta praktilist tĂ€htsust 1918. aastani, mil omariikluse tingimustes konstitueeriti, et Eestis ei ole riigikirikut (ei ole ka praegu - kehtib usutunnistuse vabadus, kuid see on igaĂŒhe enda otsustada). Kanoonilise normistiku autoriteet (efektiivsus) on tagatud kaljukindla uskumisega usudogmadesse. Selline usk on ÀÀretult pĂŒsiv hoiak, sotsiaalne norm (kohustus) uskliku inimese teadvuse tasandil.
Kohalikel vĂ”imuorganitel on vastavalt seadusega lubatud tingimustele Ă”igus teha koostööd teiste riikide vastavate vĂ”imuorganitega. 1. Kohalike omavalitsuste siseriiklikud liidud ja rahvusvahelised ĂŒhendused siseriiklikud: a) ĂŒleriigilised liidud: - Eesti Linnade Liit - Eesti Maaomavalitsuste Liit b) maakondlikud liidud rahvusvahelised: - Rahvusvaheline Kohalike Omavalitsuste Liit (IULA) – KOV-de rahvuslike liitude delegaatide ĂŒlemaailmne konverents, millel on ÜRO juures nĂ”uandev staatus.

Kauba import on ka ĂŒhenduse tollistaatusega kauba toimetamine Eestisse ĂŒhendusevĂ€lisest riigist, mis on ĂŒhenduse tolliterritooriumi osa. Kauba kĂ€ibe tekkimise koht Kauba kĂ€ibe tekkimise koht on Eesti, kui: kaup toimetatakse saajale vĂ”i tehakse talle muul viisil kĂ€ttesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ĂŒhendusesisest kĂ€ivet vĂ”i kaugmĂŒĂŒki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane.
Kollektiiv - vĂ”i töölepinguga ettenĂ€htud juhtudel; 2. poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks; 3. puhkuse ajaks; 4. ajaks, mil töötaja oli ajutiselt töövĂ”imetu; 5. ajaks, mil töötaja tĂ€itis talle riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ĂŒlesandeid vĂ”i esindas seaduse vĂ”i kollektiivlepinguga ettenĂ€htud korras töötajaid; 6. seadusliku streigi ajaks, kui töötaja osaleb niisuguses streigis seadusega ettenĂ€htud korras;
Kaheastmelisele mudelile – vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid –, pikendades samas abina prakti- seerimise minimaalset aega (advokatuuri poolt ettevalmistatud advokatuuriseaduse muudatusettepanekute kohaselt kolme aastani), ĂŒhtlasi suurendada vandeadvokaadist patrooni rolli ja vastutust abide juhendami- sel. Viimane on ennekĂ”ike oluline kogemuste ja praktiliste oskuste omandamiseks, kutse-eetika reeglitest ning kutseala tavadest arusaamiseks ning advokaadikutse jĂ€rjepidevuse tagamiseks.

KaalutlusĂ”igus on seotud teokoosseisu tagajĂ€rgedega, mÀÀratlemata Ă”igusmĂ”isted on seotud abstraktse faktilise koosseisuga – see vĂ”ib olla mÀÀratletud lĂ€bi mĂ”istete, mis nĂ”uavad igal rakendamise juhtumil tĂ”lgendamist – tĂŒĂŒpiliseks nĂ€iteks – „parim vĂ”imalik tehnika”, „avalikud huvid“ Peamine erinevus on selles, et mÀÀratlemata Ă”igusmĂ”istete tĂ”lgendamist saab kohus tĂ€ies ulatuses ĂŒle kontrollida, kaalutlusĂ”iguse kohtulik kontroll on aga piiratud
KohtuvĂ”imu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused-Ă”igusemĂ”istmine KĂ”rgem seadusandlik vĂ”im on rahva esindusorgan-parlament (eesti riigikogu) Kohalik esindusorgan-kohalike omavalitsuste esinduskogud( valla ja linnavolikogud) Õigusnormide teke- Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis vĂ€lja ĂŒrgĂŒhiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ĂŒhiskonnaliikmete endi poolt, siis Ă”igusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga.
KeskkonnaĂ”igus on noor ,ebastabiilne 2.Keskkonna vÀÀrtustamine – Loeng, Õpik lk 26 – 31 Paljude keskkonnaga seotus konfliktide allikaks on erinevused vÀÀrtushinnangutes ja keskkonnaga seotud huvides. Keskkonnaga seotus isikutevaheluiste konfliktide lahendused taanduvad sellel , kuidas hinnata erinevate tegevuste keskkonnamĂ”ju ulatust ja olemust, ning kuidas hinnata alternatiivsete keskkonnasÀÀstlikumate lahendustega seotud majandusklikke ja sotsiaalseid tagajĂ€rgi.

KokkuvĂ”tlikult öeldes tĂ€hendab mĂ”iste „poliitiline juhtimine” avaliku elu kui terviku ja tema eri valdkondade dĂŒnaamilist ja tulevikku suunatud juhtimist ning kujundamist (Ă”iguspoliitika, majanduspoliitika, kultuuripoliitika, sotsiaalpoliitika, keskkonnapoliitika jne). See tegevus eeldab sotsiaalsete jĂ”udude ja protsesside arengu hindamist ning prognoosimist, kavandatavate abinĂ”ude eeliste ja negatiivsete kĂŒlgede kaalumist, samuti rakendatavate abinĂ”ude mĂ”ju arvestamist.
Kriminaalasjade lĂ€bivaatamisel on magistraadikohtute kompetents jĂ€rgmine: 1)kergemad kuriteod kuuluvad lĂ€bivaatamisele magitraadikohtutes ilma vandekohtuniketa, 2)raskemates kuritegudes vaatab magistraadikohus asja lĂ€bi enne Krooni Kohut otsustamaks, kas sĂŒĂŒdistatav on vaja kohtu alla anda.
Kehtiva pĂ€rs - i § 28 kohaselt lĂ€htutakse testamendi tĂ”lgendamisel testaatori tegelikust tahtest, siis Kohus lĂ”petab pĂ€randvara hoiumeetmed, kui on Ă€ra langenud hoiumeetme kohaldamise alused varemkehtinud seaduse kohaselt lĂ€htutakse testamendi Ă”lgendamisel selles kasutatud sĂ”nade (sĂ€testatud §-s 110 ja 111). Kohus lĂ”petab pĂ€randvara valitsemise juhul, kui pĂ€randvara ei ole piisav ĂŒldlevinud tĂ€hendusest, kui testaator ei ole neile andnud teist tĂ€hendust.

Kaasaegses riigis on inimvÀÀrikuse mÔÔdupuuks raha ning voorus/moraal on Ă€ra unustatud ‱ Inimestevaheline ebavĂ”rdsus on tulnud kunstide ja teaduste arengust, kuna see on tekitanud inimestes ĂŒlbust ja ĂŒleolevust ning seetĂ”ttu on kadunud inimese algne, loomupĂ€rane voorus, mis oli heatahtlik ja teisele inimesele kaasatundev/halastav. ‱ Et tĂ”estada seda, mida tsivilisatsioon inimesele halba on teinud, tuleb minna tagasi aega, mil tsivilisatsiooni ĂŒldse ei olnud.
Kasutades skolastilis - didaktilist meetodit ĂŒletas ta paljud vastuolud ning koostas kanoonilise Ă”iguse normide kogu “Ühtlustamata reeglite ĂŒhtlustamine” (Concordia discordantium canonum). Hilisemas traditsioonis on töö tuntud Decretum Gratiani nime all. Töö sisaldas valikut ‱ Oikumeeniliste ja partikulaarsete kirikukogude otsustest ‱ Paavsti dekreetidest ‱ Kirikuisade töödest ‱ Hispaania, Itaalia, Franki kanoonilistest kogumikest ‱ kapitulaaridest jms.
Kodakondsus - ja Migratsiooniameti ametiruumides majutatavale varjupaigataotlejale toiduraha maksmise kord ja mÀÀrad, kinnitatud 03.08.2006.a. mÀÀrusega nr 181 Dokumendi vÀljaandmise taotlemisel fotole esitatavad nÔuded ja nendega seonduvate Vabariigi Valitsuse mÀÀruste muutmine, kinnitatud 22.09.2006.a. mÀÀrusega nr 209. Lisaks sellele, vÀlismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnÔuga olid ettenÀhtud ka jÀrgmiste mÀÀruste vastu vÔtmist:

KĂ€sutamine on AÕS § 63 lg 3 (vĂ”i 4) alusel tĂŒhine 1.1 kinnistusraamatusse on kantud eelmĂ€rge, § 257 lg 3 (+) (ostueesĂ”igusel sama tĂ€hendus kui eelmĂ€rkel) 1.2 kĂ€sutus millega anti omand M-lt O-le kahjustab K Ă”igust saada omanikuks (see peab olema sissenĂ”utav Ă”igus mis peab olema eelmĂ€rkega tagatud) - eelmĂ€rkega tagatud sissenĂ”utav Ă”igus (+) (M kannab omandi ĂŒle K-le). Seda pole M teinud, tegi O-le. SissenĂ”utavuse eeldus, et K on raha Ă€ra maksnud.
Kassatsioonimenetkus - riigikohtusse kaebamine 123. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks ĂŒksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 124. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab ĂŒldkohtute pĂ€devusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) pĂ”hjal eraldatud kohtuasja.
Kuritegu on   karistusseadustikus   sĂ€testatud   sĂŒĂŒtegu,   mille   eest   on   fĂŒĂŒsilisele   isikule   pĂ”hikaristusena   ette   nĂ€htud  rahaline karistus vĂ”i vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus vĂ”i sundlĂ”petamine. 

Kommertspandiga on tagatud peale kĂ€esoleva lepingu p. 4.2. nimetatud nĂ”uete ka nendele nĂ”uetele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara mĂŒĂŒmist nĂ”ude rahuldamiseks vĂ€lja maksmata intressid, samuti viivis ja vĂ”la sissenĂ”udmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksed, pandieseme tĂ€itemenetluse kaudu mĂŒĂŒgiga seotud, samuti lepingu tĂ€itmisega seotud kohtukulud ning muud kĂ”rvalnĂ”uded.
Kompromisslahendus – tuleb enda positsioonist loobuda ja ĂŒritada jĂ”uda kokkuleppele, ka siin peab ĂŒks siiski andma alla, nt kultuuride puhul lihtsalt talutakse teist kultuuri 3. variant vĂ€givalla kasutamine – kokkupĂ”rked vĂ”i sĂ”jad, sĂ”javĂ€el 2 eesmĂ€rki, riigikaitse ja teiste riikide rĂŒndamise funktsioon need 3 ongi peamised 4 vĂ”iks veel vĂ€ltimise tuua – see toimib ĂŒksikisikute puhul kĂ”ige paremini, kollektiivsete puhul eriti ei toidaks vist
Kohtunik on kohustatud juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja ĂŒliĂ”pilastest praktikante ning pidevalt tĂ€iendama oma erialateadmisi ja –oskusi. Kohtuniku ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga ja on vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka.

Kannatajariigil on vĂ”imalus ja Ă”igus kasutada vastumeetmeid: ‱ retorisioonid – tegemist ebasĂ”braliku kuid samas tĂ€iesti Ă”iguspĂ€rase kĂ€itumisega, nt diplomaatiliste suhete katkestamine, vĂ€lisabi andmise peatamine ‱ repressaadid – tegemist ebasĂ”braliku ja Ă”igusvastase kĂ€itumisega, nt riik A pĂ”hjustab riigile B kahju Ă”igusvastase kĂ€itumisega, siis riik B vĂ”ib loobuda mĂ”nede oma lepingujĂ€rgsetest kohustuste tĂ€itmistest riigi A osalt.
Kaasus 34 – kas omandamine on vĂ”imalik ainult vahetule omandaja-vÔÔrandaja vahelises suhtes vĂ”i ka nii, et kolmandad isikud osalevad selles suhtes vahendajatena? KĂŒsimuse juures kas C-l on Ă”igus nĂ”uda R-lt hĂŒvitist, on tingimuseks et C on omanik (kui ta omanik pole, ei saa ta omandi rikkumise eest hĂŒvitist nĂ”uda). Kui vaadata, kuidas on sĂ”lmitud asjaĂ”iguskokkulepe, siis V ja A vahel on sĂ”lmitud plaatide mĂŒĂŒgi ja ĂŒleandmise leping.
KohtuvĂ”imuga suhtlemisel on Vabariigi Presidendil on Riigikogule Riigikohtu esimehe kandidaadi esitamise Ă”igus ja kohtunike ametisse nimetamise Ă”igus Riigikohtu ettepanekul. ÕigusjĂ€relvalve alal on Vabariigi Presidendil Ă”iguskantsleri kandidaadi esitamise Ă”igus kinnitamiseks Riigikogule ja seaduste vĂ€ljakuulutamisest keeldumisel pöördumise Ă”igus Riigikohtu pĂ”hiseadusliku jĂ€relvalve kolleegiumisse taotlusega seaduse pĂ”hiseadusvastaseks tunnistamiseks.

Kaupleja – isik, kes oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses pakub ja mĂŒĂŒb vĂ”i muul viisil turustab tarbijale kaupa vĂ”i osutab teenust ‱ kaup – kaupleja pakutav, mĂŒĂŒdav vĂ”i muul viisil turustatav asi vĂ”i Ă”igus; ‱ teenus – kaupleja pakutav, mĂŒĂŒdav vĂ”i muul viisil turustatav hĂŒve, mis ei ole kaup; ‱ tootja – toote ohutuse seaduses mÀÀratletud isik ‱ MĂŒĂŒgihind on kaubaĂŒhiku vĂ”i kaubakoguse eest tarbija tasutav lĂ”pphind.
Kausaalne seos - seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava Ôigusnormi koosseisulises mudelis. Seejuures on tÔde siin nii suhteline kui ka tÔenÀoline ning paratamatult subjektiivne - ta on selline nagu teda nÀeb Ôiguse tÔlgendaja ning realiseerija.
Kompromiss on eraĂ”iguslik leping ja samal ajal kohtumenetlus lĂ”petava toimega protsessuaalne toiming ehk temas sisaldub kaks kĂŒlge: kokkuleppimine ja Ă”igusvaidluselĂ”petamine. Kuna kohtulikul kompromissil peab olema kaks nimetatud tagajĂ€rge, peavad selle puhul olema tĂ€idetud jĂ€rgmised eeltingimused: ‱ sĂ”lmitud peab olema kompromissleping (vajalik materiaalĂ”igusliku kĂŒlje jaoks) ‱ Ă”iguslikud eeldused (nt kohtuasja ajamise volitus jne)

Keeles kohaselt on haldusorganile jĂ€etud kaalutlusĂ”igus muukeelsete pöördumiste vastuvĂ”tmise otsustamisel ("on Ă”igus nĂ”uda", "vĂ”ib"). ïŹ Isikule haldusorgani kirjaliku vastamise keele kohta KeeleS erinormi ette ei nĂ€e, sh vastamise tĂ”lke osas (v. a KeeleS §-s 10 sĂ€testatud vĂ€hemusrahvuse keeles vastamine eesti keele kĂ”rval, millega kĂ”nealusel juhul tegemist ei ole). ïŹ Seega kehtib ĂŒldine eeldus, et vastused koostatakse eesti keeles.
Kohtunikul on Ă”igus piirata saalis viibivate isikute hulka; vĂ”ib keelata filmimise, ĂŒlekanded, jÀÀdvustused; Kohtunikul on Ă”igus eemaldada kĂ”ik need isikud kohtusaalist, kes rikuvad korda, sealhulgas kohtualune; kohtualuse osavĂ”tt on kohustuslik; ilma kohtualuseta vĂ”ib istungit pidada ainult siis, kui kohtualune on tagaotsitavaks kuulutatud, kui kannataja ei ilmu kohtuistungile, siis kohus otsustab vĂ”i siis lĂŒkatakse edasi kohtuistung.
Konstitutsioonikohus ehk PĂ”hiseaduslikkusejĂ€relevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on Ă”igus taotleda pĂ”hiseaduslikku jĂ€relevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! PĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kohtumenetluse seaduse §4 sĂ€testab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib Ă”igustloova akti, selle andmata jĂ€tmise vĂ”i vĂ€lislepingu pĂ”hiseadusele vastavust pĂ”histatud taotluse, kohtuotsuse vĂ”i -mÀÀruse alusel.

Kolleegiumi arvates on isikul Ă”igussuhte tuvastamiseks Ă”iguslik huvi olemas mh juhul, kui isik olgu siiski kĂ”igepealt rĂ”hutatud, et 2008. a PĂ€rS § 18 lĂ”ikes 1 on millegipĂ€rast sĂ”nad „kui ei ole teisi soovib tuvastada, et ese ei kuulu pĂ€randi hulka vĂ”i kuulub pĂ€randi hulka pĂ€rimistunnistusel mĂ€rgitust pĂ€rijaid” asendatud sĂ”nadega „kĂ€esoleva seaduse § 11 lĂ”ikes 1 nimetatud pĂ€rijate puudumisel”. See vĂ€iksemas mĂ”ttelises osas.
Koosseisutunnuseks on vĂ€givalla kasutamine (nt röövimine)“ *29 . See tĂ€hendab, et reaalselt hakatakse sihtkontingendi mÀÀramiseks kasutama ebamÀÀraseid kriteeriume ja seetĂ”ttu pole teada isegi mitte ligikaudne potentsiaalselt meetmele allutatavate isikute arv. Selline olukord on absoluutselt lubamatu, pĂ”himĂ”tteliselt ei tohi niivĂ”rd kaheldavate kriteeriumite alusel vĂ”tta vabadust mitte kelleltki, s.t ka ĂŒks inimene oleks liiga palju.
Kohustuslikud ĂŒlesanded on nĂ€iteks sĂ€testatud KOKS § 6 lg 1 ja 2. § 6 lg 1 – omavalitsuse ĂŒlesandeks on korraldada antud valla vĂ”i linna sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- vĂ”i linnasisest ĂŒhistransporti ning valla teede ja tĂ€navate korrashoidu, kui need ĂŒlesanded ei ole seadusega antud kellegi teise tĂ€ita.

KokkuvĂ”tlikult on Riigikogu pĂ”hiseaduskomisjon seisukohal, et karistusjĂ€rgse kinnipidamise regulatsioon on pĂ”hiseadusega (ja sellest tuleneva proportsonaalsuse pĂ”himĂ”ttega) kooskĂ”las ning sellist vabaduse piiramist Ă”igustab pĂ”hiseaduse § 20 lĂ”ike 1 punkt 1, mille alusel vĂ”ib vabaduse vĂ”tta kohtuotsuse vĂ”i kohtu poolt mÀÀratud aresti tĂ€itmiseks. PĂ”hiseaduse § 20 ja 21 on habeas corpuse doktriin – ĂŒlemaailmselt tuntud sellise
Kolmandas jĂ€rjekorras on juba neli pĂ”hilist tĂŒvikonda jĂ€reltulijad). Kui pĂ€randaja surma ajal on elus tema lapsed, siis pĂ€rivad pĂ€randaja lapsed vĂ”rdsetes ehk kaks ema poolt ja kaks isa poolt, kuid endiselt kehtib pĂ”himĂ”te, et pool pĂ€randist kuulub osades (sama taseme seadusjĂ€rgsete pĂ€rijate vĂ”rdsuse pĂ”himĂ”te). Kui mĂ”ni pĂ€randaja laps on enne jagamisele emapoolsete sugulaste vahel ja teine pool pĂ€randist isapoolsete sugulaste vahel.
Kuur on kinnisasja oluline osa? Ei, kuid ta vĂ”ib olla pĂ€raldis (koht, kus puid hoida). TsÜS §58, §59, §60 – mis saavad olla pĂ€raldised? ‱ §58 - Dokumendid pĂ€raldisena; ‱ §59 - Majandus- vĂ”i kutsetegevuses kasutatava kinnisasja pĂ€raldised; nt. ostetakse mingi vabrik, siis millised aparaadid kaasas kĂ€ivad? (soovitav on sellised asjad lepingus eraldi kokku leppida); ‱ §60 - PĂ”llumajandusliku kinnisasja pĂ€raldised

Kohtualluvus tÀhendab isiku Ôigust pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sÀtted vÔi kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nÔuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel e kohus on kohustatud asja lahendama. Esmaselt tuleb kontrollida rahvusvahelist (sh EL) kohtualluvust, seejÀrel kohtuasja Eesti alluvust.
KĂ€sutusleping – Tehingu kehtetus: Tehing on tĂŒhine, kui ta on · Heade kommete vĂ”i avaliku korraga vastuolus olev tehing · Seadusega vastuolus olev tehing · KĂ€sutuslepingut rikkuv tehing · NĂ€iline tehing Tehingu vĂ”ib tĂŒhistada, kui see on tehtud: · Olulise eksimuse mĂ”jul · Pettuse mĂ”jul · Õigusvastase Ă€hvarduse vĂ”i vĂ€givalla mĂ”jul · Raskete asjaolude Ă€rakasutamisega · Muude, seaduses sĂ€testatud asjaolude esinemisel
Kapitalistlik ajastu on arengus vĂ€ga kĂ”rge staadium, mille tĂ”ttu Marxil on ka teatud ‘lugupidamine’ kodanluse vastu, kuna tĂ€nu kapitalismile ja kodanlusele on maailmast saanud ĂŒks sĂŒsteem ning klassivĂ”itlus on omandanud oma kĂ”ige selgemad piirjooned: “Kodanlus on etendanud ajaloos ÀÀrmiselt revolutsioonilist osa. Seal, kus kodanlus on vĂ”imule pÀÀsenud, on ta purustanud kĂ”ik feodaalsed, patriarhaalsed, idĂŒllilised vahekorrad.

Kohaldatakse eri - ja ĂŒldpreventiivsel eesmĂ€rgil ning selleks, et "kohandada kuritegusid toime pannud isikuid töötava rahva riigi ĂŒhiselu tingimustega" (§ 9) (30:123). I. T. Goljakov, seletades karistuse ja sotsiaalse kaitse vahendi erinevusi kapitalistlikus maailmas ja NĂ”ukogude Liidus vĂ€itis, et kapitalistlikus maailmas on karistus tagajĂ€rg teole ja peale karistuse Ă€rakandmist vĂ”ib kohus mÀÀrata veel sotsiaalse kaitse vahendi.
Kohustuslik menetlus – piisab ĂŒhe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1. SĂ”lmitakse kompromiss kokkulepe NĂ€hakse ette sĂ€tted, millega teatud vaidlused allutatakse kohustuslikule juristiktsioonile, kohtul on juristiktsioon. ÜRO kohtustatuut – erinevalt siseriiklikust kohtust RV Ă”igus nĂ€eb ette selleks, et vaidlust lahendada vahekohtus vĂ”i arbitraaĆŸis, peab olema iga osapoole riigi nĂ”usolek.
Konsulteerimine tÀhendab usaldusisiku vÔi tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist, mis vÔimaldab usaldusisikul vÔi töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt pÔhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmÀrgiga jÔuda kokkuleppele kavandatavates otsustes, millega tÔenÀoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses vÔi töötajate lepingulistes suhetes.

Krms - as on mÀÀratletud, et kannatanu ja tema lÀhedaste Àhvaramise informatsiooni olemasolul, vÔivad olla vastu vÔetud turvalisuse meetmed (kannatanuga koos lÀbiviidud uurimistoimingu protokollis vÔdakse tema isiklike andmeid mitte mainida, on lubatav kannatanu lÀbiraakimiste kontroll ja salvestus jt) Normid, mis kÀsitlevad Ôigusliku mehhanismi kannatanu julgeoleku tagamiseks, sisalduvad ka jÀlitustegevuse seaduses.
KĂ”rgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvĂ”etud riigivĂ”imu kĂ”rgeima esindusorgani (parlamendi) poolt PEREKONNAÕIGUS vĂ”i rahva tahte vahetu vĂ€ljendusena (rahvahÀÀletusel). Parlamendi PerekonnaĂ”iguse all mĂ”istetakse eeskĂ€tt nende Ă”igusnormide poolt kehtestatud ĂŒldaktid (seadused) on kĂ”rgema juriidilise jĂ”uga kogumit, mis reguleerivad abielu ja pĂ”lvnemissuhteid ja teiste riigiorganite Ă”igusaktide suhtes.
Kuritegu on selline sĂŒĂŒtegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on fĂŒĂŒsilisele isikule pĂ”hikaristusena ettenĂ€htud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlĂ”petamine.

Kiirgustegevus - mis tahes tegevus, mis suurendab vĂ”i vĂ”ib suurendada inimese kiiritust tehisallikate kiirgusest vĂ”i looduslikest kiirgusallikatest, kui looduslikke radionukliide töödeldakse nende radioaktiivsuse, lĂ”hustatavuse vĂ”i tuumasĂŒnteesi omaduste pĂ€rast Ioniseeriv kiirgus-energia siire otseselt vĂ”i kaudselt ioone tekitavate osakeste vĂ”i elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit vĂ”i lĂŒhem
Karistus – sĂŒĂŒtegude ligiitus, hĂ€dakaitse, hĂ€daseisund, objektiivne- ja subjektiivne sĂŒĂŒteokooseis (ÕigusĂ”petus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), KaristusĂ”igus (Tallinn: Juura, 2012)]  SĂŒĂŒtegu- kuriteod ja vÀÀrteod(FI fĂŒĂŒsaline vĂ”i rahaline kahjum- rahaline karistus vĂ”i vangistus)ja vÀÀrteod(on kirjeldatud karistusseadustikus-rahatrahv vĂ”i arrest)  HĂ€dakaitse- seotud Ă”igusvastaserĂŒnde tĂ”rjumisega.
Kov ĂŒksused - vallad, linnad (avalik-Ă”iguslikud juriidilised isikud territoriaalsete korporatsioonidena) teised riigi poolt seadusega loodud avalik-Ă”iguslikud juriidilised isikud (avalik- Ă”iguslikud personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite Koda); avalik- Ă”iguslikud sihtasutused (nt. Kultruurkapital); avalik-Ă”iguslikud juriidilisest isikust asutused (nt. Rahvusraamatukogu) eraĂ”iguslikud halduse kandajd (nt. notar)

Kov on   kohust   kinnisasja   omaniku   nĂ”udel   omandama   (vÔÔrand)   olemasoleval   hoonestusalal  asuva kinnisasja vĂ”i selle osa kohese ja Ôiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplan vĂ”iÂ ĂŒldplan:  1) nĂ€hakse ette kinnisasja vĂ”i selle osa kasutamine avalikul otstarbel; 2) piirat oluliselt kinnisasja  senist kasutamist vĂ”i muudet senine kasutamine vĂ”imatuks. 
Kommentaarid - kaasajal), kanooniline Ă”igus (riigikirik; kanoonilised normatiivaktid: Corpus Juris Canonici, Koraan - ĆĄariaat), pretsedendiĂ”igus (prejudikaadid), korporatiivsed normid (statuudiakt: pĂ”hikiri, pĂ”himÀÀrus, statuut), normatiivaktid (fikseeritud positiivne Ă”igus); Ă”igusaktide liigid: ĂŒld- ja ĂŒksikaktid, institutsionaalne tunnus (seadusandliku riigivĂ”imu aktid - legislatiivaktid; tĂ€idesaatva riigivĂ”imu
KaubamĂ€rgiks on lĂŒhidalt öeldes kaubal vĂ”i pakendil olev sĂ”na, fraas, sĂŒmblol, kujunudus vĂ”i siis nende kombinatsioon, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate jĂ€rgi ning mis identifitseerib ja eristab teenuste allikat2. KaubamĂ€rk on seega tĂ€his, millega on vĂ”imalik eristada ĂŒhte sorti kaupa/teenust teisest samaliigilisest kaubast/teenusest ning kaubamĂ€rgi kĂ”ige olulisim ĂŒlesanne on eristusfunktsioon.

KĂ€esolev leping on algdokument vastavalt RMPS §7 sĂ€testatule; 6.2. Lepingus ettenĂ€htud tingimused on vastavuses VĂ”laĂ”igusseadusega (VÕS); 6.3. Laenugraafik on Lepingu lahutamatu osa ja Lepingu tĂ€itmine toimub Laenugraafiku alusel; 6.4. Leping hakkab kehtima Laenu jÀÀgi tekkimisega Laenugraafikus, Laenu ĂŒlekande tegemisega vĂ”i vastava kande tegemisega raamatupidamises; 6.5. Leping kehtib ĂŒldjuhul ilma allkirjastamata.
Kinnistamata merelaev - Omandi tekkimiseks Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistus-raamatusse kandmata merelaevale ei ole merelaeva ĂŒleandmist vaja, kui vÔÔrandaja ja omandaja on kokku leppinud omandi koheses ĂŒleminekus. Omandamine asja vĂ€ljanĂ”udeĂ”iguse loovutamisega - Kui asi on kolmanda isiku valduses, vĂ”ib vÔÔrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse ĂŒleandmise asendada vĂ€ljanĂ”udeĂ”iguse loovutamisega omandajale.
Kitsamalt on legitiimsust pĂŒĂŒtud mÀÀratleda kui moraalset tunnustust (Berg 1988). Legitiimsust on tĂ”lgendatud ka kui hajusat toetust poliitilistele institutsioonidele, valmisolekuna kaitsta mingit institutsiooni struktuursete ja funktsionaalsete muudatuste eest (Galdeira, Gibson 1997). Tihti samastatakse legitiimsuse mĂ”iste tunnustuse, tunnustamisega, mis ei ole pĂ€ris korrektne (Cotterrell 1992; PodgĂłrecki 1991).

Kannete tĂ€htajad - Registripidajale esitatud avaldus vaadatakse lĂ€bi 5 tööpĂ€eva jooksul - Kiirmenetluses vaadatakse avaldus lĂ€bi hiljemalt jĂ€rgmisel tööpĂ€eval ‱ PĂ€rast avalduse saamist Ă€riregister kas: - rahuldab avalduse ja teeb kohe kanded registrikaardile - teeb mÀÀruse avalduse rahuldamata jĂ€tmise kohta - mÀÀrab tĂ€iendava tĂ€htaja puuduste kĂ”rvaldamiseks - pikendab lĂ€bivaatamise tĂ€htaega kuni 3 kuuni
Kuriaalne valimisĂŒsteem - selle sĂŒsteemi korral reserveeritakse teatud arv parlamendikohti mingile sotsiaalsele grupile, ĂŒlejÀÀnud kohad valitakse rahva poolt (Hiinas on teatud arv parlamendikohti reserveeritud sĂ”javĂ€elastele; Bangladeshis umbes 1/10 kohti naistele; Indias tĂŒhine arv parlamendikohti inglise-india segaperedest pĂ€rit isikutele; Prantsuse parlamendis on vĂ€ike arv kohti antud vĂ€lismaal elavatele prantslastele.
K ohtu - otsusega tunnustatud vĂ”i muust tĂ€itedokumendist tuleneva nĂ”ude aegumistĂ€htaeg on 30 aastat Aegumine peatub Ă”igustatud isiku poolt hagi esitamisega , lĂ€birÀÀkimistega, vÀÀramatu jĂ”u tĂ”ttu ja muudel juhtudel 86)Tutvusta vĂ”lasuhte tekkimise aluseid ja nimeta vĂ”lasuhte lĂ”ppemise alused? Alusetu rikastumine on millegi teiselt isikult Ă”igusliku aluseta saamine: see tuleb tagastada vĂ”i hĂŒvitada.

KaristusĂ”igus on Ă”igusharu, mis mÀÀrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mĂ”jutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises sĂŒĂŒdi olevate isikute suhtes.
Kohtuotsuse tĂ€itmine on reguleeritud tĂ€itemenetluse seadustikuga, kuid kohtuotsuses vĂ”ib mÀÀrata Ă€ra otsuse tĂ€itmise korra, viisi ja tĂ€htaja (vt lisaks TsMS § 445), samuti selle, et otsus kuulub tĂ€itmisele viitamatult vĂ”i kohtuotsuse tĂ€itmise tagamiseks kohaldatakse hagi tagamise abinĂ”usid. Kohtuotsuse tĂ€itmist saab pikendada ja ajatada, muuta tĂ€itmise korda ja viisi ĂŒksnes kohus, mitte kohtutĂ€itur iseseisvalt.
Kollegiaalse organina on juhatuse olulisemateks ĂŒlesanneteks fraktsioonide registreerimine, alatiste komisjonide kohtade arvu jagamine fraktsioonide vahel ja alatiste komisjonide koosseisu kinnitamine, tĂ€iskogu töönĂ€dala pĂ€evakorraprojekti koostamine ja Riigikogule esitamine, Riigikogu menetlusse vĂ”etud eelnĂ”udele juhtivkomisjoni mÀÀramine, Riigikogu kantselei struktuuri kinnitamine ja kantselei direktori nimetamine.

Kohtuotsuse vĂ”i - mÀÀruse alusel; ‱ osaĂŒhingu pankroti vĂ€ljakuulutamisega – ei lĂ”pe automaatselt, vaid pankrotiseaduse § 77 p 2-4 kohaselt on vĂ”lausaldajate ĂŒldkoosoleku pĂ€devuses otsustada vĂ”lgniku lĂ”petamine vĂ”i ettevĂ”tte tegevuse jĂ€tkamine ja kompromissi tegemine; ‱ osaĂŒhingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti vĂ€ljakuulutamist; ‱ teistel seaduses vĂ”i pĂ”hikirjas ettenĂ€htud alustel.
Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nĂ”usolek, kelle Ă”igusi parandamine puudutab. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, vĂ”ib tahteavaldust Hagejad ei ole aga vĂ€itnud ega kohtud ei ole ka tuvastanud, et U. Kombe oleks asunud valdama vĂ”i tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt asendada jĂ”ustunud kohtuotsus, millega valitsema mĂ”nda A. Kombe pĂ€randvarasse kuulunud asja.
KeskkonnajÀrelevalve - loodusressursse kasutava isiku vÔi asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine vÔi lÔpetamine; 2) keskkonna seisundit mÔjutava vÔi mÔjutada vÔiva isiku vÔi asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jÀÀtmete, energia vÔi organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine vÔi

Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused reguleerivad fĂŒĂŒsilise isiku surma korral tema vara ĂŒleminekut tĂ€iendavad ps ja nende loetelu on Ă€ratoodud ps tekstis (§ 104). teisele isikule ehk pĂ€rimist: Need seadused vĂ”etakse vastu ainult Riigikogu koosseisu PĂ€randaja hÀÀlteenamusega (vĂ€hemalt 51). PĂ€rand c) Lihtseadused moodustavad seaduste pĂ”himassi, PĂ€rija seadusandliku regulatsiooni peamine vahend.
Klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, tĂ€idesaatvat ja kohtulikku vĂ”imu – Personaalne: ĂŒhe vĂ”imuharu esindajad ei tohi kuuluda teise vĂ”imuharu juurde – Funktsionaalne: organite ĂŒlesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides ïŹ PĂ”hiĂ”iguste ulatuslik kaitse: isikule ettenĂ€htud Ă”igused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning ĂŒksikisikul peab olema tugi avaliku vĂ”imu omavoli puhul
Kant on kriitilise filosoofia rajaja (analĂŒĂŒtilise filosoofia metoodika on kriitiline; ka analĂŒĂŒtiline epistemoloogia algab kahest kriitilisest kĂŒsimusest: mida see tĂ€hendab? ja kust me seda teame? Tuleta meelde nt Popperi kriitiline ratsionalism). SĂŒndis sadulsepa peres Königsbergis, Ă”ppis sealsamas ĂŒlikoolis, töötas koduĂ”petajana ja pĂ€rast magistrikraadi kaitsmist 1755 eradotsendina.

Konkurents - kĂ”ik see suurendab nende gruppide kĂ”rvutamist, vĂ”rdlemist ĂŒksteisega „IN” grupi kasuks positiivsete erinevuste leidmiseks ja selle tulemusena „IN” grupi eripĂ€rasusele pĂŒĂŒdlemiseks.
Keskhaldusorganiteks on tĂ€idesaatva riigivĂ”imu organid, mille pĂ€devus hĂ”lmab kogu riigi vĂ”i föderatsiooni subjekti territooriumi (Eestis Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pĂ€devus piirdub aga ĂŒhe haldusterritoriaalse ĂŒksuse piiridega (nĂ€iteks Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse jĂ€rgi eristatakse ĂŒldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid.
Kohtuniku ametikitsendused - K ei vĂ”i olla Riigikogu liige ega valla- vĂ”i linnavalitsuse liige, erakonna liige, Ă€riĂŒhingu asutaja , Ă€riĂŒhingu juhtimisĂ”iguslik osanik, juhatuse vĂ”i nĂ”ukogu liige ega vĂ€lismaa Ă€riĂŒhingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. 5). Kohtuniku immuniteet - Kohtunikku saab ametisoleku ajal vĂ”tta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nĂ”usolekul.

Keskkonnanormatiive on mitmeid liike: 1. Kvaliteedinormatiivid (keskkonnakvaliteedi kontrollarvud) 2. Heitenormatiivid (nĂ”uded saasteallikast eralduvate heitmete suhtes) 3. Tehnoloogianormatiivid (nĂ”uded keskkonnaohtlike tootmisprotsesside suhtes) 4. Tootenormatiivid (nĂ”uded keskkonda vĂ”i tervist mĂ”jutavate toodete suhtes) EÜ keskkonnaĂ”iguseski on olnud oluline koht keskkonnanormatiivide kehtestamisel.
Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmĂ€rgiks sĂŒĂŒteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub vĂ”i peab vĂ€hemalt selle saabumist vĂ”imalikuks (nĂ€iteks lööb noaga inimesele eluohtlikku piirkonda eesmĂ€rgiga teda tappa), kujutab ette, et see asjaolu on eesmĂ€rgi saavutamiseks hĂ€davajalik tingimus ja soovib sĂŒĂŒtegu toime panna kui ka selle tagajĂ€rge.
Kehalised esemed on asjad. Mis ei ole tsiviilĂ”iguse objekt? Need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (Ă”hk, voolav vesi, avameri, inimene) Millised Ă”igused ei saa olla tsiviilĂ”iguse objektiks? Need Ă”igused, mida ei saa ĂŒle anda (vanemlikud Ă”igused). Muud hĂŒved- mittemateriaalsed hĂŒved: leiutis, avastus, loomingu tulemus isiklikud hĂŒved: au ja nimi, ĂŒleanda ei saa, saab vaid kuuluda kellelegi

Keynes – tootmisressursside alakoormatuse peapĂ”hjus on ebapiisav kogunĂ”udlus (see sĂ”ltub eratarbimisnĂ”udlusest, ettevĂ”tete investeeringutest ja valitsussektori kulutustest). Eratarbimist ja investeeringuid on raske mĂ”jutada, sellepĂ€rast omistatakse valitsussektori vĂ”imele majandust suunata kogunĂ”udluse taset (vĂ€hendada tööpuudust, suurendada kapitalihĂ”ivet) vĂ€ga suurt tĂ€htsust.
Kalatoode –  kalade anatoomilist terviklikkust mĂ”jutava töötluse lĂ€binud ja/vĂ”i keemilise  ja/vĂ”i fĂŒĂŒsikalise töötlemise tulemusena kalast valmistatud toode, milles vĂ”ib sisalduda ka  teisi toiduaineid; VĂ€rske kala – kala, mille sĂ€ilitamiseks on kasutatud ainult jahutamist; samuti vaakum­  vĂ”i gaasilisse keskkonda pakendatud jahutatud kala;
Kodakondsus – isiku ja riigi vaheline pĂŒsiv poliitilisĂ”iguslik seos, mille alusel laieneb talle riigi tĂ€ielik jurisdiktsioon, ta kasutab kĂ”iki riigis kehtivaid Ă”igusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus sĂŒnniga vĂ”i saadakse naturalisatsiooni korras (tingimused: paiksustsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus, ustavusvanne riigile).

Koguprodukt – aasta jooksul riigi piires toodetud lĂ”pptoodang, kogutoodang miinus vahetarbimine. Saab mÔÔta turuhindades (kaudsed maksud sees, tĂ”stavad kaupade hinda – kuigi toodang turuhindades kasvab, vĂ”ib kogus pĂŒsida muutumatuna) vĂ”i tegurikuluna (kaudsed maksud maha arvatud; koguprodukt, kogukulutused ja kogutulu vĂ”rdsed suurused) Turuhindades: SKP=C+I+Gt Tegurikuluna: Y=C+I+G+Ti
KujundusĂ”igus - Ă”igus kellegi konkreetse isiku suhtes teatud viisil kĂ€ituda, mis muudab vĂ”i lĂ”petab relatiivse iseloomuga tsiviilĂ”igussuhte; nt. Ă”igus lepingust taganeda vĂ”i leping ĂŒles öelda (mĂ”lemad kujundusĂ”igused, mis viivad lepingulise suhte lĂ”ppemiseni). Taganemisest rÀÀgitakse ĂŒhekordsete lepingute puhul, ĂŒlesĂŒtlemisest rÀÀgitakse kestuslepingute (nt. ĂŒĂŒrileping) puhul.
Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmĂ€rgiks sĂŒĂŒteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub vĂ”i peab vĂ€hemalt selle saabumist vĂ”imalikuks (nt lööb noaga inimesele eluohtlikku piirkonda eesmĂ€rgiga teda tappa). Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, et teostab sĂŒĂŒteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab vĂ”i vĂ€hemalt möönab seda asjaolu.

Kohtulikku kompromissi on kĂ”ige Ă”igem mÀÀratleda ja defineerida teda iseloomustavate tunnuste kaudu: ‱ kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; ‱ mis oma materiaalĂ”iguslikult sisult vastab kompromisslepingu mĂ”istele; ‱ protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lĂ”petavat toimet; ‱ eristub muudest kokkulepetest ja lepingutest selle poolest, et on ĂŒhtlasi tĂ€itedoku- mendiks tĂ€itemenetluses.
Kokkuleppeline jĂ€rjelohakujundus on vĂ”imalik: - uute Ă”iguste kinnistusraamatusse kandmisel: uus Ă”igus omandab parema jĂ€rjekoha kui kinnistusraamatus juba olev Ă”igus vĂ”i ĂŒheaegselt esitatud avalduste alusel tehtavad kanded saavad erineva jĂ€rjekoha; - kinnistusraamatusse juba kantus Ă”iguste osas: hiljem kinnistusraamatusse kantud Ă”igus vahetab oma jĂ€rjekoha varem sissekantud Ă”iguse parema jĂ€rjekohaga.
KĂ”igi avalik - Ă”iguslike juriidiliste isikute ĂŒle teostab Riigikontroll majanduskontrolli (auditit), mille kĂ€igus vĂ”ib Riigikontroll hinnata kontrollitavate sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute Ă”iguspĂ€rasust; juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust ning infotehnoloogiasĂŒsteemide usaldatavust.

Korduvus – eriosas (jĂ€tkuv, massilisus, jĂ€rjepidavus, vĂ€ltavus) nt piinamise koosseis KarS §122 (jĂ€rjepidev sĂŒĂŒtegu), nt narkootiliste ainete kĂ€itlemine vĂ€ikestes kogustes, vargus samast allikast, kassapidaja omastab ettevĂ”tte arvelt kas ĂŒlekandeid tehes vĂ”i vĂ”ttes sularaha (jĂ€tkuv sĂŒĂŒtegu). KĂ”ik osateod peavad olema deliktistruktuuride kĂ”ikide osade puhul tuvastatav.
Keskaegne kristlik - skolastiline loomuĂ”igus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuĂ”igus LoomuĂ”iguse laia mÀÀratluse kĂ”rval eksisteerib loomuĂ”igus kitsamas tĂ€henduses, mis hĂ”lmab ainult uusaegset loomuĂ”igust – ratsionalistlikku loomuĂ”igust, mille sĂŒnonĂŒĂŒmiks on mĂ”istusĂ”igus.
Kinnistu vÔÔrandamisel – omaniku omal tahtel kustutatakse ta omanikuna kinnistusraamatust. Erand- Kinnisomandi kitsendused Kinnisomandi kitsendused jaotatakse (§ 140) 1) seadusjĂ€rgsed, 2) seatud tehinguga, 3) seatud kohtuotsusega Kinnisomandi kitsendused SeadusjĂ€rgsed omandikitsendused hĂ”lmavad: - kĂ€sutusĂ”igust (valdavalt vÔÔrandamiskitsendused) - kasutusĂ”igust (valdavalt naabrusĂ”igused)

Kohaldatav materiaalĂ”igus on sama. Samuti tekitaks see ebavĂ”rdse kohtlemise probleemi, sest meelevaldsest kriteeriumist [
] sĂ”ltuks see, kas isikule kohaldataks [
] ĂŒksnes eraĂ”iguse vĂ”i ĂŒksnes avaliku Ă”iguse norme ja pĂ”himĂ”tteid. SĂ”ltuvalt olukorrast vĂ”ib erinevate Ă”igusharude normistiku ja pĂ”himĂ”tete kohaldamine viia samasuguses olukorras olevate isikute puhul erinevate lahendusteni.
Kaudne nÔudlus - pakkumine vahekord (nad pakuvad teenust, mille jÀrgi on tegelikult suur nÔudlus olemas) toimib nende puhul ka turupÔhise mÔtlemise kohaselt, mistÔttu nad vÀÀrivad Ôiglast palka (korraliku töö eest vÀÀrib inimene rohkem, kui vaid summat, millest ta vaid ellu jÀÀb). Oletame et inimene, kes lÔpetab informaatika ja lÀheb tööle, kus ta palk on 25 kuni 30 tuhat.
Kohaldamine – ĂŒldakt. avaldatakse RT-s; Korraldus on ĂŒksikakt (kirjutab alla kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu, Ă”igusnormi peaminister ja riigisekretĂ€r) Vabariigi President: Seadus on ettekirjutuse realiseerimine konkreetse juhul (nt toetuste ja ĂŒldakt; Otsus on ĂŒksikakt, jĂ”ustub alla kirjutamisega; KĂ€skkiri pensioni taotlemine) on ĂŒksikakt, jĂ”ustub alla kirjutamisega.

Kohtunike sotsiaaltagatised on sĂ€testatud KS 10. peatĂŒkis – kohtuniku ametipalk, kohtuniku lisatasud, kohtunikupension, kohtuniku vanaduspension, kohtuniku vĂ€ljateenitud aastate pension, kohtuniku töövĂ”imetuspension, kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension, pensioni suuruse ĂŒmber arvutamine, toetus kohtuniku surma korral, kohtuniku puhkus, kohtuniku ametiriietus, muud sotsiaaltagatised.
Kontinentaal - Euroopa sĂŒsteemi peetakse tsentraliseeritud kontrollisĂŒsteemiks, s.t. ainult konstitutsiooniline kohus saab tunnistada mingi akti kehtetuks (pĂ”hiseaduse vastaseks). Kui mingi tavaline kohus vaidluse lahendamisel leiab, et akt on pĂ”hiseaduse vastane, siis ta peab peatama menetluse ja tegema jĂ€relepĂ€rimise konstitutsioonilisele kohtule, kes tunnistab akti kehtetuks.
Kohtuasjas c - 42/07 vĂ”tis Euroopa Kohus vastu otsuse vaidluses, kas EÜ artikliga 49 (praegune ELTL artikkel 56) on vastuolus sellised liikmesriigi Ă”igusnormid, nagu on kĂ”ne all pĂ”hikohtuasjas, mis keelavad ettevĂ”tjatel, kes asuvad teistes liikmesriikides, kus nad seaduslikult osutavad analoogseid teenuseid, pakkuda nimetatud liikmesriigi territooriumil hasartmĂ€nge internetis.

KĂ€esolev leping on sĂ”lmitud Tartus, "28" MĂ€rts 2009 a.Mati Sarapuu, isikukood 38008237890, aadress, Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud ĂœĂŒrileandja) ja Mari KisakĂ”ri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud ĂœĂŒrnik), keda nimetatakse edaspidi Pool vĂ”i koos Pooled, sĂ”lmisid kĂ€esoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljĂ€rgnevas:
Kirjutatud k - id ja kirjutamata K-id. Kirjutamata K-ks peetakse ĂŒhes vĂ”i mitmes seaduses sisalduvat K-i. Briti oma on kirjutamata Kn. Elementideks: 1) keskajas pĂ€rit aktid 2) paar kuni kolmkĂŒmmend parlamendis vastuvĂ”etud K-list akti (statuudid) 3) arvukalt kohtupretsedente 4) riigiĂ”iguslikud tavad → on riike, kus religioon on materiaalses mĂ”ttes K-i osa – islamimaad nt.
KohtusĂŒsteem on riigiti erinev: mĂ”nes riigis on kohtu-uurijad; on moodustatud eraldi sĂ”javĂ€etribunalid; Eestis Riigikohus ei mÀÀra karistust, kuid nĂ€iteks Ülemkohus NĂ”ukogude ajal lahendas ka konkreetseid kriminaalasju jne. 4) Karistuse tĂ€ideviimine – sellega peab tegelema eraldi ametkond (USA-s corrections). Kuriteojuhtum liigub lĂ€bi nende lĂŒlide, toimub selektsioon.

Kitsamas mĂ”ttes tĂ€hendab see ĂŒldise Ă”iguse ja Ă”iglase Ă”iguse normide kogumit,mis on loodud kohtute Ă”igustmĂ”istva tegevuse kĂ€igus ja nende poolt rakendatavat tavaĂ”igust. Sai alguse sellest, et avalikku vĂ”imu omavad isikud lahendasid juriidilise probleeme. See juures muutus kohtuotsus Ă”iguse osaks ja allikaks, mille tulemusena hakati lahendama edasisi Ă”iguslikke kĂŒsimusi.
Krediidileping on leping, millega ĂŒks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) kĂ€sutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lĂ”ppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Krediidilepingu esemeks vĂ”ib olla ka tasuline maksetĂ€htpĂ€eva edasilĂŒkkamine, liising vĂ”i muu abi finantseerimisel.
Koormav on Ă”igus töötuskindlustushĂŒvitisele: 1) kui töö- vĂ”i teenistussuhe selle tööandjaga kestis viis kuni kĂŒmme aastat – 30 kalendripĂ€eva möödumisel arvates töö- vĂ”i teenistussuhte lĂ”ppemisest; 2) kui töö- vĂ”i teenistussuhe selle tööandjaga kestis ĂŒle kĂŒmne aasta – 60 kalendripĂ€eva möödumisel arvates töö- vĂ”i teenistussuhte lĂ”ppemisest.

Kaasomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt ĂŒhises asjas mĂ”ttelistes osades kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). Ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et selle korral puudub omani igasugune jagamine ĂŒhiste omanike vahel, sealhulgas ka kaasomandit iseloomustav jagamine ĂŒhiste omanike vahel, sealhulgas ka kaasomanit iseloomustav jagamine mĂ”ttelisteks osadeks.
KohtupsĂŒhhiaatriaga – eriti valdkondades, kus puutuvad kokku norm ja patoloogia (haiguslik normist kĂ”rvalekalle). 2. PsĂŒhholoogia ja kriminaal-justiitssĂŒsteem. Õigusps. rakendusala karistusĂ”iguses nimetatakse kriminaal-justiitssĂŒsteemiks. See on Ă”igus- sĂŒsteemi osa, mis reguleerib, kontrollib ja rakendab sanktsioone karistusĂ”iguse normidega mÀÀratletud kĂ€itumise suhtes.
Korraliselt on Ă”igus ainult töötajal(30 pĂ€eva ette teatada) erakorraliselt vĂ”ivad mĂ”lemad pooled, kuid seda vaid juhul , kui on olemas seaduses ettenĂ€htud mĂ”juvad pĂ”hjused ja kinni peab pidama seaduses ettenĂ€htud etteteatamis tĂ€htaegadest. Töölepingu ĂŒlesĂŒtlemiseks tuleb esitada teisele poolele kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis ĂŒlesĂŒtlemisavaldus.

KaristusjĂ€rgne kinnipidamine on KarS § 87 2 lg 1 jĂ€rgi mittekaristuslik mĂ”jutusvahend, mille peamine eesmĂ€rk on takistada uute kuritegude toimepanemist teise isiku fĂŒĂŒsilist, psĂŒĂŒhilist vĂ”i seksuaalset puutumatust raskelt ohustanud vĂ”i kahjustanud kuriteos sĂŒĂŒdi mĂ”istetu poolt, kell puhul on alust arvata, et ta vĂ”ib vabaduses viibides panna toime uusi samalaadseid kuritegusid.
Kinnispant ehk hĂŒpoteek Kinnisasja vĂ”ib hĂŒpoteegiga koormata selliselt, et hĂŒpoteegipidajal on Ă”igus hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
KriminaalĂ”iguslikud sanktsioonid – kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad ‱ Haldussanktsioonid – vÀÀrtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon ‱ Distsiplinaarsanktsioonid – töölepingu sĂŒĂŒteod, kohaldab tööandja vĂ”i volitatud isik ‱ Varalised e tsiviilĂ”iguslikud – lepingus ettenĂ€htud vastutus, rakendab suhte teine pool

KĂ€skkiri – vastava ametiasutuse töö sisemiseks korraldamiseks Ultra vires – ĂŒle volituste Õigusakti formaalne Ă”iguspĂ€rasus – kinni peetud pĂ”hilistest protseduuri, pĂ€devuse ja vormi nĂ”uetest Õigusakti materiaalne Ă”iguspĂ€rasus – akti sisu vastab kehtivale Ă”igusele- - - Vacatio legis– periood, mis jÀÀb Ă”igusakti avaldamise ja jĂ”ustumise vahele
Keeldumise alus on ĂŒksnes § 166 lg 2: juhatus vĂ”ib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see vĂ”ib tekitada olulist kahju osaĂŒhingu huvidele- kas see et ei lasta pĂ”hitegevusega erii tegeleda on kahju tekkimise aluseks? No see on pigem kaalutlusotsus ja peaks vaatama alusnormi ja vb sĂ”na kahju §166 pole mitte kĂ”ige parem sĂ”na
KĂ”ikidel omanikel on vĂ”rdsed Ă”igused, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti (AÕS § 6 lg 2). EV PĂ”hiseadus sĂ€testab vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mĂ”nda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused vĂ”i Eesti riik (PS § 32). Kinnisasja vĂ”ib samuti omandada iga isik, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti (KAOKS § 2 lg 1).

KĂŒllalt sageli on suuremates riikides nn. spetsialiseeritud ombudsmanid ĂŒldpĂ€devusega ombudsmani kĂ”rval, nĂ€iteks vĂ”ib olla eraldi ombudsman sĂ”javĂ€elaste jaoks, sotsiaalkĂŒsimustes, hariduskĂŒsimustes, vangide osas jms. Ombudsman nimetatakse/valitakse teatud tĂ€htajaks (4-5 aastaks), sellele kohale kandideerijalt nĂ”utakse harilikult kĂ”rgemat juriidilist haridust.
Kahjustamine on lubatud. Vt. Ka VÕS §1045 lĂ”ige 2, punkt 3. VÕS § 1045. Kahju tekitamise Ă”igusvastasus (2) Kahju tekitamine ei ole Ă”igusvastane, kui: 3) kahju tekitaja tegutses hĂ€dakaitse- vĂ”i hĂ€daseisundis Keskne kĂŒsimus: millal ĂŒletatakse hĂ€dakaitse piire? Vt. Karistusseadustik §28 lĂ”ige 2. See oleks midagi niisugust, mis ei vasta rĂŒnde ohtlikkusele.
KÀitumisnormid on regulatiivsed Ôigusnormid, mis on suunatud isikute Ôiguste ja kohustuste (sh tsiviilÔigusliku vastutuse) tekitamisele, muutmisele vÔi lÔpetamisele.

KÀskveksel on kÀskvÀÀrtpaber, millega veksli vÀljaandja kÀsundab kÀsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis mÀrgitud veksli alusel Ôigustatud isikule kindlaksmÀÀratud rahasumma vekslis mÀrgitud maksetÀhtpÀeval (veksli lunastamine). KÀsund ei vÔi olla tingimuslik. Tƥekk on vÀÀrtpaber, millega tƥeki vÀljaandja kÀsundab krediidiasutust (tƥeki
Konstitutiivsed normid on jaotatud Conte poolt 4 rĂŒhma: 1) deonantsed (loovad mÀöngu, nupud, olukorrad); 2)tingitud konstituiivsed normid (mÀÀratlevad asju vormis); 3) esiletĂ”stetud normi 4)eelduslik (vĂ€ljendab mingi asja esinemist vĂ”i kehtimist paratamatute ja kĂŒllaldaste eeltingimuste korral). Teine jaotus: kompetentsinormid, menetlusnormid, legaalforumleeringud.
Kompromiss – valgustuslik ↔ autoritaarne, seisuslik 39.2. Struktuur 40. Abielu- ja perekonnaĂ”igusenormid ALR-is Samas ka konservatiivsed seadused 1875 perekonnaseadus, kĂŒll kodanlik abielu, kuid vanad katoliiklikud ja algluterlikud pĂ”himĂ”tted, riik sĂ€testab, et abielu on peaaegu lahutamatu, 1794 Preisi ĂŒldises maaĂ”iguses abielu lahutamine liberaalne.

KĂŒlaservituudid on neist vanemad, kuuluvad res mancipi hulka ja need on a. iter – Ă”igus jalgsi lĂ€bi kĂ€ia vÔÔrast maatĂŒkist b. actus – Ă”igus ajada loomi lĂ€bi vÔÔrast maatĂŒkist ja ĂŒhtlasi sealt jalgsi lĂ€bi kĂ€ia c. via – Ă”igus sĂ”ita, loomi lĂ€bi ajada ning jalgsi kĂ€ia lĂ€bi vÔÔra maatĂŒki d. aqueductus – Ă”igus teiste maast vett lĂ€bi juhtida
Konsulaaresinduse ametiisik on kohustatud esitama pĂ€rimisregistrile hiljemalt testamendi vĂ”i pĂ€rimislepingu tĂ”estamise vĂ”i testamendi hoiule vĂ”i hoiult vĂ”tmise pĂ€evale jĂ€rgneval esimesel tööpĂ€eval teatise jĂ€rgmiste andmetega: *pĂ€randaja ees- ja perekonnanimi; *pĂ€randaja sĂŒnniaeg ja -koht; *registrisse kantava dokumendi liik; *notari nimi ja tema bĂŒroo aadress.
Kaebaja hinnangul on kĂ€skkiri Ă”igusvastane, sest OÜ Dom jĂ€eti haldusmenetlusse kaasamata ning tema suhtes on rikutud nii Ă€rakuulamis- kui ka pĂ”hjendamiskohustust.

Kaitstavad loodusobjektid - Eesti Looduskaitseseadusega mÀÀratletud loodusĂŒksused, millele on kehtestatud vĂ”rreldes tavaalaga (objektiga) mitmesugused piirangud inimtegevusele. Kaitseala, hoiuala, kaitsealused liigid ja kivistised jne. Rand ja kallas- Rand on LÀÀnemere, Peipsi jĂ€rve, LĂ€mmijĂ€rve, Pihkva jĂ€rve ja VĂ”rtsjĂ€rve kallas . Kallas on kĂ”ikidel veekogudel.
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatĂŒkk), kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi vĂ”i sellest eraldatav osa hĂ€viks vĂ”i oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
Kinnispant ehk hĂŒpoteek. Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hĂŒpoteek on seatud, on Ă”igus hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

Karistatav on tegu, mis vastab sĂŒĂŒteokoosseisule,on Ă”igusevastane ja isik on selle toimepanemises sĂŒĂŒdi- sĂŒĂŒtegu SĂŒĂŒtegu: kuritegu ja vÀÀrtegu Kuritegu on selline sĂŒĂŒtegu, millekirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eesr on f,isikule ettenĂ€htud rahaline karistus vĂ”i vangistus, jur isikule aga rahaline karistus vĂ”i sundlĂ”petamine.
Kov mÀÀrused on Vabariigi Valitsuse ja ministrite mÀÀrustega vĂ”rdse Ă”igusjĂ”uga juhul, kui nad reguleerivad kĂŒsimusi, mis kuuluvad KOV autonoomsesse pĂ€devusse (nn omaĂŒlesanded, KOKS § 22). KOV organite poolt neile seadusega pandud riiklike ĂŒlesannete tĂ€itmiseks antavad mÀÀrused peavad olema kooskĂ”las Vabariigi Valitsuse ja ministrite mÀÀrustega.
Kriminaal - ja haldusasjades ning kohtu mÀÀruse alusel uurimisorganitele (Notarite Koda). Notar saab veel anda, tÀnu oma erialasele ettevalmistusele, isikutele abielu sÔlmimise ja lahutamise toiminguga seotud Ôiguslike tagajÀrgede kohta ulatuslikke selgitusi, mida oleks vaja silmas pidada edasise elu korraldamisel (Riigikogu). Seega tÀidab notar veel

Kontinentaal - Euroopa Ă”iguskultuur tunneb kolme suurt Ă”iguse valdkonda: eraĂ”igus, avalik Ă”igus ja kriminaalĂ”igus (viimane kuulub sisuliselt avalikku Ă”igusesse). Õiguse valdkondadest lĂ€htuvalt leiavad endale koha Ă”iguse pĂŒsivÀÀrtused, millede hulka tuleb arvata ka Ă”iguse printsiibid. Üksikud Ă”iguse valdkonnad lubavad eristada erinevatid aineid.
Kohtuistungil on ka sekretĂ€rid (igal kohtunikul oma sekretĂ€r). Nende ĂŒlesandeks on vĂ”tta osa kĂ”igist kohtuistungitest ning koostada kogu kohtuistungi kĂ€ik.
Kontinentaal - euroopa lahendiloogika: Kandev pĂ”himĂ”te ratio legis: kohtute tĂ”lgendav tegevus toimub Ă”igusaktide alusel; selle kĂ€igus seatakse eesmĂ€rgiks selgitada vĂ€lja Ă”igusnormi tĂ”eline sisu, see osa Ă”igusnormist, mis ei ole selgesĂ”naliselt sĂ€testatud ja mis tundub esmapilgul lĂŒngana, lĂ€htutakse seaduse sĂ€ttest ja mĂ”ttest (PS § 152 lg 2).

Korteriomand on kinnisasja kaasomandi erivorm, laieneb kinnisasja hĂŒpoteegiga koormatavus ka korteriomandile. Lisaks kinnisasjale saab hĂŒpoteegiga koormata ka hoonestusĂ”igust (AÕS § 249 lg1). HoonestusĂ”iguse koormamisel hĂŒpoteegiga on omaniku nĂ”usolekut vaja ainult siis, kui nii on kokku lepitud ja nĂ”usoleku vajalikkus nĂ€htub ka kinnistusraamatust.
Kinnisomandi kitsendused on seadusjĂ€rgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang vĂ”i piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab Ă”iguse teostada piiranguteta omandit asja ĂŒle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nĂ€htusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja kĂ€sutamisega ning algatatud riigi poolt ja ĂŒhiskonna
Kinnispant ehk hĂŒpoteek rakendub kinnisasjale selliselt, et hĂŒpoteegipidajal on Ă”igus hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

KĂ”igis ĂŒhiskondades on inimestele omane tunnistada teatavaid pĂ”hivÀÀrtusi (tapmine on kuritegu, perekond kui tunnustatud institutsioon). Suurem osa rahvaid enamikus ĂŒhiskondades omab sarnast „moraalset meelt”. Inimkond jaguneb alamgruppideks – hĂ”imudeks, rahvusteks ja laiemateks kultuurilisteks ĂŒksusteks, mida tavaliselt kutsutakse tsivilisatsiooniks.
Kodifitseerimine on sĂŒstematiseerimise vorm, kus normatiiv-materjal töötatakse pĂ”hjalikult lĂŒhi, kooskĂ”lastatakse ja ĂŒhtlustatakse sisemiselt (seadusess tehakse prandusi, muudatusi jms). Seega töötatakse erinevalt inkorporeerimisest kodifitseerimisel normaiivmaterjal lĂ€bi ka sisuliselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ĂŒhtne Ă”igusakt
Kumb on esmatÀhtis, kas sisu vÔi vorm? Kui lause on vormilt Ôige, aga sisult vale, siis kuidas suhtuda lausesse tervikuna? Kas Ôige vorm annulleerib mÔttetu sisu ja lause on Ôige? VÔi muudab jabur sisu mÔttetuks ka korrektse vormi ning lause on pigem vale? Vastus sÔltub paljuski sellest, kas pidada keeles esmatÀhtsaks vormi vÔi sisu.

Kvantitatiivsed hĂ€ired – aistingute, tajude intensiivsuse muutused aistingute vĂ€henemine, kadu(anesteesia,hĂŒpesteesia) Kvalitatiivsed hĂ€ired – Ă€rritaja peegeldub teadvuses moonutatult meelepetted, psĂŒhhosensoorsed hĂ€ired TajumishĂ€ired: 1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted 2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted – hallukad, illusioonid
Kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt tasakaalust vĂ€ljas vĂ”i on kokkulepe muul viisil hagejale ÀÀrmiselt ebasoodne. Kolleegium mĂ€rgib, et kuigi perekonnaseaduse § 37 lg 3 jĂ€rgi jagatakse abikaasade ĂŒhisvara ĂŒldjuhul vĂ”rdsetes osades, vĂ”ivad abikaasad viidatud sĂ€tte jĂ€rgi kokku leppida ka ĂŒhisvara jagamise teistsuguses proportsioonis.
KĂ€sundiandja kontaktisik on Sotsiaalministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Üllar Valge (tel 630 2132; e-post ĂŒllar.valge@krii.ee ), KĂ€sundisaaja kontaktisik on Tiit Kalner (tel 556 8966; e-post info@inimkaitse.eu ). Kontaktisikute vĂ”i kontaktandmete muutmisel kohustuvad Pooled teineteist viivitamatult kirjalikus vormis informeerima.

Kasutamise pĂ”hitĂŒĂŒpideks on tasuta kasutamise leping, ĂŒĂŒr, ehitise ajutise kasutamise leping, tarbijakrediidileping, liisinguleping jm. Õiguslikus reguleerimises on reeglina jĂ€rgitud „keskmise tarbija“ printsiipi, mis ei arvesta konkreetse ĂŒksiktarbija huvisid, tema jĂ”ukust, sotsiaalset staatust vm, vaid lĂ€htub ĂŒldisest vĂ”rdsustavast printsiibist.
Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline poliitiline ning Ă”iguslik side, mille kaudu mÀÀratakse vastastikused Ă”igused ja kohustused ïŹ Kodakondsus tĂ€hendab isiku kuulumist riigiks organiseerunud ĂŒhiskonda ja allumist seal kehtivale Ă”iguskorrale ïŹ Igal lapsel, kelle vanematest ĂŒks on Eesti kodanik, on Ă”igus Eesti kodakondsusele sĂŒnnilt.
Karistuse aluseks on isiku sĂŒĂŒ teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud sĂŒĂŒteona (kuriteona vĂ”i vÀÀrteona). Karistuse mĂ”istmisel kuriteo eest vĂ”i mÀÀramisel vÀÀrteo eest vĂ”etakse arvesse: o teo iseloomu ja laadi; o tahtluse vĂ”i ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel; o vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid;

Keskkonnanormatiivid – Loeng, Õpik lk. 208 – 211 Keskkonnanormatiivid on nĂ”uded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnamĂ”jutuste reguleerimiseks. Keskkonnanormatiivid vĂ”ivad olla laadilt vĂ€ga erinevad – on normatiive, mis on suunatud eelkĂ”ige keskkonnaga tegelevatele haldusorganitele ning on aluseks individuaalaktide vastuvĂ”tmisel.
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnÔudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nÔudmistele vastavate Ôppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse
KaubamÀrk on tÀhis, mida ettevÔtja kasutab oma kauba vÔi teenuse tÀhistamiseks, et eristada oma kaupa vÔi teenust teiste ettevÔtjate poolt pakutavatest kaupadest/teenustest. KaubamÀrk annab selle omanikule teatud ainuÔigused kaubamÀrgina registreeritud tÀhistamise kasutamisel ning Ôigusi keelata selle kasutamist teistel isikutel.

Kitsamas tĂ€henduses - kuritegu, mille sanktsiooni kohaselt vĂ”idakse sĂŒĂŒdimĂ”istetut karistada vangistusega, kuid positiivse eripreventsiooni prognoosi korral, vĂ”imaldab vĂ€ltida osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult karistusena reaalse vangistuse kohaldamist ning sellega vangistusest tulenevate negatiivsete mĂ”jude Ă€rahoidmist vĂ”i vĂ€hemalt leevendamist.
Keeleline argumentatsioon – viitab sĂ”nade tĂ€hendusele nii, nagu need kirjas on.  SĂŒstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tĂ”lgendatavaid sĂ€tteid koos teiste tĂ€htsust omavate asjaoludega  Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos-argument, seaduse eesmĂ€rgi aluseks vĂ”tmine aitab kaasa seadusega taotletavate hĂŒvede saavutamisele.
Kindlustatul on Ă”igus saada töötuskindlustushĂŒvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem, kui 180 kalendripĂ€eva kindlustatul, kelle kindlustusstaaĆŸ on lĂŒhem kui 56 kuud, 270 kalendripĂ€eva kindlustatul, kelle kindlustusstaaĆŸ on 56–110 kuud, 360 kalendripĂ€eva kindlustatul, kelle kindlustusstaaĆŸ on 111 vĂ”i enam kuud.

Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiĂ”iguse aga ka muid valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kĂ”neldakse 2-s tĂ€henduses: 1) Ühes tĂ€henduses mĂ”eldakse nende all mitmest kĂ”rgeima juriidilise jĂ”uga seadusest koosnevat konstitutsiooni, n. Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3-st seadusest.
Kaubavahetuse ĂŒmbersuunamine – see osa kaubanduse mahust, mis suunatakse vĂ€lispartneritelt ĂŒmber blokisisestele partneritele, ning millega kaasnevad tavaliselt heaolukaod (hinnatĂ”us ja tarbimise vĂ€henemine). 12.1. Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest? Sellega kaasneb tootmisressursside parem jaotus maailma riikide vahel.
Kov - d hoolitsevad ka puhkeaja ja vaba aja veetmise vĂ”imaluste eest (KOV pargid, ujulad jne). 10.4. Ohu Ă€rahoidmise ja kĂ”rvaldamise ĂŒlesanded Kohalike elanike kaitse mitmesuguste ohtude eest nende elule, tervisele, omandile jt Ă”igushĂŒvedele on kohaliku kogukonna traditsiooniliseks sotsiaalriiklikuks motiveeritud ĂŒlesandeks.

Kohtualluvus tÀhendab isiku Ôigust pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sÀtted vÔi kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nÔuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel e kohus on kohustatud asja lahendama.
Kriminaal - , vÀÀrteo- vÔi pÔhiseaduslikkuse jÀrelevalve kohtumenetlust). Seega tuleb pÀdevuse kontrollimiseks esmalt selgitada, kas isik soovib pöörduda kohtusse avalik-Ôigusliku vaidluse raames. Kui see on nii, tuleb tÀiendavalt uurida, ega ei leidu erinormi, mis annaks vaidluse lahendamise pÀdevuse mÔnele teisele kohtule.
Kinnisasi on koormatud B kasuks hĂŒpoteegiga – tekstist (+) 2. B-l on hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ue mida ei ole kohaselt tĂ€idetud – tekstist 600.000 (+) 3. B on tĂ€itemenetlusega ĂŒhinenud TMS § 23 (+) 4. B hĂŒpoteek on teisel jĂ€rjekohal AÕS § 59 § 535 lg 2 – nĂ”ue rahuldatakse pĂ€rast I-l jĂ€rjekohal oleva nĂ”ude rahuldamist.

Kolmandal isikul on piiratud kaebeÔiguse ka kohtulahendile, kui see ei ole vastuolus hageja vÔi kostja seisukohaga, kelle poolel kolmas isik kaasatud oli. Kolmanda isiku kaasamine TsMS § 216 lg 1 jÀrgi on Ôigustatud, kui esineb tÔenÀoline vÔimalus, et kohtuotsus vÔib sellele isikule kaasa tuua TsMS § 216 lg-s 1 nimetatud tagajÀrgi.
Komplektideks on nt söögiriistade komplekt, puuviljade ja maiustustega kingikorv jms. Ühikuhinna avaldamine ei ole HinnamÀÀruse § 7 lg 3 kohaselt vajalik vaid jĂ€rgmiste toidukaupade puhul: 1) potis mĂŒĂŒdav varajane vĂ€rske köögivili vĂ”i maitseroheline 2) ĆĄokolaadikujukesed, ĂŒllatusmunad, pulgakommid, suuvĂ€rskendajad, nĂ€tsud.
Kopeerimine on vÀga lihtne, asuti 1990. aastatel vÀlja töötama iseseisvat Ôigusnormistikku andmebaaside tegijate Ôiguste kaitsmiseks.

Kriminaalmenetluses on lubatud tÔendeid koguda jÀlitustoimingutega, kui tÔendite kogumine muude menetlustoimingutega on vÀlistatud vÔi oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu vÔi tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nÀhtud karistusena vÀhemalt kuni kolm aastat vangistust.
Kuni 15 - aastase alaealise töölevĂ”tmisel; 6) ĂŒhe vanema vĂ”i hooldaja kirjalik nĂ”usolek 15-aastaseks saanud alaealise töölevĂ”tmisel; 7) seadusega ettenĂ€htud juhtudel töötamisluba vĂ€lismaalase vĂ”i kodakondsuseta isiku tööle vĂ”tmisel; 8) muud dokumendid seaduse vĂ”i vabariigi valitsuse mÀÀrusega ettenĂ€htud juhtudel.
Kaasvaldus – mitme isiku kaasvaldus ĂŒhele asjale ‱ Lihtne kaasvaldus – mitmest isikust on igaĂŒhel iseseisev tegelik vĂ”im ‱ Ühisvaldus e kvalifitseeritud valdus – tegelik vĂ”im kuulub mitmele isikule ainult ĂŒheskoos ja nad vĂ”ivad seda ainult koos teostada 3. KĂ”rvalvaldus – valitsev arvamus eitab niisugust valdusvormi.

Keerukat menetlust – HMS §-d 64 jj. VĂ€ltimaks taolist komplitseeritud menetluse lĂ€biviimise nĂ”uet, nĂ€eb HMS § 59 paranduste tegemiseks ette n-ö lihtsustatud korra: „Haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenĂ€htud menetluskorda jĂ€rgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatĂ€psuse, mis ei mĂ”juta haldusakti sisu.
Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nÔukogu, vastavate sihtkapitalide nÔukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali tÀitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17). Organeid vÔib liigitada otsuste vastuvÔtmise korra alusel monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks.
KindlustusvĂ”tja a - l on leping sĂ”lmitud kindlustusandjaga B. Kui on kahju tekitaja C, kelle kĂ€itumise tulemusena kindlustusesemele kahjustus tekib, siis B-l on pĂ€rast seda, kui ta on A-le hĂŒvitise vĂ€lja maksnud, Ă”igus esitada nĂ”ue C ehk siis kahju tekitaja vastu. Temale lĂ€heb ĂŒle kannatanu nĂ”ue kahju tekitaja vastu § 492 alusel.

Kehtib n - ö vana ATS, mille § 84 jĂ€rgi on distsiplinaarsĂŒĂŒtegudeks: 1) teenistuskohustuste sĂŒĂŒline tĂ€itmata jĂ€tmine vĂ”i mittenĂ”uetekohane tĂ€itmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine; 2) ametiasutusele sĂŒĂŒline varalise kahju tekitamine vĂ”i niisuguse kahju tekkimise ohu sĂŒĂŒline loomine ja 3) vÀÀritu tegu.
Kodifitseerimis idee - Seisneb Ă”igusnormide vastastikuses kooskĂ”lastamises, vasturöökivuste kĂ”rvaldamises, lĂŒnkade tĂ€itmises, vajaduse korral ka uute normidega tĂ€iendamises, loomuĂ”iguslased olid suurel mÀÀral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku Ă”iguskeele, andes seega juristidele vĂ”imaluse hakkama saada ilma ladina keeleta.
Karistamise alus on isiku sĂŒĂŒ. Karistuse mĂ”istmisel kohtu poolt vĂ”i mÀÀramisel kohtuvĂ€lise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti vĂ”imalust mĂ”jutada sĂŒĂŒdlast edaspidi hoiduma sĂŒĂŒtegude toimepanemisest ja Ă”iguskorra kaitsmise huvisid.

KĂ€esolevas analĂŒĂŒsis on pĂŒĂŒtud nĂ€idata, et teatud valdkondades on menetluslike sammude Ă”iguslikus olemuses juba kokkulepe saavutatud ja nende vaidlustamisvĂ”imalus selge, kuid niisuguste vahevariantide puhul, kus kindlakskujunenud praktikat pole, sĂ”ltub konkreetsest olukorrast, kas tegemist on pigem menetlustoimingu vĂ”i millegi muuga.
KĂ€skkiri on asutuse tegevust korraldav haldusakt (Ă”iguslik). KĂ€skkirja vĂ€ljaandmise Ă”igus on mÀÀratud asutuse asjaajamisjuhendis. KĂ€skkiri on korraldav dokument, mille annavad vĂ€lja tippjuht ja tema asetĂ€itjad vastavalt oma Ă”iguspiiridele, et lahendada ettevĂ”tte tegevuse sisemisi reglementeerimist nĂ”udvaid kĂŒsimusi.
Kaasomanikud – valdavad ja kasutavad ĂŒhist asja kokkuleppe alusel vĂ”i kaasomanike enamuse otsuse kohaselt; vĂ”ib oma mĂ”ttelise osa pĂ€randada, mĂŒĂŒa, pantida jne(seaduse jĂ€rgi) !!!teisel koosomanikel on selle ostueesĂ”igus ‱ ĂŒhisomand – on mitmele isikule ĂŒheaegselt kindlaksmÀÀramata osades ĂŒhises asjas kuuluv omand

Kinnipidamise kohaldamine on tugevalt seotud eelneva karistatusega ning faktiga, et varasemad karistused ei ole olnud piisavad isiku mĂ”jutamiseks uusi kuritegusid mitte toime panema. Samas on leitud, et mittekaristuslike sunnivahendite puhul tuleks taunivalt suhtuda selle kohaldamisse ĂŒksnes ĂŒldpreventiivsetel eesmĂ€rkidel, ennatusvahendina.
KĂ€esolev leping on sĂ”lmitud kahes eestikeelses vĂ”rdset Ă”iguslikku jĂ”udu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab endale ĂŒhe. 9.4. Töölepingu lahutamatuteks osadeks on Töölepingu lisad, Töölepingu muudatused ja tĂ€iendused, milles on kokku lepitud Töölepingu allakirjutamisel vĂ”i pĂ€rast Töölepingu allakirjutamist.
Kaebaja on Eestis sĂŒndinud ning elanud kogu elu siin, seega omab Ă€hvardav vĂ€ljasaatmine tugevat riivet kaebaja eraelule.

Kestuseks on   8   (kaheksa)   tundi   pĂ€evas   ja   40  (nelikĂŒmmend) tundi nĂ€dalas. VĂ€listatud pole öötöö. Tööaja algus, lĂ”pp ja vaheajad tööpĂ€eva  kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites vĂ”i muus  ettevĂ”ttesiseses dokumendis.
KaubapĂ€evadel on oluline, et kauba vastu vĂ”tmise ajal oleks tööl vĂ€hemalt kaks töötajat, et nad saaksid ĂŒksteist aidata.
Konkretiseerimine on tegelikult vĂ€heses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming  kasuaalne (selleks on kohus, mistĂ”ttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tĂ”lgendamiseks). Kasuaalsete tĂ”lgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate Ă”igusnormide alusel.

Kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-28-08 selgitanud, et kooskĂ”las reformatio in peius keelu pĂ”himĂ”ttega ning tulenevalt KrMS § 340 lg-s 4 sĂ€testatust on ringkonnakohus pĂ€dev sĂŒĂŒdistatavate olukorda raskendama ĂŒksnes siis ja niivĂ”rd, kui ja kuivĂ”rd on seda enda apellatsioonis taotlenud prokurör vĂ”i kannatanu.
KaristusĂ”iguse ĂŒlesanne on kindlaks mÀÀrata sĂŒĂŒteod, neid lahendavad organid, sĂŒĂŒtegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja teiste Ă”iguskaitse organite tegevuse Ă”iguslikud alsued ja tegevuse Ă”iguslikud alused ja tegevuse pĂ”hiprintsiibid jne, selleks et kaitsta isikut seaduslike vahenditega Ă”igusvastaste rĂŒnnete vastu.
KĂ€esolev leping on koostatud ja alla kirjutatud neljas eksemplaris, milledest esimene sĂ€ilib notaribĂŒroos, teise esitab notar Tallinna Linnakohtu Kinnistusametile ja ĂŒlejÀÀnud vĂ€ljastatakse lepingupooltele. Lepingu lahutamatuks lisaks on kinnistu nr 


. plaan, millele on mĂ€rgitud sĂ”iduteeservituudi paiknemine.

Kaebaja on oma perekonnaliikmetega suhelnud – on olnud lĂŒhiajalisi kokkusaamisi ema, Ă”e, elukaaslase ja tĂŒtrega.
Kodifitseerimise traditsioon - koondab endasse mĂ”ned olulised Ă”igusliku massiivi korrastamise vĂ”tted, mida vĂ”iks tĂ€histada : Õiguse allikate arvestus- Riigi organid, ettevĂ”tted jmt asutused ja organisatsioonid koguvad neile vajalikke Ă”iguslikke allikaid ning loovad selle kogumise kĂ€igus ka nende allikate massiivis teatud korra.
Konkreetsed - MÔÔdetavad - Legitiimne - Realistlik - Asjakohased - Adekvaatse ajapiiriga Hierarhia: Üldine > ĂŒksik (peaks olema vahetult seotud poliitikaga, et jĂ”uda ĂŒldise eesmĂ€rgini, saab vĂ€ljendada poliitika otsesre ja lĂŒhikeste mĂ”judega > tegevuse eesmĂ€rk (vĂ€ljund, mida riigi sekkumine peaks kaasa tooma)

Kollisiooninorm on mittetÀielik Ôigusnorm, mis nÀitab, millise maa Ôigust tuleb kohaldada juhul, kui Ôigussuhtes esineb vÀlismaine element (Ôigussuhte pool(ed) on vÀlismaine isik, Ôigussuhtega seotud asi asub vÀljaspool riigi territooriumi, Ôigussuhe tekib, muutub vÔi lÔpeb vÀljaspool riigi territooriumi).43
Kolmas faas on ĂŒlemineku faas, kus lapselt kĂŒsitakse kĂŒsimusi nagu nĂ€iteks „Kas sa tead, miks ta tĂ€na siin oled?“ vĂ”i „RÀÀgi mulle, mis pĂ”hjusel sa tulid tĂ€na siia minuga rÀÀkima?“. Need kĂŒsimused annavad kĂŒsitlejale mĂ€rku, kas laps mĂ”istab, mis sĂŒndmusest ta hilisemas faasis rÀÀkima hakkab.
KasulikkusvĂ”imaluste piir – vĂ”imaliku kasulikkuse piir, joone kĂ”ik punktid vastavad mingile tasakaalujaotusele ja nĂ€itavad kummagi osaleja kasulikkustaset selle hĂŒviste jaotuse korral. NĂ€itab, milline on mingi Pareto-efektiivse jaotuse korral ĂŒhe osaleja maksimaalne kasulikkustase teise fikseeritud kasulikkustaseme korral.

Kohtuniku ĂŒlesanne on Ă”igust rakendada, ehk öelda, milline on konkreetset kaasust silmas pidades kĂ”ige Ă”iglasem lahendus.
Kohustuste vĂ”tmiseks on vajalik valla- vĂ”i linnavolikogu nĂ”usolek (§ 22 p.8) . Kohtus esindab linna vĂ”i valda vastavalt linna-vĂ”i vallavalitsus (KÕKS § 30 lg l p. 4). Erivolituseta vĂ”ib valda vĂ”i linna kohtus esindada valla- vĂ”i linnasekretĂ€r (KÕKS § 55 lg 4 p. 6), samuti vĂ”ib anda edasivolituse teisele isikule.
Kohalikud maksud – ei laeku kunagi riigieelarvesse (mootorsĂ”idukimaks) ja kehtestatakse KOV poolt oma haldusterritooriumil (isikumaks, mĂŒĂŒgimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutuste maks, teede sulgemise maks, mootorsĂ”idukimaks, loomapidamismaks, lĂ”bustusmaks – nendest mĂ”ned ei ole Eestis mitte kunagi kehtinud).

Kolmas sektor on Eestis nĂ€idanud ennast heast kĂŒljest kui on lĂ€bi hangete saanud vĂ”imaluse pakkuda teenuseid, mida on traditisooniliselt peetud riigi ja kohaliku vĂ”imu pĂ€rusmaaks. Head nĂ€ited on erinevat sorti varjupaigad, mis on erakĂ€tes suutnud kaasata rohkem rahastajaid ja ka majandamisel olnud leidlikumad.
Kaasuse ĂŒlesanne on koostatud eesmĂ€rgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on Ă”iged vĂ”i valed) ja/vĂ”i oskuste arendamiseks (Ă”igeid vastuseid ei ole, hinnatakse analĂŒĂŒsi mitmekĂŒlgsust ja sĂŒgavust). Juhtumi analĂŒĂŒsi meetod hĂ”lmab endast tavaliselt mingi sĂŒndmuse vĂ”i juhtumi uurimist.
Keskkonnaasjades on tĂŒĂŒpiliseks avatud menetlus ‱ Planeeringud ‱ KeskkonnamĂ”ju hindamine ‱ Keskkonnalubade menetlus – erinevates seadustes on erinev regulatsioon Olulised Riigikohtu kaasused OÜ Rasmussoni kaasus (18. veebruar 2002. – 3-3-1-8-02) – Avalikustamine on kogu planeerimismenetlust lĂ€biv nĂ”ue.

Kirjeldasin – vĂ”eti inimesi kinni, terveid perekondi ja nad „kadusid“ Ă€ra, keegi ei teanud öelda kus nad on, kus neid kinni peeti vĂ”i mis neist sai jne. Komisjon on vĂ€ga tauninud sellist olukorda – nad on ĂŒles kutsunud KÕIKI, vaimulikke, koole jnejne Argentiina ĂŒhiskonnas, et midagi sellevastu teha.
Kollektiivne kĂ€itumine – institutsioonidevĂ€line reageering ĂŒhiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele Dimensioonid: ‱ organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus ‱ lĂŒhiajaline vs pikaajaline orienteeritus ‱ eesmĂ€rkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus ‱ motiivide mÀÀratletus vs motiivide puudumine
Kriminaalpoliitika on ĂŒhiskondlike tegevuskavade vĂ€ljatöötamine ja elluviimine eesmĂ€rgiga takistada sĂŒĂŒtegude levikut, vĂ€hendada nende raskust ja toimepanemise vĂ”imalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mĂ”jutada inimesi sĂŒĂŒtegudest hoiduma, kaitsta Ă”iguskorda ning suurendada ĂŒhiskonnas turvalisust.

Kohtuistungid on avalikud ning kohtistungi kinniseks kuulutamine vĂ”ib toimuda alaealiste huvide kaitseks, riigi – ja Ă€risaladuse kaitseks, protsessiosaliste eraelu kaitseks ning Ă”igusemĂ”istmise huvides (vt lisaks TsMS § 38). Kohtuistungi edastamine ning salvestamine vĂ”ib toimuda ĂŒksnes kohtu eelneval loal.
Kohtuniku sĂ”ltumatus – ta saab oma otsuseid teha sĂŒdametunnistuse jĂ€rgi 2. Kohtu sĂŒsteem peab olema sĂ”ltumatu – vĂ”imude kolmikjaotus 3. Kohus peab saama oma enda jaoks olulisi otsuseid teha sĂ”ltumatult (töökorralduslikke otsuseid) Riigikohus on öelnud, et kohtuniku sĂ”ltumatusel on oluliselt avaram tĂ€hendus.
KĂ”lbeline kohustus – seda kohustust tĂ€itma ei pea. Nt ollakse abielus ja ĂŒks petab, siis selle eest karistada ei saa.

Kandidaadi keeldumisel on Ă”igus saada asendusliikmeks temast jĂ€rgmisel jne. Kui asendatav kandideeris vĂ€ljaspool nimekirju (so oli ĂŒksikkandidaat) vĂ”i samas nimekirjas polnud rohkem kandidaate, saab asendusliikmeks valimistel kandideerinu, kes mÀÀratakse ĂŒleriigiliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel.
Katseaeg - ajavahemik, mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, vÔimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nÔutakse töö tegemisel. Töölepinguseadus nÀeb ette seadusliku katseaja kohaldamise, st, et 4-kuuline katseaeg tuleneb seadusest.
Kohaldamist on seaduses ette nĂ€htud kontroll meetme kohaldamise vajalikkuse ĂŒle otsustamiseks. Kui aga selle kontrolli kĂ€igus leitakse, et isiku suhtes ei ole enam vaja meedet kohaldada, siis koos sĂŒĂŒdimĂ”istva kohtuotsusega tehtud otsus karistusjĂ€rgse kinnipidamise kohaldamise kohta on ju juba jĂ”ustunud.

Korraliselt on töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise Ă”igus ainult töötajal (30-pĂ€evase etteteatamise ajaga). Erakorraliselt vĂ”ivad töölepingu ĂŒles öelda mĂ”lemad pooled, kuid seda vaid juhul, kui on olemas seaduses ettenĂ€htud mĂ”juvad pĂ”hjused ja kinni peab pidama seaduses ettenĂ€htud etteteatamistĂ€htaegadest.
Kahte nimekirja - Esimeses loetletakse need ained, mille veekeskkonda sattumist tuleb vĂ€ltida, teise nimekirja kantud ainete viimist veekeskkonda tuleb liikmesriikidel kontrollida saastelubade ja muude meetmete kaudu; 2. direktiiv joogivee kohta, mis sĂ€testab ĂŒhtlustatud nĂ”uded inimeste poolt tarbitavale veele.
Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud valitsuskomisjon nimetusega autoriĂ”iguse asjatundjate komisjon (edaspidi autoriĂ”iguse komisjon). Vabariigi Valitsus nimetab komisjoni liikmed viieaastaseks perioodiks selle valdkonnaga tegelevate institutsioonide ja autorite organisatsioonide spetsialistide hulgast (AutÕS § 87).34

Kwakye - Nti ja Dufie v Holland, nr 31519/96; EIK 7. juuni 2011. a otsus vastuvĂ”etavuse kohta kohtuasjas Anam vs. Ühendkuningriik, nr 21783/08). KĂ€esoleval juhul ei esine asjaolusid, mis vĂ”imaldaksid vĂ€ita, et kaebaja ema ja kaebaja juba tĂ€isealine tĂŒtar oleksid kaebaja perekonna abivajavad liikmed.
Kaubavahetuse ĂŒmbersuunamine – see osa kaubanduse mahust, mis suunatakse vĂ€lispartneritelt ĂŒmber blokisisestele partneritele, ning millega kaasnevad tavaliselt heaolukaod (hinnatĂ”us ja tarbimise vĂ€henemine). Euroopa Liidus on tĂŒhistatud tollimaksud ja mittetariifsed meetmed kĂ”igi toodete liidusisese kaubavahetuse osas.
Kausaalne atributsioon - teise inimese kĂ€itumise pĂ”hjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste kĂ€itumise seletamises- kĂ”rvalolijad tajuvad kĂ€itumist teistmoodi, pĂŒĂŒd ebaĂ”igeid seletusi pĂ”hjendada vĂ€liste teguritega, kĂ”rvalekalle loogikanormidest.

Kuritegevuse koostisosadeks on inimeste teod, mis on suunatud kogu ĂŒhiskonna vĂ”i selle osa vastu. Kuritegude poolt ĂŒhiskonnale tekitatud kahju on otstarbekas vaadelda mitte ainult tekitatud fĂŒĂŒsilise vĂ”i varalise kahju seisukohalt, vaid ka sellise kahju seisukohalt, mis on tekitatud ĂŒhiskonna sotsiaalsele struktuurile.
Kuritegu on vajalik oma sisemise tasakaalu loomiseks, mis ilmneb juba fantaasiates teismelisuses. Kuritöö motiiviks on niisiis sisemise tasakaalu saavutamise vajadus vÀgivaldsete seksuaalfantaasiate elluviimise lÀbi kurjategija vÔib olla eelnevalt karistatud vÀgivalla vÔi rituaalsete kuritegude eest.
Kompetents – riik mÀÀrab Ă€ra oma prerogatiivid ja annab teistele jur isikutele vastavad kompetentsid ehk paneb peale Ă”igused ja kohustused, riigi eripĂ€ra seisneb ka selles, et ta kontrollib ka teisi jur isikuid – detsentraliseerimine – lĂ”plik otsustus Ă” ĂŒleandmine iseseisvatele Ă” subjektidele.

Koodeksis on öeldud, et kohtunik ’’ei luba perekondlikel, sotsiaalsetel ega muudel suhetel mĂ”jutada oma tööd kohtunikuna’’, mis on veidi teistmoodi sĂ”nastatud prokuröri omas ehk prokurör ’’ vĂ€ldib oma töös perekondlikest, sotsiaalsetest ja muudest pĂ”hjustest tingitud huvide konflikti.
Kuritegevuse pÔhjused on vÀliskeskkonnast tulevad mÔjud (töötus, vaesus, narkomaania, prostitutsioon ja alkoholism), kurjategija isiksus ja selle omadused, kujutlus eeldatavast tagajÀrjest (selle saavutamise seab kurjategija endale eesmÀrgiks). Kuritegevuse pÔhjused tulenevadki nende kolme koostoime tulemustena.
Kinnisvara omanikul on Ă”igus ehitada lĂ€bi vÔÔra maa veejuhe oma maatĂŒki kuivendamiseks, ĂŒleujutamiseks, kanalisatsiooni Ă€ravooluks jne. sĂ”ltumata vÔÔra maa omaniku nĂ”usolekust, kuid sealjuures tuleb arvestada vÔÔra maatĂŒki omaniku huve ja veejuhtme kasutamise eest tuleb talle maksta eelnevat hĂŒvitust.

Kompromiss on tehtud. Kohtualluvus pankrotimenetluses – Vastavalt TsMS § 981 (1) PankrotivĂ”lgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu vĂ”ib pankrotimenetlusega vĂ”i pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast vĂ€listamise hagi, esitada ka pankroti vĂ€ljakuulutanud kohtusse.
Kiosk – jaekaubandusettevĂ”te, eraldiseisva ehitisena, ehitise osas vĂ”i sĂ”itjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- vĂ”i Ă”husĂ”idukis vĂ”i reisirongis asuv kaupleja tegevuskoht, millel puudub mĂŒĂŒgisaal, sortimendis vĂ”ib olla vĂ€ga palju erinevaid tootegruppe, kuid sortiment neis on kitsas.
Kollektiivlepingutel on kask osa: normatiivne, mis hĂŒlmab töösuhteid reguleerivaid sĂ€tteid (tingimused, milles kokkulepiti) ja vĂ”laĂ”iguslik, mis hĂ”lmab poolte Ă”iguseid ja kohustusi (poolte vastutused lepingu tĂ€itmata jĂ€tmise eest jne). Kollektiivlepingu vastu ei tohi streikida ja peab sĂ€ilitama töörahu.

Kollektiivleping – vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate vĂ”i töötajate ĂŒhingu vĂ”i liidu (arstide liit, vedurijuhtide liit jne) ja tööandja vĂ”i tööandjate ĂŒhingu vĂ”i liidu, samuti riigiasutuste vĂ”i kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid.
Kultuurikonfliktid on sotsiaalse diferentseerumise protsessi tagajĂ€rg, kuna diferentseerumise tagajĂ€rjeltekib lĂ”putu arv sotsiaalseid gruppe, kes kĂ”ik mÀÀratlevad elusituatsioone ja interpreteerivad sotsiaalseid suhteid omamoodi ega tunne ĂŒldse vĂ”i tunnevad valesti teiste gruppide sotsiaalseid vÀÀrtusi.
Kinnistusraamat on avalik. Keegi ei vĂ”i end vabandada kinnistusraamatu mittetundmisega Omand on isiku tĂ€ielik Ă”iguslik vĂ”im asja ĂŒle. Omanikul on Ă”igus asja vallata, kasutada ja kĂ€sutada ning nĂ”uda kĂ”igilt teistelt isikutelt nende Ă”iguste rikkumise vĂ€ltimist ja rikkumise tagajĂ€rgede kĂ”rvaldamist.

Kohtuasjas c - 384/93 33 kas kohus nÔustus sellega, et see on nagu keck 34 kohus vastab et need argumente ei saa toetada 37 mis see keck oli Teenuseosutajad ei puudutanud likmesriigi otseselt 38 Mis oli erisus 39tuleb vaadata juurdepÀÀsu teiste riikide turule Eraldi kÀsitles kas vÔib olla Ôigustatud.
Koondamine ats - es ja TLS-es ning nende erisus Avaliku teenistuse vĂ”ib ametnikku vĂ”ib koondamise tĂ”ttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenĂ€htud ametikohtade arvu vĂ€hendamisel, teenistuse ĂŒmberkorraldamisel vĂ”i ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.
Kasuks reaalkoormatis on setud, perioodilisi makseid rahas vÔi natuuras vÔi tegema teatud tegusid. Reaalkoormatis on kinnisasja koormatis, mis ei anna reaalkoormatisega Ôigustatud isikule Ôigust kinnisasja kasutada, kuid annab Ôiguse nÔuda koormatud kinnisasja igakordselt omanikult teatud aktiivset tegevust.

Korraldused on eksekutiivaktid. Ei ole Ă”igustloov akt. PĂ”hiliseks kriteeriumiks ĂŒld ja ĂŒksikakti mÀÀratlemisel on siiski mitte niivĂ”rd reguleerimise individuaalne vĂ”i ĂŒldine iseloom(adressaadid), vaid eelkĂ”ige see, kas tegemist on ĂŒksikjuhtumi vĂ”i umbmÀÀrase hulga juhtumite reguleerimisega.
Kuskile tehas – vaja oli töölisi – ehitavad endale elamiseks putkad – hakkab arenema organiseeritud kuritegevus). Industrialiseerimine pĂ”hjustas tööstuspiirkondades nii kiire linnade tekkimise, et oli vĂ”imatu planeerida ja asustada linnu nii, mis oleks vĂ€hegi vastanud sotsiaalsetele nĂ”uetele.
Kaasomand – mĂ”ttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale vĂ”i kogu kaasomandile - Mitu kinnisasja – peab olema sama Ă”igus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, vĂ”ib koormata mitut kinnisasja ĂŒhe valitseva kinnisasja omaniku kasuks vĂ”i ĂŒhte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks

Keeldumiseks on seotud varasemate kaubamĂ€rkide ja muude varasemate Ă”igustega (nimi, Ă€rinimi, teos jm). Need puudutavad nii kaubamĂ€rgi kuju kui ka tĂ€histatavaid kaupu ja teenuseid. Kui nii ĂŒks kui teine on identne kui teisele isikule kuuluval kaubamĂ€rgil, ei ole vĂ”imalik kaubamĂ€rki registreerida.
KaristusĂ”iguse ĂŒlesanne on kĂ”ige olulisemate Ă”igushĂŒvede (pĂ”hivÀÀrtuste) kaitse Ă”igusvastaste rĂŒnnete eest.
Kohtu ĂŒlesanne on vĂ€lja selgitada tunnistaja haridus, seos asjaga ja asjaosalistega: kas on sugulane, tuttav, kas on otsene pealtnĂ€gija vĂ”i ĂŒksnes kuulnud asjast poole vahendusel, suhted vastaspoolega, haridustase – vĂ”imaldab hinnata kohtul tunnistaja usaldatavust ja tema vĂ”imet asjast aru saada.

Kuni leping on sÔlmimata, vÔib oferent oferdi tagasi vÔtta, kui adressaat saab oferdi tagasivÔtmise teate kÀtte enne oma aktsepti Àrasaatmist. Kuid oferti ei saa tagasi vÔtta kui oferdis on aktseptile mingi tÀhtaja mÀÀramise teel vÔi muul viisil kindlaks mÀÀratud, et ta on tagasivÔtmatu.
Kuritegu on karistusseadustikus sĂ€testatud karistatav tegu – tegevus vĂ”i tegevusetus, mille eest on fĂŒĂŒsilisele isikule pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahaline karistus vĂ”i vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus vĂ”i sundlĂ”petamine. Karistust kuriteo eest kohaldab ainult kohus.
Kinnispant ehk hĂŒpoteek 3. KĂ€endus 4. KĂ€siraha 5. Garantii 6. Vallas ja pantimine (registerpant)

KohtutÀitur a on B avalduse alusel algatanud tÀitemenetluse C suhtes maakohtu otsuse tÀitmiseks. KohtutÀitur viib tÀitemenetluse lÀbi ja teeb ka otsuse tÀitekulude vÀljamÔistmise kohta C-lt. C arvates on tÀituri arvestatud tÀitekulud pÔhjendamatud ja ta saadab ka vastava e-kirja tÀiturile.
K51 - 56 16.05.2001.a. 9. Arve nr. K 61-56 10.06.2001.a. 10. Arve nr. K 71 – 56 10.07.2001.a. 11. Arve nr. K 81 – 56 09.08.2001.a. 12. Arve nr. K 91 – 56 10.09.2001.a. 13. Arve nr. K 101 – 56 10.10.2001.a. 14. PĂ€ringu vastus korteris 56 Katusepai 2333 elavate isikute kohta 2 lehel.
Kontseptsiooni kohaselt on igas ĂŒhiskonnas ja riigis kehtivate normide kĂŒrval olemas ja kehtivad nendest normidest kĂ”rgema jĂ”uga normid, mis vĂ€ljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid vÀÀrtusi, mis on kuulutatud ĂŒlimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimĂ”igused, inimvÀÀrne elukeskkond jms.

Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud valitsuskomisjon nimetusega autoriĂ”iguse asjatundjate komisjon (edaspidi autoriĂ”iguse komisjon). Komisjoni ĂŒheks ĂŒlesandeks on lahendada vaidlevate poolte taotluse alusel autoriĂ”igusega ja autoriĂ”igustega kaasnevate Ă”igustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel.
Kallasrada - veekogu kaldaomanik peab jÀtma veekogu ÀÀrde kaldariba kallasrajana kasutamiseks.
Kaubanduskeskus - ĂŒhes hoones tegutsevad erinevad eraldatud mĂŒĂŒgikohad, mida juhib korraldajafirma.

Kohtulahend on originaalis samuti venekeelne, toimikusse on lisatud aga allkirjastamata eestikeelne tekst, millele on lisatud pealdis „kohtuotsus eesti keeles“. Vaidluse kaotanud B esitab apellatsioonkaebuse ja nĂ”uab maakohtu otsuse tĂŒhistamist menetlusĂ”iguse normi olulise rikkumise tĂ”ttu.
Kohtupraktika – eeskujuks sarnaste juhuste puhul rahvusvaheline ja Euroopa Ă”igus Ă”iguse printsiibid – Ă”igusele vastava otsuse vĂ”ib langetada tuginedes Ă”iguse printsiibile vÀÀrtused Ă”igusteaduse saavutused – Ă”igusele vastavate otsustuste tegemisel tuleb lugeda töid, mida saab kasutada
KĂ”rgeim riigiorgan on demokraatias rahvas, teostab riigivĂ”imu: € riigipea ja/vĂ”i esindusorgani valimisega € rahvahÀÀletus € rahvaalgatus Vaid rahvas teostab vĂ”imu n-ö oma Ă”iguse alusel (sui generis), st rahvusvaheliselt ĂŒldtunnustatult vÔÔrandamtu ja aegumatu enesemÀÀramise Ă”iguse alusel.

Kriminaal - ja justiitssĂŒsteemi lĂŒlideks on: 1. kuritegu e. antud sĂŒsteemi tegevuse kĂ€ivitaja - kriminaalpsĂŒhholoogia kĂ€sitleb psĂŒĂŒhika seaduspĂ€rasusi kuriteo ettevalmistamisel ja sooritamisel, kuritegelike hoiakute, kuritegeliku tahte ja kuritegelike stereotĂŒĂŒpide vĂ€lja kujunemist.
Kapitalisti seisukohast on inimene kui tooraine, mida ta ostab sisse ja seega ei ole kapitalist kohustatud talle rohkem maksma kui, et temas elu sees hoida: “Kulud, mida tööline pĂ”hjustab, piirduvad seepĂ€rast peaaegu ainult elatusvahenditega, mida ta enda ĂŒlalpidamiseks ja oma soo jĂ€tkamiseks vajab.
Katseaeg - ĂŒlesĂŒtlemine ei tohi olla vastuolus katseaja eesmĂ€rgiga - hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, vĂ”imed ja isikuomadused vastavad tehtavale tööle, -ei ole seotud töötajapoolse rikkumisega -etteteatamine 15 kalendripĂ€eva 2. Üldreeglid. ÜlesĂŒtlemise alused.

Kov ĂŒlesandeks on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jÀÀtmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- vĂ”i linnasisest ĂŒhistransporti, valla vĂ”i linna teede ja tĂ€navate korrashoidu.
KĂ€esolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli Ă”igusteaduse eriala bakalaureuseĂ”ppes Ă”ppeaines pankrotiĂ”igus teemal "VĂ”lausaldajate ĂŒldkoosoleku pĂ€devus - Ă”igus ja kohtupraktika." VĂ”lausaldajate ĂŒldkoosoleku pĂ€devus on konkreetselt vĂ€lja toodud Pankrotiseaduse § 77-s ĂŒheksa punktina.
Kaebuse liigid – tĂŒhistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sĂ”ltub ka kĂŒsimus, kas isiku Ă”igusi peab olema rikutud vĂ”i piisab pĂ”hjendatud huvist ning milline on kaebetĂ€htaeg). Kaebust saab halduskohtule esitada ĂŒksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab.

Kasutama elu - ja abiruume vastavalt nende otstarbele, s.t. elamiseks; 5.2.2. Pidama kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest oma eluruumis ja elamu ĂŒldkasutatavates kohtades; koerte ja kasside pidamiseks eluruumis vĂ”i Ă”ues on vajalik ĂŒĂŒrniku kirjalik nĂ”usolek.
Kokkukutsumise kohustus - ÄS § 292 lg 1). Juhtorgani poolt sisse viidud sisemine tööjaotus ei vabasta liikmeid solidaarsest vastutusest aktsiaseltsi ees. Solidaarne vastutus on vĂ€listatud, kui tegemist on juhtorgani liikme individuaalse kohustusega- nt Ă€risaladuse hoidmise kohustus, konkurentsikeeld.
KÔlvatu konkurents on ebaaus Àritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi vÔi tema kauba halvustamine; 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja vÔi esindaja Àrakasutamine.

KaitsevĂ€ited - Deliktistruktuuri jĂ€rgmisel astmel asuvad kaitsevĂ€ited, millest ĂŒks osa viitab mĂ”ne koosseisuelemendi puudumisele (nt teatud faktieksimused), teine osa aga kujutab endast vabandusi vĂ”i Ă”igustusi koosseisupĂ€rase teo toimepanekule. Viimased on n-ö positiivsed kaitsevĂ€ited.
Kinnistamisavaldused on esitatud eri pĂ€evadel Ă”i ĂŒhel ja samal pĂ€eval eri ajal – Ă€ra mĂ€rkida kannete jĂ€rjekoht sama registriosa teise jakku tehtavate kannete suhtes vt § 59ÂŽ lg 2. Seda ei ole vaja teha ainult siis, kui er jagudesse tehtavatele kannetele taotletakse ĂŒhte ja sama jĂ€rjekohta.
Kompromissi tagajĂ€rjed – § 184 tulenevalt: (1) kompromissi kinnitamise mÀÀrusega lĂ”petab kohus pankrotimenetluse. (2) MÀÀruse alusel saab vĂ”lgnik tagasi vara valitsemise Ă”iguse ja vara mĂŒĂŒk lĂ”petatakse. Vara mĂŒĂŒgist laekunud raha, mis ei ole vĂ”lausaldajale ĂŒle antud, antakse vĂ”lgnikule.

Konstruktiivne dilemma on sĂŒllogism, mille ĂŒks eeldus koosneb kahest materiaalsest implikatsioonist ning teine eeldus on disjunktsioon implikatsioonide aluste vahel, sĂŒmbolkujul [(p→ q) & (t → s)], p √ t ⊹ q √ s. Tabel 10.8. Konstruktiivse (mittevĂ€listava) dilemma kehtivuse hindamise tabel.
Korporatiivsed normid – kĂ€itumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ĂŒhiskondlik organisatsioon) oma liikmete kĂ€itumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel pĂ”hinev kĂ€itumisreegel on lĂ€hedane moraalinormile.
Kriminaalmenetluse ĂŒlesanded on kuritegude kiire ja tĂ€ielik avastamine, sĂŒĂŒdlaste vĂ€ljaselgitamine ja seaduse Ă”iguspĂ€rase kohaldamise tagamine eesmĂ€rgiga, et igaĂŒks, kes on toime pannud kuriteo, saaks Ă”iglase karistuse, ning et kedagi ei vĂ”etaks sĂŒĂŒtuna kriminaalvastutusele ega mĂ”istetaks sĂŒĂŒdi.

Kinnistu on sisse kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 



., katastritunnusega 






, majandusliku sihtotstarbega Àrimaa, asukohaga Tallinna linn 






, pindalaga 



.. m2.
Konstitutsiooniline monarhia - monarhi vÔim on piiratud pÔhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid vÔtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja tÀitevvÔim ning kÔrgeim kohtuvÔim (nt Brunei, Vatikan).
Karistused 13 - 14 saj. – elu ja ihukaristus – surmanuhtlus, kepihoobid (eriti mĂ”isakohtutes); varanduse karistused (ĂŒsnagi aktuaalsed); veritasu ketgelt tagasi, 14 saj.-st sai end vĂ€lja osta ( inimelu hind 10 hĂ”bemarka – pÀÀs surmanuhtlusest). Vangistusi ei tarvitatus – kulukas.

Kliinilised uuringud on nĂ€idanud (varasematest seminaridest – Ă”igusliku sotsialiseerumise uurimine), sai uuritud Ă”igusteadvuse struktuuri, eesti noorte varalt, et kĂ”ige paremini teavad Ă”igusnorme kurjategijad – mida enam kinnipidamisasutuses viibinud, seda paremini, kuna isiklikud kogemused.
KĂ€sutamise Ă”igus on abikaasal, kes on eseme omanik, st abikaasad on oma vara kĂ€sutamises ĂŒldjuhul vabad, vĂ€lja arvatud:  abikaasa vĂ”ib ainult teise abikaasa nĂ”usolekul kĂ€sutada vĂ”i kohustada kĂ€sutama perekonna eluasemena kasutatavat vĂ”i ĂŒhe abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi.
Kinnisomandi kĂ€sutamine – ĂŒlekandmine, koormamine, ĂŒhendamine ja jagamine Kinnisomandi ĂŒlekandmiseks teisele isikule, samuti koormamiseks asjaĂ”igusega teise isiku kasuks on vaja asjaosaliste notariaalselt tĂ”estatud asjaĂ”iguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet, kui seaduses ei sĂ€testa teisiti.

Kohtuvigade parandamise - ja teistimise korras, Riigikohus on pĂ”hiseadusliku jĂ€relvalve kohus. Kassatsioon Eesti kohtupraktika kohaselt tĂ€hendab apellatsioonikohtu otsustele esitatud edasikaebuste valikulist menetlemist eesmĂ€rgiga kujundada ĂŒhtset kohtupraktikat ĂŒldistamist vajavates kĂŒsimustes.
Kohuste kollosioon - teo Ă”igusevastasust vĂ€listav asjaolu tekib siis, kui isik peab tĂ€itma ĂŒheaegselt mitut Ă”iguslikku kohustust ja ta ei ole vĂ”imeline kĂ”iki neid ĂŒheaegselt tĂ€itma, kuid ta teeb kĂ”ik endast oleneva, et tĂ€ita kohustust, mis on vĂ€hemalt sama oluline kui rikutav kohustus.
Kohustuste kollisioon - Tegu, millega rikutakse Ă”iguslikku kohustust, ei ole Ă”igusvastane, kui isik peab ĂŒheaegselt tĂ€itma mitut Ă”iguslikku kohustust ja tal ei ole vĂ”imalik kĂ”iki tĂ€ita, kuid ta teeb kĂ”ik endast oleneva, et tĂ€ita kohustust, mis on vĂ€hemalt sama oluline kui rikutav kohustus.

Konstitutsioonikohus on leidnud, et kriminaalkurjategijate resotsialiseerimine on pĂ”hiseaduslik ĂŒlesanne ning et kinnipidamist peab tingimata tĂ€iendama mĂ”istlik kriminaalteraapia. Sellest tulenevalt on kinnipidamisasutused kohustatud vabadusekaotuse kahjulikku mĂ”ju vĂ”imaluste piires tasandama.
Kovi ĂŒle - maavanem (ĂŒkikaktid ja haldustoimingud, riigivara kasutamise otstarbekkus- Riigikt ettepanek, riiklike ĂŒl tĂ€itmine) ja ametid, inspektsioonid (nt maaamet maareformil) Arvestuskt- haldusorganisatsioonist vĂ€ljas asuva organi kt majandustegevuse seaduslikkuse, otstarbe kohta.
Karistus – sĂŒĂŒtegude ligiitus, hĂ€dakaitse, hĂ€daseisund, objektiivne- ja subjektiivne sĂŒĂŒteokooseis (ÕigusĂ”petus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), KaristusĂ”igus (Tallinn: Juura, 2012)]  SĂŒĂŒtegu- kuriteod ja vÀÀrteod  HĂ€dakaitse- seotud Ă”igusvastaserĂŒnde tĂ”rjumisega.

Kokkulangemine - VĂ”lasuhe lĂ”peb, kui vĂ”lgnik ja vĂ”lausaldaja langevad kokku ĂŒhes isikus (nt pĂ€rib vĂ”lausaldaja vĂ”lgniku vara). Poolte kokkulepe - VĂ”lasuhe lĂ”peb, kui vĂ”lausaldaja ja vĂ”lgnik on vĂ”lasuhte lĂ”petamises kokku leppinud seoses sellega, et vĂ”lausaldaja loobub nĂ”udest.
Kov - i puhul seisneb teenistuslik jĂ€relevalve (vt KOKS § 66Âč) valla- vĂ”i linnavalitsuse poolt valla vĂ”i linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste poolt hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse ĂŒle teostatavas kontrollis.
Kov - de peamised alljaotused kĂ”igis Saksa liidumaades, v.a linnliidumaades Berliinis, Bremenis ja Hamburgis, on vallad (kohalik tasand) ja maakonnad (regionaalne tasand). Linnad ei ole integreeritud regionaalsesse tasandisse; nad tĂ€idavad selle tasandi ĂŒlesandeid oma Ă”igustes.

Kaitseala – mÀÀrab kindlaks pĂ”hiĂ”igusliku kaitse eseme ja Ă”igustatud subjekti a) Esemeline – pĂ”hiĂ”iguste kandja tegevus vĂ”i seisund, mida konkreetne pĂ”hiĂ”igusnorm hĂ”lmab nt § 16 esemeline kaitseala on elu b) Isikuline – tĂ€histab isikute ringi, keda pĂ”hiĂ”igus kaitseb
Kars - TĂ”end on kahtlustatava, sĂŒĂŒdistatava, kannatanu ja tunnistaja ĂŒtlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ĂŒtlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitĂ”end, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jĂ€litustoimingu protokoll vĂ”i muu dokument ning foto vĂ”i film vĂ”i muu teabesalvestis.
Kasusaamis - vÀgivaldse kuritegevuse viktimoloogia; - majanduskuritegevuse viktimoloogia (selle raames krediidi-pangandussfÀÀri kuritegude viktimoloogia);8 - alaealiste kuritegevuse viktimoloogia (juvenaalne viktimoloogia); - ettevaatamatusest toime pandud kuritegude viktimoloogia jm.

Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui vĂ”lgnik rikkus kohustust vÀÀramatu jĂ”u (force majeure) tĂ”ttu (nĂ€iteks Ă€ike, ĂŒleujutus, sĂ”da, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (nĂ€iteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine).
Kvantitatiivset ehk jĂ€ika ja mingis mĂ”ttes kĂŒlma uuringut vĂ”iks vĂ”rrelda lÀÀne meditsiiniga: patsient otsekui jaotatakse suure hulga kitsa eriala tohtrite vahel analĂŒĂŒsimiseks. Kvalitatiivne ehk pehme ja soe uuring meenutab oma holistlikus lĂ€henemises ennemini idamaist arstiteadust.
KĂ€sitletakse Ă€s - s ainult vĂ€lismaa Ă€riĂŒhingute Eestis asuvaid struktuuriĂŒksusi, mis tuleb siin Ă€riregistrisse kanda. Äriregistrisse ei kanta seevastu Eesti Ă€riĂŒhingute struktuuriĂŒksusi (nn. siseriiklikke filiaale), kuna ĂŒhingu kohta on Ă€riregistrist vĂ”imalik andmeid saada Eestis.

Karistusliiki vĂ”i on ĂŒks karistusliik, kuid karistuse mÀÀrad on antud ĂŒlem- vĂ”i alammÀÀradena (vt ĂŒlal: vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkĂŒmne aastani); 3) absoluutselt mÀÀratletud - st tĂ€pselt ĂŒks liik vĂ”i mÀÀr (nt rahatrahv 20 pĂ€evapalka; vabadusekaotus ĂŒks aasta). 25
Kolmas periood - 1923 -1936, oli spordiringide aeg. Politsei spordiring loodi Tallinnas 07.aprillil 1923.aastal. See kasvas vÀlja jalgpallimeeskonnast ja jalgpall oligi algul spordiringi peamine ala. PÔhikirja jÀrgi pidi spordiring tegelema ainult kehalise kasvatuse arendamisega. (2: 47)
Konstitutsiooniline alus - LĂ€tis on kahetasandiline omavalitsussĂŒteem (2007; vt LĂ€ti Vabariigi koduleht): I (esmatasandi) moodustavad 527 kohaliku omavalitsuse ĂŒksust e munitsipaliteeti: - 7 vabariiklikku linna ja 53 linna (vrd maakonnalinnad); - 432 valda; - 35 ĂŒhendatud (liitunud) KOV ĂŒksust.

Kontinentaal - Euroopas on tal ĂŒlimuslik iseloom (madalamad peavad olema kooskĂ”las; tĂŒhistada vĂ”i muuta saab vaid vastuvĂ”tnud organ). Seadusega materiaalses mĂ”ttes luuakse, muudetakse, tĂŒhistatakse juriidilisi Ă”igusi vĂ”i kohustusi. Reguleerimine saab olla vaid ĂŒldise iseloomuga.
KriminaalĂ”igus –  karistusseadus, vĂ€itlus kuritegude vastu. KriminaalĂ”iguse normid mÀÀravad  ĂŒhiskonna suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalĂ”iguse Àhvardusel. KriminaalĂ”iguses mÀÀratakse  kindlaks karistavad teod. Normid on kokku vĂ”etudÂ ĂŒhte akti.
Keskkonnaalane tsiviilvastutus – loa alusel tegutsemine ei vĂ€lista alati kahju hĂŒvitamise (ka Eestis) Direktiivis sĂ€testatud heitenormatiivid (mida ei ole rakendatud loa andmisel) kujutavad endast ĂŒldist “hoolsuskohustust” (duty of care) ja nende rikkumine “saastaja poolt “ on Ă”igusvastane.

Kinnisasja omanikul on Ă”igus Ă€ra lĂ”igata ja endale vĂ”tta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja pÔÔsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kĂ”rvaldanud. §149.(1) AÕS
Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm vĂ”i definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele mÀÀratlus). 8. Aarnio jĂ€rgi: primaarnorm vĂ”i sekundaarnorm (reaktsiooninorm vĂ”i reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade jĂ€rgi: avalikuĂ”iguse norm vĂ”i eraĂ”iguse norm.
Korraldab turu - vĂ”i tĂ€navakaubandust vĂ”i kaubandust avalikul ĂŒritusel, sealhulgas laadal ja messil; ; 3) mĂŒĂŒja – kaupleja nimel klienti teenindav fĂŒĂŒsiline isik vĂ”i isik, kes mĂŒĂŒb kaupa vĂ”i osutab teenust vĂ€ljaspool majandus- vĂ”i kutsetegevust tĂ€nava- vĂ”i turukaubanduse

Kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-127-06 selgitanud, KrMS sellist mĂ”istet "puhtsĂŒdamlik ĂŒlestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tĂ€histatakse sellega isiku (kahtlustatava, sĂŒĂŒdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta Prokuröri abi eksam, 06.12.2010
Kaitseliikide kumulatsiooniga on tegemist, kui ĂŒks toode (resp.) sisaldab rohkem kui ĂŒhte intellektuaalomandi Ă”igust (nt patenditud ja kasuliku mudeliga kaitstud leiutise baasil valmistatud toode, mis on tĂ€histatud kaubamĂ€rgi ja geograafilise tĂ€hisega ja ka disainitud – ĂŒks asi, viis Ă”igust).
Kompromissi soodustamine - tsiviilkohtumenetlus peaks muutuma kodaniku jaoks kiiremaks ja riigile sÀÀstlikumaks. Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kÔik endast sÔltuva, et asi vÔi selle osa lahendataks kompromissiga vÔi muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mÔistlik.

Kodakondsus ehk Rooma kodanik (status civitatis); 3) perekondlik seisund (status familiae) – isikud kes ei ole teise isiku perekondliku vĂ”imu all. Niisiis vĂ”isid tĂ€ieĂ”iguslikeks Ă”igussubjektideks olla vaid cives Romani, kelle status civitati koosnes hÀÀleĂ”igusest, Ă”igusest
Kasutatavad legaaldefinitsioonid on sĂ€testavad. Legaaldefinitsioon on juriidilise termini ametlik mÀÀratlus, Ă”igusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmĂ€rk on mÀÀratleda sĂ”na vĂ”i vĂ€ljendi tĂ€hendus selle Ă”igusakti raames, kusjuures vĂ€ljendi tĂ€hendus vĂ”ib ĂŒldkeelsest tĂ€hendusest erineda.
Kitsamas tĂ€henduses – kĂ”ik pĂ”hiseaduse II ptk-s olevad individuaalsed Ă”igused b. Laiemas tĂ€henduses – kĂ”ik PS tekstis olevad individuaalsed Ă”igused (nt §57) 2. Materiaalses tĂ€henduses – vaid need Ă”igused, mis kuuluvad riigi pĂ”hialuste hulka ja mida PS sÀÀrastena tunnustab.

Kohaldamisala on Ă€riĂŒhingute kollektiivlepingutest laiem (sest tööandjaid esindav osapool peab olema vĂ€hemalt tööandjate ĂŒhing vĂ”i liit).  Teiseks tĂ€hendab viide seaduse § 6 lĂ”ike 1 punktidele 1 ja 3 seda, et laiendada saab vaid palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi.
Kohustusliku referendumiga on tegemist siis, kui kĂŒsimust ei saa teisiti otsustada kui ainult referendumil. Eesti tingimustes on referendum kohustuslik, kui tahetakse muuta pĂ”hiseaduse esimest ja viimast peatĂŒkki, sellest tulenevalt on referendum kohustuslik ka uue pĂ”hiseaduse vastuvĂ”tmiseks.
Kolmandaks on Riigikohtul selline pĂ€devus olukorras, kus EL-i Ă”igus, sh Euroopa Kohtu praktika vĂ”imaldab EL-i Ă”iguse ĂŒlevĂ”tmisel ja rakendamisel liikmesriigile diskretsiooniĂ”igust, mille teostamisel on liikmesriik seotud oma pĂ”hiseaduse ja sellest tulenevate pĂ”himĂ”tetega.

Kuulikanal - vastupidiselt ettekujutusest ei ole kuuli kanal sirge, mis ĂŒhendab sisenemisava ja vĂ€ljumisava. Kuuli iseloomust, eelkĂ”ige tema energiast, sĂ”ltuvalt kuul kaldub nĂ”rgema vastupanu teele ja seetĂ”ttu ei ole kuuli kanal kehas ideaalselt sirge, mĂ”nikord vĂ”ib ta olla
KĂ€esolevaga on Pooled kokku leppinud, et ĂœĂŒrileandja annab ĂœĂŒrniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. ĂœĂŒrniku kasutusse antava eluruumi ĂŒldpind on 45 m2, mis koosneb 2 toast, 1 köögist, 1 vannitoast, 1 WC-st (edaspidi nimetatud Eluruum).
Kauplejal on siiski erandina Ă”igus esitada tarbijal vastu nĂ”ue, kui: 1) asi vĂ”i teenus ei olnud mÀÀratud sellele tarbijale 2) asja saatja vĂ”i teenuse osutaja arvas ekslikult, et tarbija selle tellis ja tarbija sai eksimusest aru vĂ”i pidi sellest aru saama (VÕS § 99 lg 2)

Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal Ă”igus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju MĂ”iste – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on Ă”igustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1)
Kommentaarid lk – 80 - 85  EttevaatuspĂ”himĂ”tte ja vĂ€ltimispĂ”himĂ”tte eristamine - Loeng, Kommentaarid lk 69 – 79.  Keskkonna kĂ”rgetasemelise ja tervikliku kaitse pĂ”himĂ”te – Loeng, Kommentaarid lk. 59 - 63.  LĂ”imimispĂ”himĂ”te – Loeng, Kommentaarid lk. 64 - 68.
Keskkonnaasjade puhul on mitmel korral jÀÀnud osa kohtunikke eriarvamusele, toetudes ettevaatusprintsiibile ja pidades vajalikuks tagada isikute Ă”iguste kaitse ka sel juhul, kui need on allutatud mitte ĂŒksnes selgetele ohtudele, vaid ka vĂ”imalikele ohtudele ja ebakindlatele riskidele.

Kiirgusallikas - seade, radioaktiivne aine vĂ”i rajatis, mis on vĂ”imeline emiteerima ioniseerivat kiirgust vĂ”i radioaktiivseid aineid Kiiritusinimese mĂ”jutamine ioniseeriva kiirgusega, kusjuures kiirituse toimet mÔÔdetakse doosi suurusega Looduslik radioaktiivne gaas – radoon
Kinnipidamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses vĂ”i passiivses tĂ€henduses 3. Ă”iguse kohaldamine e rakendamine Õiguse kohaldamine on Ă”iguse realiseerimise vorm, kui Ă”iguse teostamisse sekkuvad selleks pĂ€devad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.)
Kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, ĂŒks B-le ja ĂŒks C-le ning elamu juurde kuuluva maaĂŒksuse suhtes sĂ”lmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad.

Kahju hĂŒvitamine – lisaks ĂŒldistele eeldustele peavad esinema kahju hĂŒvitamise nĂ”ude koosseisu elemendid: 1) kahju; 2) avaliku vĂ”imu kandja tegevuse Ă”igusvastasus; 3) pĂ”hjuslik seos kahju ja Ă”igusvastase teo vahel; 4) sĂŒĂŒ saamatajÀÀnud tulu ja mittevaralise kahju korral.
Kaksikkanal – ettevĂ”ttes esindab töötajaid lisaks AÜ-le ka muu esindaja (töönĂ”ukogu vmt). Kaksikkanali sĂŒsteemi juhtmĂ”te on: igal töötajal on ametiĂŒhingusse kuulumisest sĂ”ltumata Ă”igus olla informeeritud ning avaldada arvamust oma tööelu korralduse kĂŒsimustes.
Kaubanduskompetentsi tÔstmine - WTO lepingud sisaldavad eraldi sÀtteid arengumaadele, sh. pikemad perioodid lepingute rakendamiseks ja lepingutest tulenevate kohustuste tÀitmiseks, meetmed kaubanduslike vÔimaluste suurendamiseks, vaidluste lahendamiseks ja tehniliste standartide rakendamiseks.

Kohtunikud on selles olukorras ĂŒhelt poolt seotud seadustega, objektiivse Ă”igusega, kuid teiselt poolt kujundavad nad iseseisvalt Ă”iguskorda, kasutades sealjuures Ă”igusdogmaatikat. KohtunikuĂ”iguse kaudu ja Ă”igusdogmaatika abil astub kohtunik igal juhul Ă”iguspoliitikasse.
Kommunikatiivne – teabe leviku teed, nii ametlik (formaalne) kui mitteametlik (mitteformaalne) suhtlemine ‱ hierarhiline (alluvuseline) – grupi liikmete formaalne (juhi) ja mitteformaalne (liidri) staatus juhtimisel, kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvĂ”tmine ja elluviimine
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kov - e liidud ja nende ĂŒhendused moodustavad EL nö neljanda integreeriva tasandi [vĂ”iks öelda: kujuneva samba]. Integreerivaks faktoriks on jĂ€rjest tihenev rahvusvaheline ja piiriĂŒlene koostöö KOV-de ja nende liitude ning ĂŒhenduste vahel. KOV-d ja nende liidud peavad EL eesmĂ€rkide realiseerumise huvides alluma EL ettekirjutustele ja suunama sellele ka oma haldustĂ€ite. Liikmesriigid peavad tagama, et KOV-d rakendavad EL Ă”igust kĂ”ige efektiivsemal viisil.

Kriminaalpoliitika pĂ”hisisuks on kuriteo: 1) avastamise vĂ€ltimatus; 2) kohtueelse ning kohtuliku Ă”iguspĂ€rase arutamise vĂ€ltimatus; 3) tegeliku sĂŒĂŒdlase tuvastamise vĂ€ltimatus; 4) Ă”iguspĂ€rase kohtulahendi (Ă”iglase karistuse) mĂ”istmise vĂ€ltimatus; 5) karistuse tĂ€ideviimise vĂ€ltimatus.
Kujuneda avalik - Ôigusliku juriidilise isiku osalemisel eraÔiguslikes suhetes, sest ka neis suhetes peab avalik- Ôiguslik juriidiline isik arvestama pÔhiÔigustega, proportsionaalsuse, vÔrdse kohtlemise, ÔiguspÀrase ootuse ja teiste avaliku Ôiguse pÔhimÔtete ja normidega.
Kehtetuks ps - i sĂ€tte ja mĂ”ttega vastuolus olevad sĂ€tted (PS § 152). ÕigusemĂ”istmise funktsioon TsiviilĂ”iguslikud nĂ”uded, Ă”igused ja kohustused (PS § 15) Lisaks avaliku vĂ”imu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pĂ€devuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel.

Kindlustusjuhtum on Ôigusaktides sÀtestatud eelduste esinemisel kahju tekitamine.
KohtuvĂ€line menetleja on seadusega sĂ€testatud juhul: (3) Kui menetlusalune isik vĂ”i sĂŒĂŒdlane on juriidiline isik, on tema 1) tĂ€idesaatva riigivĂ”imu volitustega asutus; seaduslikul esindajal kĂ”ik esindatava Ă”igused ning ta vĂ”ib anda tema 2) valla- ja linnavalitsus; nimel ĂŒtlusi.
KĂ”rgeimaks lĂŒliks on Riiklik PeasĂŒĂŒdistaja, kelle nimetab ametisse valitsus ja kelle pĂ€devusse kuulub sĂŒĂŒdistuse esindamine Ülemkohtus ning samuti kriminaalasjade algatamine kohtunike, kaitsevĂ€e ohvitseride ning avaliku teenistuse teenistujate suhtes, kes on rikkunud usaldust.

Kindel 5 - aastane Ă”ppekava, mille raames Ă”piti tundma klassikalist kirjandust ja keiserlikku seadusandlust. Õiguskool kandis endas Augustuse rajatud sĂ”javeteranidest koosneva koloonia vaimsust, olles ĂŒks osa rooma meele kantsist orientaalse ja helleenilise ĂŒmbruses.
Kolmandal isikul on asja suhtes nĂ”ue vĂ”i muu Ă”igus, mida ta vĂ”ib esitada 5. Kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil 6. Tarbijale mĂŒĂŒgi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja vĂ”is mĂ”istlikult eeldada.
KĂŒlgvöönd - See on kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mÔÔtmiseks kasutatavatest lĂ€htejoontest ulatuv riigi territoriaalmerega kĂŒlgnev vöönd, kus rannikuriik vĂ”ib teha vajalikku kontrolli, et: vĂ€ltida oma territooriumil vĂ”i territoriaalmeres tolli-,

Kontraarsed ehk vastupidised terminid (contrary opposition terms) on kaasalluvate terminite erijuhtum, mille korral kahe termini mahu eristamine toimub vastandtunnuste abil ja leidub vĂ€hemalt ĂŒks allutava termini mahu objekt, mis ei kuulu kummagi vastupidise termini mahtu.
Karistamise poliitikas on siin tĂ€heldatav pidev sanktsioonide pehmenemine, mille alguseks oli ke- haliste karistuste ja surmanuhtluse asendamine vanglakaristusega ning jĂ€tkuks juba XX sajandil vanglakaristuse pidev lĂŒhenemine ning asendamine mittevabaduskaotuslike alternatiividega.
Kindlustusandja – (VÕS § 422 lg 1) on kindlustuslepingu subjekt, kes peab kindlustusjuhtumi toimumisel hĂŒvitama tegevuseks on kindlustusjuhtumi tĂ”ttu tekkinud kahju vĂ”i maksma kokkulepitud rahasumma ĂŒhekordselt vĂ”i osadena vĂ”i tĂ€itma lepingu muul kokkulepitud viisil.

Kinnipeetaval on vÔimalik VangS § 8 lÔike 1 kohaselt liikuda kindlaksmÀÀratud ajal vÀljaspool oma kambrit, tal on vÔimalik VangS § 25 kohaselt saada pikaajalisi kokkusaamisi oma lÀhedastega jne. Neist Ôigustest on vahistatu kehtiva regulatsiooni jÀrgi ilma jÀetud.
Kohalikul omavalitsusĂŒksusel on ostueesĂ”igus tema haldusterritooriumil asuva ehitise vÔÔrandamisel eraĂ”iguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt vĂ”i tervikuna enne vÔÔrandamist vĂ€hemalt ĂŒhe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- vĂ”i kasvatusasutusena.
Kolm vĂ”imalust on seadusandjal fikseerida abstrakstet faktilist kosseisu (lihtne; keeruline; abstraktne) LIHTNE hĂŒpotees - seadusandja on tegelikkusest vĂ€lja valinud ĂŒhe eluise asjaolu ja selle kirja pannud; ĂŒhest elulisest asjaolust piisab et jĂ€rgneks Ă”iguslik tagajĂ€rg

Karistamise alus on isiku sĂŒĂŒ. Karistuse mĂ”istmisel kohtu poolt vĂ”i mÀÀramisel kohtuvĂ€lise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, vĂ”imalust mĂ”jutada sĂŒĂŒdlast edaspidi hoiduma sĂŒĂŒtegude toimepanemisest ja Ă”iguskorra kaitsmise huvisid.
Kaja – kaebust, Ă”igus esitada 10 pĂ€eva jooksul sellele samale kohtule vĂ”i apellatsioon ringkonnakohtule. 38. Menetluskulud ja nende tasumine: 1). menetlusosaliste kohtukulud( riigilĂ”iv, kassatsioonikautsjon, asja lĂ€bivaatamise kulud) 2). KohtuvĂ€lised kulud.
Kinnisomand on kinnisasja kuulumine kindlale isikule seaduslikul alusel.

Kitsendavad Ă”igusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui hĂŒpoteesile lisandub tunnus X, siis hĂŒpoteesiga seotud Ă”iguslik tagajĂ€rg ei kehti  kitsendavad Ă”igusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mĂ”istetav ainult seoses positiivse (Ă”igusnormist tuleneva) kehtimisega.
Kogumispensioni nĂ€ol on tegemist efektiivse meetmega, kuid kas eesmĂ€rgi saavutamiseks on vajalik nimetatud meede muuta kohustuslikuks? Nimetatud kĂŒsimust eelnĂ”u seletuskirjas kaalutud ei ole. Samas saab leida sellele vastuse eelnĂ”u Riigikogu menetluse I lugemise stenogrammist.
Kohtulik jurisdiktsioon – siseriiklikel kohtutel on teatud juhtudel pĂ€devus lahendada ka asju, millesse on segatud nn vĂ€lismaine element (nt vara, isikud, vĂ€lismaal tekkinud Ă”igussuhted). Tsiviiljurisdiktsiooni on riigid teostanud enamatel juhtudel kui kriminaaljurisdiktsiooni.

Kaasajani on sĂ€ilinud vĂ€he BĂŒtsantsi Ă”iguspraktikat peegeldavaid juriidilisi ĂŒrikuid, mistĂ”ttu on Ă”igusajaloo uurimisel peamine allikas just juriidiline kirjandus, millest sageli ei ilmne rooma Ă”iguse vĂ”i keiserlike seaduste rakendamise sotsiaalne relevantsus.
Kindlus on otseselt sĂ”ltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil kĂ€ituda e inimene on justkui valiku ees, et kas jĂ€rgib tava ja moraalinorme ja kui ei jĂ€rgi, ,siis jĂ€rgneb sellele ĂŒhiskonna hukkamĂ”ist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.
Krediitoril on aga Ôigus nÔuda vÔlgnikult tema kohustuste tÀitmist.

Kanne registris on deklaratiivse tĂ€hendusega (vt RKTKo otsus nr 3-2-1-89-07). Registrikandest tuleneb volituste olemasolu eeldus heausksete kolmandate isikute suhtes (vt ÄS § 34) ning see kehtib ka 15 pĂ€eva jooksul arvates volituste olemasolu puudutava kande muutmisest.
Keelatud sĂŒvendamine – piiri lĂ€hedased mullatööd, kahju kannab sĂŒĂŒdlane.
Korporatiivne autonoomia - seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrĂŒhmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja Ă”ppetöö koolis.

KaristusĂ”iguse garantiifunktsioon – nullum crimen nulla poena sine lege pole kuritegu ega karistust ilma seaduseta (PS § 23 lg 1, Kars § 2 lg 1). See pĂ”himĂ”te on omandanud garantiifunktsiooni tĂ€henduse, demokraatliku karistusĂ”iguse nurgakivi. Seadus peab siduma kuriteo ja karistuse.
KaristusÔigusel on sellises asetuses kaks vÔimalust: 1)sotsiaaleetilise karistusÔigusena [toimides] toetada kÔige olulisemate moraalinormide toimet ja niiviisi toetada kogu kÀitumisregulatsiooni; 2)selekteerida vÀlja kÔige olulisemad vÀÀrtused ja kaitsta vaid neid.
Katseaeg – kindlad asjad, mitte midagi muud! §33 selleks, et TA saaks veenduda, et töötaja oma tervise, vĂ”imete, suhtlemisoskuse ja kutseoskuste poolest sobib antud konkreetsele tööle ja töötaja omakorda vĂ”ib veenduda, et see konkreetne töö talle sobib.

Kaudne tahteavaldus – vĂ€ljenduda teos, millest vĂ”ib jĂ€reldada tahet tuua kaasa Ă”iguslikke tagajĂ€rgi (parkimine – automaadis maksmime). Vaikimine vĂ”i tegevusetus on tahteavaldus ainult siis, kui tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest vĂ”i poolte vahelisest praktikast.
Kodakondsus seadus on esimene mida PĂ”hiseadus nimetab konstitutsiooniliste ehk PĂ”hiseaduses endas mĂ€rgitud seaduste hulgas. Kodakonsus on selleks Ă”iguste ja kohustuste ĂŒhtsuse kandjaks, mis mÀÀrab kĂ”ige olulisemate avalik-Ă”iguslike subjektiivsete Ă”iguste reaalsuse.
Kuritegevus on ĂŒks ĂŒhiskonna tervise faktor, lahutamata osa. Ühiskond ilma kuritegevuseta ei saa eksisteerida: ĂŒhiskonnas, kus kuritegusid enam toime ei panda, peaksid tunded, mida vĂ”iksid haavata kuriteod, olema omased kĂ”igi liikmete individuaalsele teadvusele.

Keskhaldusorganiteks on tĂ€idesaatva riigivĂ”imu organid, mille pĂ€devus hĂ”lmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pĂ€devus piirdub aga ĂŒhe haldusterritoriaalse ĂŒksuse piiridega (nt Eestis
Kinnis - ja vallasasjade Ă”igusliku regulatsiooni eristamist loetakse asjaĂ”iguse nn saksaĂ”iguslikuks eripĂ€raks. Erinevust loetakse nii suureks, et peetakse vĂ”imalikuks kogu asjaĂ”iguse jagamist kahte ossa, millest ĂŒks kĂ€sitleks kinnis- ja teine vallasasju.
Kokkuleppemenetlus on menetluse liik, mille kĂ€igus nĂ”ustuvad sĂŒĂŒdistatav ja tema kaitsja sĂŒĂŒdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jĂ”uavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nĂ”utava karistuse liigis ja mÀÀras.

Kontinentaal - Euroopa Ă”igussĂŒsteemis vĂ”ib eristada Germaani Ă”igusperekonda (pandektiline sĂŒsteem) ja Romaani Ă”igusperekonda (institutsiooniline sĂŒsteem). Skandinaavia Ă”igussĂŒsteemis pole Ă”igus kodifitseeritud – ei saa rÀÀkida tsiviilĂ”iguse sĂŒsteemist.
Karistatud on kĂ”ige rohkem: liiklusseadus, alkoholiseadus, liikluskindlustusseadus, narkootikumid, ĂŒhistranspordiseadus, avaliku korra rikkumine Menetlusaluse isiku Ă”igused: Ă”igus teada, millest menetlust vormistatakse, Ă”igus kaitsja abile, Ă”igus vaidlustada.
Katseaeg on ajavahemik mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, vÔimed ja isikuomadused vastavad tasemele mida nÔutakse töö tegemisel. Arvestades praktikat nÀeb seadusliku katseaja kehtestamise.

Kohus b - lt hagivastust ei nÔudnud, vaid kutsus mÔlemad pooled enda kabinetti ja kuulas suuliselt Àra, Àrakuulamist kohtuistungina protokollimata. TÔendite esitamiseks tÀiendavat tÀhtaega kohus pooltele ei andnud ja lubas jÀrgmisel pÀeval otsuse teha.
Kaudne tahteavaldus – see vĂ€ljendub teos, millest vĂ”ib jĂ€reldada tahet tuua kaasa Ă”iguslik tagajĂ€rg (nt kauba saatmine ostjale). Vaikimist vĂ”i tegevusetust - loetakse tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest vĂ”i nendevahelisest praktikast.
Kokkuleppes on nĂ€idatud koolituse sisu ja kulud; ‱ siduvusaeg ei ĂŒleta kolme aastat; ‱ siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamĂ”istlikult pikk, ‱ see ei ole sĂ”lmitud seaduses ettenĂ€htud koolituskohustuse tĂ€itmisega seotud kulude hĂŒvitamiseks.

Konstitutsioonilised seadused - tĂ€iendavad pĂ”hiseadust ja nende loetelu on Ă€ra toodud pĂ”hiseaduse tekstis (PS § 104). Ka nende vastuvĂ”tmiseks on pĂ”hiseaduses nĂ€htud ette eriline kord, mis on kĂŒll lihtsam kui pĂ”hiseaduse muutmine, kuid keerulisem kui lihtseaduste muutmine.
Kiinisasi – maatĂŒkk koos selle oluliste osadega Vallasasi – asi, mis ei ole kinnisasi 2) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks Üldine asi – oma loodusliku olemuse tĂ”ttu ei saa kuuluda kellegi omandisse ja on kasutatav igaĂŒhe poolt nagu Ă”hk ja avameri.
Kohustuse tÀitmine on vÔimatu; 2. tÀitmine on vÔlgnikule ebamÔistlikult koormav vÔi keerukas; 3. vÔlausaldaja saab mÔistlikult saavutada kohustuse tÀitmisega taotletava tulemuse muul viisil; 4. kohustuste tÀitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises.

KÀsundilepingu sÔlmimisel on kÀsundiandjale olulised kÀsundisaaja oskused, teadmised jne. Reeglina peab seetÔttu kÀsundisaaja kÀsundi tÀitma isiklikult, kuid ta vÔib ka kasutada ka teiste isikute abi, kelle kÀitumise ja sellest tulenevate asjaolude eest ta ka vastutab.
KaitseĂ”iguseks on ka § 24 nimetatud keeld viia isikut tema vaba tahte vastaselt seadusega mÀÀratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. § 41 sĂ€testab Ă”iguse vabalt saada ĂŒldlevitavata informatsiooni-siin on tegemist Ă”igusega riigi positiivsele Ă”igusele.
Kars - i kohaselt vĂ”ib kohus kuriteo eest mĂ”ista kolmekĂŒmnepĂ€evase kuni kahekĂŒmneaastase vĂ”i eluaegse vangistuse (KarS § 45 lg.1). Antud sĂ€tte puhul on tegemist regulatiivse Ă”igusnormiga ning eelnimetatud Ă”igusnorm lubab teatud viisil kĂ€ituda.

KehakultuuripĂ€devus – suutlikkus mĂ”ista ja vÀÀrtustada kehalise aktiivsuse tĂ€htsust tervisliku eluviisi osana erinevatel ajastutel, meditsiinisaavutuste rolli ĂŒhiskonna arengus; arendada sallivat suhtumist kaaslastesse ning jĂ€rgida ausa koostöö pĂ”himĂ”tteid.
KinnipidamisĂ”igus – annab isikule, kellele on nĂ”ue vĂ”lgniku vastu, Ă”iguse pidada vastavalt seaduses sĂ€testatud tingimustele kuni nĂ”ude rahuldamiseni kinni seaduslikult tema valdusesse sattunud vĂ”lgniku vallasasju ja neid vajadusel nĂ”ude katteks realiseerida.
Köite lĂ”pul on Ă”igusallikate loetelu ja vĂ”rdlev tabel Ă”iguslikest normidest, millele baseerub BES, st rooma-, kanooniline-, germaani-, rootsi maa- ja linnaĂ”igus, Vene seaduste kogu, rĂŒĂŒtli ja maaĂ”igus, linnaĂ”igused ning ĂŒksikud privileegid ja seadused.

Kanalisatsioon - ehitiste vĂ”i seadmete sĂŒsteem heitvee ja reovee kogumiseks vĂ”i suublasse juhtimiseks Vee erikasutus-on vee kasutamine veekogu vĂ”i pĂ”hjaveekihi seisundit mĂ”jutavate ainete, ehitiste vĂ”i tehnovahenditega vastavalt kĂ€esoleva seaduse §-le 8.
Kaudseteks on kohustused, mis tulenevad vastavalt VÕS § 23 lg 1 1) lepingu olemusest ja eesmĂ€rgist; 2) lepingupoolte vahel vĂ€ljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- vĂ”i tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mĂ”istlikkuse pĂ”himĂ”ttest.
Keskkonnavastased sĂŒĂŒteod on nt tuleohu tekitamine looduses, puude ja pÔÔsaste ebaseaduslik raie, maastiku kahjustamine, loodusliku loomastiku kahjustamine, keskkonna saastamine jm teod, mis ohustavad taimestikku ja loomastikku ning kaitstavaid loodusobjekte ja keskkonda.

Kohutuste kollisioon – tuleb teha valik?. ‱ Eksimus Ă”igusvastasust vĂ€listavas asjaolus - ma saan asjadest ise valesti aru. ‱ Kannatanu nĂ”usolek ‱ Oma Ă”iguste teostamisele suunatud tegu ‱ Teenistus- vĂ”i kutssealaste kohustuste tĂ€itmisel toimepandud tegu.
Kontinentaalses Ă”igussĂŒsteemis on eriti pĂ€rast Teist maailmasĂ”da kinnistunud seisukoht, et ajaloolist tĂ”lgendust rakendatakse eeskĂ€tt Ă”igusakti preambula mahus vĂ”i selle puudumisel Ă”igusakti sisu ja eesmĂ€rki seletava normi(de) mahus, kui niisugused normid on sĂ€testatud.
Korduskasutuspakend - mĂ”eldud ja kavandatud lĂ€bima oma olelustsĂŒkli jooksul korduskasutussĂŒsteemis vĂ€hemalt mitu kĂ€iku vĂ”i ringi, sĂ”ltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -vĂ”imalusest ja -kĂ”lblikkusest Ühekorrapakend- mĂ”eldud ĂŒksnes ĂŒhekordseks kasutamiseks.

KĂ€esolevas essees on töö autor analĂŒĂŒsinud tema hinnangul kĂ”ige olulisema tĂ€htsusega arengu pĂ”himĂ”tteid vĂ”imalikult erinevatest kategooriates, andes muuseas endast parima, et jÀÀda töö juhendaja poolt sĂ€testatud maksimaalse tĂ€hemĂ€rgi piirangu mahtu.
KaebeĂ”igus on   isikutel,   kelle   Ă”igusi   on   rikutud   –  konventsioon eeldab Ôiguste rikkumise laia tĂ”lgendamist. Õigus pöörduda kohtusse vm organi  poole   otsustamises   osalemise   kĂŒsimustes   ei   ole   piiramatu.
Keskne kĂŒsimus – kes on pĂ€dev otsustama, kes on see kĂ”rgem organ? 2) SundlĂ”petamine – Keegi teine otsustab juriidilise isiku lĂ”petamise, see pole juriidilise isiku enda vabatahtlik otsus, need alused on toodud TsÜS §40. SundlĂ”petamise otsustab kohus.

Kohtute eripĂ€devused - Nendeks on eelkĂ”ige avaliku vĂ”imu spetsiifilised kontrolliĂŒlesanded. Nt kohtu ĂŒlesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks ĂŒle 48 tunni (PS § 21).See ĂŒlesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajĂ€rgedega.
Kuulub c - le. (VÕS § 132 lg 1 alusel, mis sĂ€testab, et asja hĂ€vimisest vĂ”i kaotsiminekust tekkinud kahju hĂŒvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hĂŒvitis, mis vastab uue samavÀÀrse asja soetamiseks tehtavatele mĂ”istlikele kulutustele.
Kirjalik vorm – elektrooniline vorm: 1. pĂŒsiv taasesitamise vĂ”imalus 2. sisaldama poolte nimesid 3. elektrooniliselt allkirjastatud Notariaalne kinnitamine tĂ€hendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingu poolte allkirjade tĂ”estamist notari poolt.

Kohtupraktikas on nĂ”ustutud, et avaliku korra rikkumine vĂ”ib tuleneda asjaolust, et teoga rikutakse seda pealt nĂ€gevate kĂ”rvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku Ă”igusrahu, samas on aga leitud ka seda, et avalikku Ă”igusrahu rikub iga sĂŒĂŒtegu.
Kov - l on tema kohtuasjalÀbivaatamisel Ôigus nÔuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu Ôigusakti vÔi toimingu PS vastaseks tunnistamist, millele vÔib PS § 152 kohaselt jÀrgneda kehtetukstunnistamine pÔhiseaduslikkuse jÀrelevalve korras.
Keeruline struktuur – Kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R 2. alternatiivne – Kui on T-1 vĂ”i T-2 vĂ”i T-n, peab olema R 3. lihtne – Kui on T, siis R. Lihtne Ă”iguslik tagajĂ€rg nĂ€eb ette ĂŒhe vĂ”imaliku/vajaliku kĂ€itumise vĂ”i riikliku sunni ja mÀÀra.

Kehtivast Ôigusest on kadunud vÔimalus pÀrandit vastu vÔtta seda valdama, kasutama ja kÀsutama Kui pÀrija on pÀrimiskÔlbmatu, on pÀrima Ôigustatud see isik, kes oleks pÀrinud siis, kui asudes! pÀrimiskÔlbmatu isik oleks surnud enne pÀrandi avanemist.
Kontinuiteedi printsiip – Ă”igusaktide kehtivuse osas kehtib, Ă”iguslik jĂ€rjepidevus, Actus contrarius – Ă”igusaktide kehtivuse printsiip, igat Ă”igusakti vĂ”ib tĂŒhistada vĂ”i muuta see organ vĂ”i isik, kellele Ă”iguskord sellise vĂ”imaluse esimesena ette nĂ€eb.
Kaasomanikul on Ă”igus ĂŒhist asja kasutada niivĂ”rd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on Ă”igus nĂ”uda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kĂ”igi kaasomanike huvidele.

KokkuvĂ”tlikult on kriminaalmenetluse Ă”igusharu reguleerimise ĂŒldobjektiks ja esemeks kriminaalkuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine, arutamine, vastavate institutsioonide (kriminaalmenetluse osalised) juriidiline laad, funktsioonid, pĂ€devus ja vastutus.
Kurjategija on toime pannud mitu vĂ€ga tĂ”sist kuritegu, nĂ€iteks tahtlik tapmine, on tema psĂŒĂŒhika juba ĂŒsna sassis ning ta ei anna endale oma kĂ€itumisest aru. Sellise inimese ravimine vĂ€ga hĂ€id tulemusi ei anna ning teda on ohtlik hoida vabaduses.
Kinnistusraamat on Ă”iguslikus mĂ”ttes vale siis, kui valele kandele laienebb kinnistusraamatu valik usaldus. Kuigi kinnistamismenetluse kĂ€igus pĂŒĂŒtakse tagada kinnistusraamatu vastavus tegliku materiaalĂ”igusliku olukorraga, ei Ă”nnestu see siiski alati.

Kinnistusraamat on ainus allikas, kust on vÔimalik saada Ôiget ja adekvaatset teaved Eesti territooriumil asuvate hoonete kohta c. kinnistusraamatusse kandmisega tekib isikul omandiÔigus kinnisasjale Kinnistusraamatusse kantud andmete Ôigsust eeldatakse.
Kohaliku omavalitsusel on Ă”igus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ĂŒhisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja vĂ”imaldab nende ĂŒhishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku vĂ”imu eri tasanditel.
Kohustav – Elamukoodeksi § 52 sĂ€testas: â€žĂœĂŒrilepingu ennetĂ€htaegseks lĂ”petamiseks poolte kokkuleppel peab olema kĂ”igi ĂŒĂŒrnikuga koos elavate perekonnaliikmete kirjalik nĂ”usolek“. Toodud Ă”igusnorm kohustab teatud kindlaks kĂ€itumiseks.

Kontradiktoorsed ehk vasturÀÀkivad terminid (conradictory opposition terms) on kaasalluvate terminite erijuhtum, mille korral kahe termini mahu eristamine toimub vastandtunnuste abil ja pole ĂŒhtki allutava termini mahu objekti, mis ei kuuluks kas ĂŒhe vĂ”i
Kriminaalmenetluse tagamiseks on lubatud vahistatu vĂ”i vangistuses viibiva vĂ”i aresti kandva kahtlustatava vĂ”i sĂŒĂŒdistatava suhtes kohaldada tĂ€iendavaid piiranguid prokuratuuri vĂ”i kohtu mÀÀruse alusel kriminaalmenetluse seadustikus sĂ€testatud alustel ja korras.
KĂ”rgemalseisvatel org on interventsiooni Ă” madalamalseisvate org suhtes – Ă” realiseeritakse riikliku jĂ€relevalve kaudu (teenistuslik jĂ€relevalve). KĂ”rgemalseisvad org vĂ”ivad tĂŒhistada alamalseisvate org Ă” akte nii Ă” vastasuse kui ka otstarbekuse alusel.

Kinnis - ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle. Valdus omandatakse tegeliku vĂ”imu saamisega asja ĂŒle vĂ”i abinĂ”ude ĂŒle, mis vĂ”imaldavad seda vĂ”imu.
Kohaldamine on proportsionaalne. Lisaks teeb autor ettepaneku kohaldada eri alustel vahistatud isikute suhtes erinevaid kinnipidamise reĆŸiime, samuti vĂ”iks kriminaalprotsessi arenedes hinnata iga kolme kuu tagant vahistamise pĂ”hjendatust kohtu poolt.
Kohtueelne menetlus – kohtueelse menetluse eesmĂ€rk on koguda tĂ”endusmaterjale ja selgitada seelĂ€bi vĂ€lja toimunu. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur vĂ€lja kuriteos kahtlustatava ning teda Ă”igustavad ja sĂŒĂŒdistavad asjaolud.

Konsolideeriv ĂŒksus on emaettevĂ”tja vĂ”i muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mĂ”ju teise raamatupidamiskohustuslase ĂŒle. RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND on sĂ”ltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.
Korra rikkumisel on Ôigustatud isikul vÔimalik esitada kohtule avaldus, mille jÀrel viib kohus lÀbi lepitusmenetluse ning selle ebaÔnnestumisel mÀÀratakse kindlaks ka sunnivahendid, mida saab kasutada kohtumÀÀruse tÀitmisest keelduva vanema suhtes.
Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse pĂ”himĂ”tte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nĂ€htavaks asjaĂ”iguslikud koormatised ja nende jĂ€rjekorra); vĂ”imaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon.

Kommertspandiga on tagatud pandisumma ulatuses tagatud nĂ”ue, 3 a jooksul enne koormatud vara mĂŒĂŒmist vĂ€lja maksmata intressid, viivis, sissenĂ”udekulud jne kĂ”rvalkulud. Kommrtspandiseadusega reguleerimata osas kohaldatakse AÕS registerpandi sĂ€tteid.
Korporatism – Philippe Scmitter (1974) – on huvide esindamise sĂŒsteem, mille koostisosad on organiseeritud piiratud arvuks ĂŒksikuteks kohustuslikeks, mitte vĂ”istlevateks, hierarhiliselt korraldatud ja funktsionaalselt erinevateks kategooriateks.
Korraldage silmast - silma vestlusi  Julgustage töötajaid rÀÀkima tööga seotud muredest  Innustage töötajaid puhkama  Kuulake oma alluvaid  VĂ€ltige diskrimineerimist vanuse soo, usu, rahvuse vms alusel  Toetage uusi (noori) töötajaid

Kanooniline Ă”igus - on paljuski ajalooliseks muutunud allikas, va islamimaad.kanoonilise normistiku effektiivsus on tagatud kaljukindla uskumisega usudogmadesse , selline usk on ÀÀretult pĂŒsiv hoiak, sotsiaalne kohustus uskliku inimese teadvuse tasandil.
Kontinentaal - Euroopa Ă”iguskultuuris jaotub Ă”iguskord kahte suurde Ă”igusvaldkonda:  eraĂ”igus  avalik Ă”igus ‱ KĂ”ige ĂŒldisemalt reguleerib eraĂ”igus eraisikute (fĂŒĂŒsiliste isikute ja eraĂ”iguslike juriidiliste isikute) vahelisi suhteid.
Kurjategija on loomult primitivistlik isend, kelle iseloomus avalduvad meie kaugete esivanemate loomalikud tunnused – atavism (selliste tunnuste esinemine, nagu meie kaugetel esivanematel). Kurjategijad on bioloogilised tagasilöögid evolutsioonis.

Kaitsepolitsei huviobjektiks on eelkÔige need, kes tahavad Eesti Vabariiki kahjustada vÔi hÀvitada (vÔi kelle tegevusel vÔib olla Eesti riiki oluliselt kahjustav kÔrvalamÔju). Nende hulka kuuluvad nÀiteks kÔik riigikukutajad, vÀlisspioonid ja pommipanijad.
KĂ€itumisnormid on Ă”igus adresseeritud kĂ”ikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste Ă”igunormide rikkumine) Õigusnormid on sĂŒstemaatilistel alustel koondatud Ă”igusaktidesse, Ă”igusharudesse ja allharudesse.
Keelavad normid – kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest (karistusĂ”iguse normid). c. Õigustavad normid – sellised reeglid, millega mÀÀratakse kindlaks positiivse sisuga Ă”igused ja antakse Ă”igus sooritada aktiivseid tegusi.

Kinnistute ostu - mĂŒĂŒgileping (notariregistri nr 



.), millega likvideerimisel AS Tamm vÔÔrandas kĂ€esoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu Aktsiaseltsile MĂ€nd ning lepingupooled sĂ”lmisid omandi ĂŒlekandmiseks asjaĂ”iguslepingu.
Kohtu ĂŒlesanne on vaidlus lahendada, seega siis anda vaidlevatele pooltele jĂ”ustunud kohtulahend ning seetĂ”ttu on ka kohtumenetlust reguleeriva normistiku ĂŒlesanne tagada kohtuasja lahendamine, samas peab kohtuasja lahendamine toimuma efektiivselt.
Kohustuste kollisioon - kohustuste kollisioon on dilemma, kus isikul on ĂŒks Ă”iguslik kohustus, mida ta suudab tĂ€ita ainult teise Ă”igusliku kohustuse tĂ€itmatajĂ€tmise hinnaga. Sealjuures on kohustuse tĂ€itmatajĂ€tmine karistatav tegevus vĂ”i tegevusetus.

Koondamise puhul on tööle jÀÀmisel eelisÔigus töötajate esindajatel ning sellisel töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last, neid töötajaid esmajÀrjekorras koondada ei tohi, vÀlja arvatud juhtudel, kus terve ettevÔte lÔpetab tegevuse.
Kaasaegne riik on diferentseeritud organisatsioon.
Kahjustumise riisiko tĂ€hendab seda, et kui töö hĂ€vib vĂ”i kahjustub enne selle valmimist juhusliku sĂŒndmuse tulemusena, peab töövĂ”tja omal kulul tegema uue töö vĂ”i kĂ”rvaldama tööl olevad puudused ja tegema seda kohustuse tĂ€itmise tĂ€htajaks.

Karistus on sĂŒĂŒteo toimepanemisele vĂ€ltimatult jĂ€rgnev tagajĂ€rg, mis aitab tekitatud ebaĂ”iglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab Ă€ra hoidma sĂŒĂŒteo toimepanemist vĂ”i vĂ€hemalt selle toimepanemist piirama.
Klassikalises definitsioonis on liigitermini maht identne defineeritava (Dfd) mahuga, sest liiki ju defineeritaksegi, samuti on see vÔrdne defineeriva (Dfn) mahuga, mis saadakse sootermini mahu kitsendamisel, mis jÀtab alles ainult liigierisust kandvad objektid.
Kinnisasja omanikul on Ă”igus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja kĂ€sutada, kui ta sellega ei vĂ€henda koormatud kinnisasja vÀÀrtust ega vĂ€henda hĂŒpoteegipidaja Ă”igusi muul viisil, va juhul, kui see toimub korrapĂ€rase majandamise tulemusena.

Kinnispant - kinnisvara tagatisel antav pant.
Kohtunikul on Ôigus: 1) piirata saalis viibivate isikute hulka 2) Ôigus keelata Àra pildistamine ja filmimine, kui see segab istungit 3) vÔib eemaldada saalist iga isiku, kes hÀirib istungi korda Kohtu saalist vÔib eemaldada ka kohtualuse.
Kohtute infosĂŒsteem on justiitsministri asatatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmĂ€rgiks on kohtute töö korraldamine, statistika kogunemine, kohtulahendiste kogumine, selle sĂŒstematsiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kĂ€ttesaadavaks tegemine.

Konkurentsi tagamiseks on EL NĂ”ukogu vĂ”tnud vastu direktiivi 83/199 EMÜ, mis kehtestab ĂŒhtlustatud protseduuri tehniliste normatiivide transportimiseks liikmesriikide seadusandlusesse ja ĂŒhtse korra sellest teistele riikidele eelnevaks teada andmiseks.
Konstitutsioonis on sÀte: "While administering justice, judges and courts shall be independent."6 Selles valguses on Eesti pÔhiseaduslik sÀtestatus tugevam, kuivÔrd rÀÀgib ainult kohtutest, mille sÔltumatuse eelduseks on sÔltumatud kohtunikud.
Kvoot on ĂŒhe kandidaadi valituks saamiseks vajalik kĂ”ige vĂ€iksem hÀÀlte arv. Hare kvoot saadakse, kui jagatakse ringkonna kĂ”igi hÀÀlte arv mandaatide arvuga, seejĂ€rel tuleb jagada iga partei nimekirjale antud hÀÀlte arv kvoodiga.

Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatĂŒkk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi sendatav on vallasasi, mida kĂ€ibes mÀÀratakse arvu, mÔÔdu vĂ”i kaalu jĂ€rgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused.
Kinnisasjaks on maapinna piieitletud osa ehk maatĂŒkk, vallasasjadeks aga kĂ”ik asjad, mis ei ole kinnisasjad (vt TSÜS§50, lĂ”iked1,2). Tuleb tĂ€psustada seda et vallas asjad mis on muutunud kinnis asja oluliseks osaks ei ole enam vallas asjad.
Konsulaar - funktsioone tÀitvad konsulaarametnikud jagunevad kahte kategooriasse, a) kutselised konsulaarametnikud, kes on lÀhetajariigi kodanikud ja töötavad asukohariigis b) aukonsulaarametnikud, kes on tavaliselt asukohariigi kodanikud.

Kuritegude matkimine – tegevus, millel on karistusseadustikus ettenĂ€htud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku vĂ”i kuriteo vĂ€ljalselgitamisele ning toime pandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida.
KĂ€itumisaktid on mÀÀratud objektiivsete tingimustega, kui objektiivsed tingimused nĂ”uavad seda ,et inimeste kĂ€itumine oleks vastastikustes suhetes reguleeritud ehk ĂŒhiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende suhete organiseeritus.
Kaks pĂ”hitĂ€hendust – etnograafiline (veresugulus vĂ”i vaimne ĂŒhtekuuluvus; pĂ”hirahvus ja vĂ€hemusrahvused ehk minoriteedid) ja poliitiline (kodanikud ja vĂ€lismaalased, kes omakorda jagunevad teiste riikide kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks).

Kodakondsuse saamiseks on vajalik tÀita teatud tingimused, millest oluliseimad on riigikeele oskus, pÔhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine, samuti legaalse elatusallika olemasolu, topeltkodakondsuse vÀlistatus ja lojaalsusvanne Eesti Vabariigile.
Kuningate ajast on samuti jĂ€lgi kirjutatud Ă”igusest, kuid alles nĂŒĂŒd anti kirjalik vorm Ă”igusele, mis sidus kĂ”iki kodanikke. Sellega anti Euroopale kodanikeĂ”iguse selges ja arusaadavas vormis kodifitseerimise, ulatusliku ĂŒleskirjutuse idee.
KĂ€endaja on oma kohustuse juba tĂ€itnud, siis ei ole vaja enam seda tĂ”endamisfunktsiooni, tagasi nĂ”uda ei saa. 2.Kui ei ole vormi nĂ”uet tĂ€idetud, siis ei ole tehing tĂŒhine kui seadusest tuleneva vorminĂ”ude eemĂ€rgist ei tulene teisiti.

KĂ€esolevas lepingus on ette nĂ€htud kĂ”ik lepingu tingimused, lepingu allkirjutamisega kaotavad kehtivuse kĂ”ik lepinguobjektiga seotud varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped ning eeltoodu ĂŒhesel mĂ”istmisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 31.
Kolmandaks liigiks on finantskontroll. PĂ€rast ametisse nimetamist on iga notar kohustatud registreerima end maksuametis, kes teostab finantskontrolli notarite ĂŒle. Antud kontroll hĂ”lmab piirkonna, milles notar on ametisse nimetatud, territooriumi.
Kp 96 - 86. 2 eks. 3. Arve nr.3415 2 eks. 4.Viivise arvutus 2 eks. 5. AS ABC pretensioon nr.1-7/648 2 eks. 6. RiigilĂ”ivu tasumise maksekorraldus 2 eks. 7. AS ABC Ă€riregistri B-osa kaart 2 eks. 8. OÜ BCD Ă€riregistri B-osa kaart 2 eks.

KaitsepĂ”himĂ”te on sĂ€testatud § 9 Karistusseaduse aluseks on vĂ”etud vajadus kaitsta riigile olulisi Ă”igushĂŒvesi ka siis,kui neid rĂŒndab vĂ€lismaal toime pandud tegu kuna vĂ€lisriigi karistusĂ”gus ei pruugi neid huve alati piisavalt kaitsta.
Kannatuse hinnaks on aga tsivilisatsiooni kiire areng tĂ€nu igat liiki loova potentsiaali edasiarendamisele, ning lisaks sellele ka tugevate ja andekate vĂ”imalus elada tĂ€isverelist elu, mis Nietzsche arvates on ĂŒks olulisemaid inimese eesmĂ€rke.
Karistamisel on vĂ€hemalt kaks ĂŒlesannet: ‱ mĂ”jutada kuriteo toimepannud isikut hoiduma edaspidi kuritegelikust kĂ€itumisest; ‱ kaitsta ning mĂ”jutada ka teisi ĂŒhiskonnaliikmeid karistuse Ă€hvardusel hoiduma kuritegelikust kĂ€itumisest.

Kodakondsus - - reguleerib kodakondsuse omandamise, kaotamise ja taastamise tingimusi 3. parlament -- reguleerib parlamendi moodustamist, pÀdevust ja selle teostamise korda 4. riigipea -- reguleerib kujundamist, pÀdevust ja selle teostamist
Koduukseleping - nimetatakse vallasasja ĂŒleandmist vĂ”i teenuse osutamise lepingut, mille puhul majandus – vĂ”i kutsetegevuses tegutsev isik ehk pakkuja teeb tarbijale pakkumuse vĂ”i ettepaneku asuda lĂ€birÀÀkimistesse lepingu sĂ”lmimiseks.
Kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt tasakaalust vĂ€ljas), siis eeldatakse TsÜS § 86 lg 3 jĂ€rgi, et pool teadis vĂ”i pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sĂ”ltuvussuhtest, kogenematusest vĂ”i muudest sellistest asjaoludest.

Koostöö tsiviil - ja kaubandusasjades vĂ”imaldab jĂ€rgmisi toiminguid teise riigi territooriumil: dokumentide kĂ€tteandmine, tĂ”endite kogumine, kohtuotsuste tunnustamine, rahvusvaheliste lapseröövide menetlemine, muud tsiviilĂ”iguse kĂŒsimused
Korrapidaja on vangla igapĂ€evase elukorralduse juht ehk vangla sĂŒda: ta vastutab kogu vangla toimimise eest ehk kavandab valvurite vahetuse nii vĂ€lis- kui ka sisevalvepostidel ning talle alluvad kĂ”ik sellel pĂ€eval tööl olevad valvurid.
KÀsunduslepingu tunnusteks on teenuse osutamine, töö iseseisev korraldamine, kusjuures eeldatakse, et kÀsundisaaja tÀidab kohustusi isiklikult ja tasu makstakse siis, kui selles on kokku lepitud s.t kÀsundusleping vÔib olla nii tasuline kui ka tasuta.

Kinnistusraamatud on maakohtutes asuvates ------------------------------------------------------------------------------------------ Kinnistusraamatust nÀhtub, kes on kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaÔigustega on kinnisasi koormatud.
Kohtupraktika on nÀidanud, et umbes poole kuritegudest panevad alaealised toime grupiviisiliselt. Sageli on organiseerija, Ôhutaja tÀiskasvanu, kellel juba on kuriteokogemus. Sellisel juhul on kuriteo kvalifitseerimiseks mitmeid vÔimalusi.
Kumb lahend on Ă”ige? (§ 281 vĂ”i § 253) – nii ei saa kĂŒsida, vaid tuleb vaadata, milline on mingis olukorras kasulikum – nt vĂ”lausaldajal on vĂ”ibolla parem tugineda §-le 253 ja 281 ĂŒldse mitte mainida – siis on tal otsene nĂ”ue

KunstipĂ€devus – Eesti, Euroopa ja erinevate maailma rahvaste kultuuri teemade kĂ€sitlemine ja kultuuriloomingu vÀÀrtustamine, iluhinnangute muutumine ajas; esteetiline areng ja eneseteostus, rahvakultuur, loominguline enesevĂ€ljendusoskus.
Kaitseala on riivatud? Mis asi on see kaitseala riive vĂ”i pĂ”hiĂ”iguse riive, on siiamaani vaieldav ja ebaselge. Üldise definitsiooni kohaselt on pĂ”hiĂ”iguste riived kĂ”ik pĂ”hiĂ”igusliku kaitsehĂŒve ebasoodsad riigipoolsed mĂ”jutused.
Kallutamine tĂ€hendab tahtluse tekitamist- tulevasel tĂ€ideviijal tekib tahtlus toime panna sĂŒĂŒtegu. Et tal varem sellist tahtlust ei olnud, siis on kihutamistegu kui tahtluse tekitaja tĂ€ideviimisteoga kausaalne ehk pĂ”hjuslikult seotud.

Keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, vĂ”ib kohus alaealise teovĂ”imet laiendada seadusliku esindaja nĂ”usolekuta. MĂ”juval pĂ”hjusel vĂ”ib kohus alaealise piiratud teovĂ”ime laiendamise tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt tĂŒhistada.
Kolleegiumi arvates on PĂ€rS § 117 lg 4 2003. a; eesmĂ€rgiks kaitsta neid pĂ€rijaid, kes on pĂ€randi vastu vĂ”tnud tĂ€htaegselt, sh notari antud lĂŒhendatud 3) H. J suri 19. jaanuaril 2004. a, H. J vara pĂ€ris tema abikaasa O. J; tĂ€htaja jooksul.
KutseĂŒhendusena on tema liikmeskonnas sisuliselt kĂ”ikide Ă”igusvaldkondade tippeksperte, samuti on advokaadid ÀÀrmiselt tĂ€helepanelikud muudatuste suhtes, mis kitsendavad vĂ”i vĂ”ivad kitsendada isikute pĂ”hiseaduslikke Ă”igusi ja vabadusi.

KĂ”rgeim kogukond on impeerium. Inimese peamine omadus on mĂ”istus, rassi eesmĂ€rk on realiseerida ratsionaalset elu, see vĂ”imalik ainult universaalse rahu korral, mis on parim inimĂ”nne jaoks ja hĂ€davajalik vahend inimese ĂŒlimaks eesmĂ€rgiks.
Kannatanul on vÔimalik: 1) nÔuda Ôigusvastase kahju tekitamise kui kestva tegevuse lÔpetamist (tÀhendab sisuliselt ka kahjustava tegevuse hoidumise nÔuet). NÀide: kinnisasjalt kulgevad kahjulikud mÔjutused teise kinnisasja suunas.
KaubandusĂ”igus – NĂ”ges ĂŒtleb, et me ei ole seotud Vene kaubandusĂ”igusega, aga hoopis BES-ist tuleneva Ă”igusega. Balti erakorrast tulenevalt pidi olema avaldatud sĂ€te, millega eraldi kehtestati mingi seadus vĂ”i seadustekogu Baltikumis.

Kaupleja on seoses kauba vĂ”i teenuse turustamisega kohustatud looma nĂ”uetele vastavad tingimused kauba vĂ”i teenuse mĂŒĂŒgiks ning kindlustama nende nĂ”uete tĂ€itmise, samuti tagama kaubale ja teenustele kehtestatud nĂ”uete tĂ€itmise.
Klassikaline loogika on kahevalentne (bivalent): igal lausel saab olla ĂŒks kahest tĂ”evÀÀrtusest (truth value), mille nimetusteks on tĂ”ene (true) vĂ”i vÀÀr (false). Lausete tĂ”evÀÀrtusi tĂ”ene ja vÀÀr tĂ€histatakse mitmesugustel viisidel.
Kohta vĂ”i on nad ise endale tekitanud kahju, tuleb viktimoloogilise profĂŒlaktika meetmed ĂŒles ehitada kahel suunal: esiteks, vahetult potentsiaalsele kannatanule, teine suund – potentsiaalsele kahju tekitajale, kui selline on olemas.

Kollektiivleping on Saksamaal „tariifleping”, Ć veitsis â€žĂŒhtne tööleping”. Sellist ĂŒldist seotust kolmandatega kĂ€sitlevad mĂ”ned autorid kui mÀÀrust ja teised kui Ă”igusakti mis seob riikliku pidamiskorra eraĂ”igusliku lepinguga.
Kollisioonide lahendamine on nĂ”utav ka siis, kui alamalseisva normi Ă”igustĂŒhisus ei tulene mitte ĂŒksnes eksimusest protseduurireeglite vastu, vaid ka siis, kui ta on selliste normidega vastuolus, millest tulenevad eelkĂ”ige sisulised nĂ”uded temale.
Konkureerib pÔhjamaade - luigemÀrgiga. Selle mÀrgiga tÀhistatakse neid kaupu, mis on teiste samalaadsetega vÔrreldes keskkonnasÔbralikumad. Samuti tÀhistatakse ökomÀrgiga neid tooteid, mille tootmisprotsess on tavapÀrasega vÔrreldes puhtam.

Kriminaalasjas 3 - 1-1-5-09 selgitanud, et eraelulise vestluse lindistuse kui tĂ”endi lubatavuse kontrollimisel ei ole asjakohane kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatĂŒki 8. jao sĂ€tteid, mis reguleerivad tĂ”endite kogumist jĂ€litustoiminguga.
Kuuendal astmel on mÀÀrused ning viimasel, seitsmendal astmel kĂ”ige nĂ”rgema jĂ”uga kohalike omavalitsuste poolt vastu vĂ”etud Ă”igust loovad aktid. Antud uurimistöö alus - tubakaseadus kuulub rahvusliku Ă”iguskorra pĂŒramiidis neljandale
KÀesolev leping on konfidentsiaalne, pooltel ei ole Ôigust avaldada kÀesoleva lepingu ja selle lisadokumentide tingimusi kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nÔusolekuta v.a. Eesti Vabariigi seadusandluses ettenÀhtud juhtudel.

Kaugtöö on töökorralduse vorm vÔi töö tegemise viis, kus kasutatakse infotehnoloogiat ja mis toimub töölepingu vÔi töösuhte kontekstis ning kus tööd, mida vÔiks teha tööandja territooriumil vÔi ruumides, tehakse mujal.
Keelueksimus – eksimus teo keelatusest; isikul puudub sĂŒĂŒ, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vĂ€ltimatu 3. Loobumine sĂŒĂŒteo katsest – isik vabaneb sĂŒĂŒst, kui ta vabatahtlikult loobub sĂŒĂŒteo katsest.
KokkuvĂ”tvalt on ĂŒksnes selline sĂŒĂŒtegu karistatav, milles esinevad sĂŒĂŒteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, isiku sĂŒĂŒ ning milles puuduvad teo Ă”igusvastasust vĂ€listavad asjaolud. Alkoholi- vĂ”i narkojoove ei vĂ€lista sĂŒĂŒd.

KeskkonnaÔiguse valdkonnas on suur roll rahvusvahelisel Ôigusel ning erinevatel printsiipidel nÀiteks sÀÀstva arengu printsiip, saastaja maksab printsiip, vÀltimise- ja ettevaatusprintsiip ning printsiip, mis kÀsitleb Ôigust puhtale keskkonnale.
Keskpanga sĂ”ltumatus on iga hinnastabiilsuse tagamist esmatĂ€htsaks hindava rahasĂŒsteemi lahutamatu osa. Samas eeldab kaasaegne demokraatlik ĂŒhiskonnakorraldus igalt avalikke ĂŒlesandeid tĂ€itvalt institutsioonilt aruandmist oma tegevuse kohta.
Konstruktsioonivea korral on kahju tekkinud sellest, et puudusega ei ole mitte ĂŒks konkreetne toode, vaid et tootja kogu kontseptsioon on puudulik (ohtlik). Selline puudus ei hĂ”lma mitte ĂŒksikuid tooteid, vaid kĂ”iki ĂŒhest seeriast pĂ€rit tooteid.

Kaitsvaid oigussuhteid - Kaitsvad suhted seavad eesmĂ€rgiks mingisuguste nĂ€htuste kĂ”rvaldamise ĂŒhiskonnast vĂ”i nende tekkimise vĂ€ltimise (krimi- naalĂ”iguse normid, mis kehtestavad karistusena). PĂ”hirĂ”hk kaitsvas Ă”igussuhtes on kohustusel.
Kasutamis - ja kÀsutamisÔiguse kaitsmine, siis AsjaÔigusseaduse kohaselt reguleerib seda § 89, millega omanikul on Ôigus nÔuda omandiÔiguse igasuguse rikkumise kÔrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
Kaitstes antiik - Sparta ajaloo alusel kujundatud demokraatlikke ja vabariiklikke ideid, otsib R. vastust kĂŒsimusele, millistel tingimustel on riigi olemasolu Ă”igustatud, kuidas sellist riiki ehitada ning milline on Ă”ige riigi otstarve.

Katseaja kestel on töötajal Ôigus tööleping lÔpetada. Kui katseaeg on lÔppenud ja töötaja jÀtkab tööd, loetakse ta katse sooritanuks ja tööandja vÔib temaga töölepingu lÔpetada ainult teistel seaduses ettenÀhtud alustel.
Kinnistusraamatu jĂ€rgi on asja omanik, kuid tegelikult seda ei ole. Usalduskaitse ei laiene juhtudele, kui Ă”iguslikult on kĂŒll tegemist omaniku vahetusega, kuid tegelikult pole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kes sĂ”ltub kinnistusraamatu
Kollektiivne töötĂŒli on lahkarvamus tööandja vĂ”i tööandjate ĂŒhingu vĂ”i liidu ja töötajate vĂ”i töötajate ĂŒhingu vĂ”i liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sĂ”lmimisel ja tĂ€itmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.

Kollektiivne tĂŒli on lahkarvamus tööandja vĂ”i tööandjate ĂŒhingu vĂ”i liidu ja töötajate vĂ”i töötajate ĂŒhingu vĂ”i liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sĂ”lmimisel ja tĂ€itmisel ning uute töötingimiste kehtestamisel.
Konstitutsiooniline monarhija - selline riigi valitsemise vorm, milel puhul monarhi pÀdevaus on kindlaks mÀÀratud demokraatlikult kehtestatud pÔhiseadusega ehk konstitutsiooniga. Ja seadusandlik vÔim kuulub parlamendile ja tÀidesaatev valitsusele.
Kriminaal - ja vÀÀrteoasjad puudutavad sĂŒĂŒtegudega seonduvat, nt ĂŒks isik pĂ”hjustab ettevaatamatuse tĂ”ttu teise isiku surma– kriminaalasi, kohus otsustab isiku sĂŒĂŒtuse ĂŒle, sĂŒĂŒdioleku korral mÀÀrab Ă”iglase karistuse.

Kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-91-07 selgitanud, et kohus ei ole karistuse kĂŒsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle kĂŒsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt.
Kuriteo eest on fĂŒĂŒsilisele isikule pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahaline karistus vĂ”i vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus vĂ”i sundlĂ”petamine. VÀÀrteo, eest on pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahatrahv vĂ”i arest.
Kaitsvaid Ă”igussuhted - Kaitsvad suhted seavad eesmĂ€rgiks mingisuguste nĂ€htuste kĂ”rvaldamise ĂŒhiskonnast vĂ”i nende tekkimise vĂ€ltimise (kriminaalĂ”iguse normid, mis kehtestavad karistusena). PĂ”hirĂ”hk kaitsvas Ă”igussuhtes on kohustusel.

Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad sĂŒdmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmĂ€rkide poole kĂ€skivalt ja ĂŒleolevalt, arvestamata teiste tundeid.
Kinnipidamine on kĂ”ige otstarbekohasem teeseadusandja pĂŒstitatud eesmĂ€rgi saavutamiseks ning seaduse kohaldamisel tuleb kohustatud subjekti kĂ€itumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kĂ”ige efektiivsem.
Korraldamis - ja Ă”iglusfunktsioon Korraldamis-, Ă”iglus-, valitsemis- ja valitsemise kontrolli funktsioon Normistruktuuri ĂŒhtsus Õiguse, religiooni, moraali ja tava lahutatus Moraali ja Ă”iguse seos arhailises ja modernses Ă”iguses

Kuritegu – kuritegu on karistusseadustikus sĂ€testatud sĂŒĂŒtegu, mille eest on fĂŒĂŒsilisele isikule pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahaline karistus vĂ”i vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus vĂ”i sundlĂ”petamine.
Kogutermin molekul on liigendatav koostise jĂ€rgi aatomiteks ning aatom omakorda elementaarosakesteks, kuid liigenduse liikmed ei ole siin sootermini suhtes alluvaid liigitermineid. Liigituse reeglid 1. Liigitama peab ĂŒhel ja samal alusel.
Kohtunike kohustused on sĂ€testatud kohtute seaduse (KS, RT I 2002, 64, 390; 04.03.2011, 1) 9. peatĂŒkis. Kohtunikul on ĂŒldkohustused, vaikimiskohustus, nĂ”upidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus ja enesetĂ€iendamise kohustus.

KĂ€esolev leping on koostatud neljas identses eksemplaris, millest ĂŒks sĂ€ilitatakse 



.. notar 








. bĂŒroos, ĂŒks vĂ€ljastatakse pantijale, ĂŒks pandipidajale ja ĂŒks esitatakse kommertspandiregistrile.
KÔrvuti nendega on aga kindlasti pÔhjust rÀÀkida ka mittetÀielikest (tegu ei ole hinnangulise mÀÀratlusega). MittetÀielike Ôigusnormide maailm on selline maailm, kus Ôiguslik tagajÀrg tuleb koosmÔjus tÀielike Ôigusnormidega.
Krediidileping on leping, millega ĂŒks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) kĂ€sutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lĂ”ppemisel krediidi tagasi maksma.

KĂ”rvaldamise kulud on oluliselt vĂ€iksemad uue töö tegemise kuludest ning uue töö tegemise nĂ”ude esitamine pĂ”hjustab töö parandamisega vĂ”rreldes ebamĂ”istlikke kulusid, saab tellija sellisel juhul nĂ”uda ĂŒksnes töö parandamist.
Kodakontsus – isiku ja riigi vaheline pĂŒsiv poliitilis Ă”iguslik seos, milel alusel isikule laieneb riigi tĂ€ielik juristkssioon, st ta kasutab kĂ”iki riigis kehtivaid Ă”igusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud vastutusi.
Kompromiss - kokkulepe vÔlgniku ja vÔlausaldajate vahel, mille kohaselt vÔlgnik lubab teatud ulatuses ja teatud tingimustel vÔlausaldajate ees oma kohustused tÀita ning vÔlausaldajad on nÔus pankrotimenetluse lÔpetamisega.

Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu mÀÀrusega fĂŒĂŒsilistele vĂ”i juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla vĂ”i linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade tĂ€itmiseks.
Kultuuriomavalitsus - saksa, vene, rootsi ja juudi vĂ€hemusrahvusest isikud ja nendest vĂ€hemusrahvustest isikud, kelle arv on ĂŒle 3000. Taotlemise aluseks on rahvusnimekiri, mille koostavad rahvuslikud kultuuriĂŒhingud vĂ”i nende liidud.
Kinnisvarasse – , asutamisega, finantsteenuste osutamisega vĂ”i vÀÀrtpaberite lubamisega kapitaliturgudele. Bulgaaria, Eesti ja Ungari siseriikliku Ă”iguse jĂ€rgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupĂ€ev 31. detsember 1999.

Kohtunikud on sĂ”ltumatud, kuna on nimetatud ametisse eluks ajaks, teda saab tagandada vaid kohtuotsuse alusel, I ja II astme kohtunikele saab esitada sĂŒĂŒdistuse ainult Riigikohtu ĂŒldkogu ettepanekul ja presidendi nĂ”usolekul.
Kuritegu on ĂŒksnes karistusseadustikus sĂ€testatud tegu, mille eest on fĂŒĂŒsilisele isikule pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahaline karistus vĂ”i rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlĂ”petamine.
Kvalifikatsiooni kĂŒsimus – mis on vastutuse aluseks nende kohustuste rikkumise korral. Kaks varianti: ‱ kohustuse rikkumise ĂŒldregulatsioon § 100, 101 lg 1 p 3, 115; ‱ kohustuste rikkumine toob kaasa hoopis deliktiĂ”igusliku vastutuse.

Kaasaegsele kodanikuĂŒhiskonnale on iseloomulik, et avaliku halduse teostamisse kaasatakse jĂ€rjest laialdasemalt nn kolmas sektor e tsiviilĂŒhiskonna struktuurid, samuti rakendub jĂ€rjest rohkem riigi ja omavalitsuslike ĂŒlesannete privatiseerimine.
Kodifitseerimise kĂ€igus on tavaline, et paljud reguleerimist vajavad probleemid kui ka kohtupraktika ning muu rakenduspraktika töötatakse lĂ€bi ja ĂŒldistatakse Ă”igusteoreetilisest aspektist, kasutades vastavat metodoloogiat ja meetodeid.
KujundusĂ”igused – Ă”igus (vĂ”imalus)ĂŒhepoolselt Ă”igussuhe ĂŒmber korraldada(probleem vĂ”ib tekkida teisele inimesele tahteavalduse kĂ€ttetoimetamisega). · n Ă”igus leping ĂŒles öelda, teostada tasaarvestus, edasikaebamisĂ”igus.

KÔrgemal astmel on ilma seaduse reservatsioonita pÔhiÔigused, neile jÀrgnevad kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga pÔhiÔigused ning astmestiku viimasel, kolmandal astmel asuvad lihtsa seaduse reservatsiooniga pÔhiÔigused.
KaristusÔigus on teatud tegude eest karistust ettenÀgevate Ôigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusÔiguse reform ja 1 sept 2002 jÔustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks.
Klassikalist doktriini on Ă”igusteoorias teiste teooriate ning koolkondade esindajad kritiseerinud: see kĂ€situs olevat pinnapealne, liiga ĂŒldistav ning koolkonna Ă”igusteadlased ei ole mitme tĂ”usetuva olulise kĂŒsimuste osas ĂŒksmeelel.

Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline pĂŒsiv poliitilis-Ă”iguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi tĂ€ielik jurisdiktsioon, ta kasutab kĂ”iki riigis kehtivaid Ă”igusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi.
KollektiivkaubamĂ€rk on teovĂ”imelisele isikute ĂŒhendusele kuuluv kaubamĂ€rk, mida selle ĂŒhenduse liige kasutab oma kaupade ja teenuste tĂ€histamiseks kollektiivkaubamĂ€rgi pĂ”hikirjas sĂ€testatud tingimustel ja korras (KMS § 61 lg1).
KomisjonÀril on Ôigus keelduda kaupade vastuvÔtmisest, mis ei olnud esitatud komisjonÀrile realiseerimiseks vastavalt kooskÔlastatud tÀhtajale vÔi graafikule, samuti vastavalt kooskÔlastatud sortimendile vÔi kvaliteedile.

Kahel korral on sel aastal maailma vapustanud pereisad, kes on oma tĂŒtreid aastaid seksuaalselt vÀÀrkohelnud, piinanud ning vangistanud, kasutades Ă€ra oma vanema seisundit ja tĂŒtarde majanduslikku sĂ”ltuvust ja alaealisust.
Kelmuse puhul on otsene tahtlus, kui on tÔendatud vaid kaudne tahtlus, siis teda vastutusele vÔtta ei saa. Kelmus on tagajÀrje delikt ning Riigikohus leidis, et Pettus on tegu ja tagajÀrg on see, et inimene viiakse eksimusse.
Kirjutatud tekst on ka sĂŒndmus, aga ta kestab lĂ€bi aja. b)KĂ”neteo kuju – suuline, kirjalik, aga ka liigsĂ”naline, lakooniline, kirjastiil jne. c)KĂ”neteo kontekst –kogu ĂŒldine taust, millega seoses ja milleks seda öeldakse.

Kirurgia - meetodid, taime- ja loomaleiutised, vĂ€lja arvatud mikroorganismid; Patentidega antakse omanikule omandi ĂŒle ainuĂ”igused, mille alusel on tal vĂ”imalik takistada teistel patendiga hĂ”lmatud leiutiste kasutamist.
KonkurentsiÔigus on kÀitumisreeglite kogum ettevÔtjatele, mis kujunes majanduse headest tavadest. KonkurentsiÔiguse eesmÀrgiks on tarbijate heaks turul vaba ning ausa konkurentsi tagamine ning monopolide tekkimise Àra hoidmine.
Konkursimenetluse etapid on jĂ€rgmised: konkursiavalduse avaldamine ĂŒldsusele, teo tegemine vĂ”i pakkumiste esitamine, tegude vĂ”i pakkumiste vastuvĂ”tmine, parima teo vĂ”i pakkumise vĂ€lja selgitamine, konkursitulemuste teatavakstegemine.

Kahjustatav Ă”igushĂŒve - lennuohutus. 2.2. Objektiivne kĂŒlg: 2.2.1. KarS paragrahv 112 lg 2 p 1 eeldused a) Muuhulgas ka lĂ”hkeseadeldise paigaldamine lennukisse vĂ”i lennuki kĂŒlge Ă”husĂ”iduki hĂ€vitamise vĂ”i kahjustamise eesmĂ€rgil.
Kodakondusus - isiku ja riigi vaheline pĂŒsiv poliitilis-Ă”iguslik seos mille alusel isikule laieneb riigi tĂ€ielik jurisdiktsioon, ta kasutab kĂ”iki riigis kehtivaid Ă”igusi ja vabadusi ning annab kodanikele teatuid kohustusi.
Kodifitseerimise projekti on seelĂ€bi vĂ”imalik kaasata nii avaliku kui ka erasektori parimad ĂŒhinguĂ”iguse eksperdid, viia lĂ€bi ulatuslik huvirĂŒhmade kaasamine ning vĂ”imalike uute normidega kaasnevate oluliste mĂ”jude eelnev analĂŒĂŒs.

Konstitutsiooniline referendum on selline, millega muudetakse pĂ”hiseadust vĂ”i vĂ”etakse vastu uus pĂ”hiseadus. TĂŒhistav referendum ehk rahvaveto on referendum, millega tĂŒhistatakse tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt parlamendis vastu vĂ”etud seadus.
Koormamiseks on vajalik samuti kÔigi kaasomanike nÔusolek, samas vÔime eeldada et kokkulepitud kasutuskorra raames vÔib iga kaasomanik enda valdust vÔlaÔiguslikul alusel ka ilma teiste kaasomanike nÔusolekuta edasi anda.
KorterihoonestusĂ”iguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid vĂ”i mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on vĂ”imalik eraldi kasutada ning millega on ĂŒhendatud mĂ”tteline osa hoonestusĂ”igusest, mille juurde korter kuulub.

Korteriomanikega ehk sisesuhtel, ning korteriomanike ĂŒhisuse suhetel kolmandate isikutega ehk vĂ€lissuhtel. Korteriomanike ĂŒhisuse sisesuhte subjektideks on vastavalt KOS § 8 lĂ”ikele 1 korteriomanikud ja korteriomanike ĂŒhisus.
Kirjalikku menetlust on mĂ”istlik taotleda kui ei vaielda vastu Kohus ise ei tohi teha tagaseljaotsuse ettepanekut ainult POOLe taotlusel 6. Töötajal A kujunes tööandja B juures töötades vĂ€lja kutsehaigus – ĂŒlekoormushaigus.
Kitsamas mĂ”ttes on representatsioon esinduse eriliik ja tĂ€hendab institutsionaalset ĂŒhtsust, laiemas mĂ”ttes tĂ€hendab esindus mitte eraĂ”igusliku volituse alusel, vaid tuleneb organisatsiooniĂ”igusliku pĂ€devuse mÀÀramisest.

Kohustuslikku kĂ€itumiseeskirja on rikutud. Sanktsioonid liigitatakse: suhteliselt mÀÀratletud, erinevad karistusliigid absoluutselt mÀÀratletud, tĂ€pselt ĂŒks liik vĂ”i mÀÀr alternatiivselt mÀÀratletud, liik ja mÀÀr on alternatiivsed.
Kollektiivisikuid nimetatakse teoasutusteks. Arvestades keelelisi aspekte, samuti A.T. Kliimanni Ă”igusteoreetilise sĂŒsteemi eripĂ€ra, ei ole nimetatud juriidilist terminoloogiat vĂ”imalik ĂŒksĂŒheselt Ă”iguskĂ€ibesse ĂŒle vĂ”tta.
Kov - d vĂ”ivad oma ĂŒlesandeid tĂ€ita nii eraĂ”iguslikult kui ka avalik-Ă”iguslikult. 1 § 9. Kohalike omavalitsuste infrastruktuuri ĂŒlesanded PĂ”hiline on varustamine ja abinĂ”ud inimeste elujĂ€rje kindlustamiseks.

Krediidilepinguks on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja kĂ€sutusse rahasumma (krediidi), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lĂ”ppemisel krediidi tagasi
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kriminaal - , tsiviil- ja halduskolleegium). Eesti kohtusĂŒsteem Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju lĂ€bi vastavas vĂ€hemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kĂ”ik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvĂ”i halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees.
Kaasomanikul on ĂŒhise omandi suhtes kolmandate isikute ees tĂ€ielikel omandiĂ”igus. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ĂŒhist omandit kokkuleppe alusel vĂ”i enamuse otsuse kohaselt, kui sellele kuulub enamus ĂŒhisest asjast.

Kars on orienteeritud kaitsma Ă”igusvastase teo ohvriks lagenud kannataja Ă”igusi Ă”iglasel viisil, ent ei tee ĂŒlekohut ka Ă”igusvastase kĂ€itumise toimepanijale, vaid mÀÀrab proportsionaalse juriidilise vastutuse.
Kohtuotsuse liigendus on selge ja korrektne, oli tagatud sidusus, mÔttearendus on jÀlgitav (sai eristada iga seisukohta ja otsust ning asjade kÀik oli jÀrjestatud vastavalt toimunule) Samuti oli lugedes kergesti leitav alguspunkt.
Kolonaat – vĂ€ikesed maalapid, mis anti vĂ€lja pĂ€rilikele rentnikele vĂ”i omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid, kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatĂŒkke.

Konditsionaali tagajĂ€rg on liitlause. Kuna ÂŹM √ ÂŹN ≡ ÂŹ(M & N), siis saame ĂŒlesande teisendada kujule A → M & N, ÂŹ(M & N) ╞ ÂŹA (modus tollens). N10.17. Kui lĂ€hen vasakule, jÀÀn auto alla, ja kui paremale, jÀÀn hiljaks.
Koostatud 530 - 533.a. Siia on koondatud vÀljavÔtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvÔtteks, vÀljavÔtteid on kÔige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest.
KĂ€esolev garantiikiri on vĂ€lja antud aktsiaselts ABC poolt, registrikood 1000000001, asukohaga PĂ€rnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud “garant”, keda esindab juhatuse liige Peeter PĂ€rn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn,

KĂ€esolevas töös on autor vĂ”tnud ĂŒlesandeks analĂŒĂŒsida Eesti Vabariigi kohtusĂŒsteemi kinnipidamist pĂ”hiseaduses sĂ€testatud sĂ”ltumatuse printsiibist ning parema kuva saamiseks vĂ”rrelnud tulemusi lĂ€hisriigi Leedu omadega.
KĂ”igil kodanikel on Ă”igus, isiklikult vĂ”i volinikkude kaudu Ă€ra mÀÀrata, ĂŒldise maksu tarvet, seda vabalt lubada, selle tarvitamise jĂ€rgi valvata, kindlaks mÀÀrata igaĂŒhe osa jaotamist, sissenĂ”udmise korda ja kestvust.
Kaasomanikul on Ă”igus teha asja sĂ€ilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nĂ”usolekuta, kuid ta vĂ”ib teistelt kaasomanikelt nĂ”uda asja sĂ€ilitamiseks vajalike kulutuste hĂŒvitamist vĂ”rdeliselt nende osadega.

Konstitutsionaalne monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi pÀdevus on kindlaks mÀÀratud demokraatlikult kehtestatud PS-ga. Seadusandlik vÔim oli Riigikogul, tÀidesaatev Valitsusel ja kohtuvÔim kuulus kohtutele.
Korteriomandi lĂ”ppemine – kĂ”igi korteriomanike kokkuleppel; hoone on muutunud kasutamiskĂ”lbmatuks ja enamik otsustab korteriomandid lĂ”petada; kĂ”ik korteriomandid on omandatud ĂŒhe isiku poolt ja ta soovib korteriomandi lĂ”petada.
KĂ€sundusleping – poolteks on kĂ€sundiandja ja kĂ€sundisaaja,kui lepingus tasu kirjas ei ole siis tasu nĂ”uda ei saa, annab vĂ”imalused lepingu ajal anda juhiseid, mis on kĂ€sundisaaja kohustuseks N: kĂ”rgkool – Ă”ppejĂ”ud.

Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (nÀiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole.
Kodifitseerima - Ă”igusakte vĂ”i -norme sĂŒstematiseerima ning terviklikuks seaduskoguks ĂŒhendama. TavaĂ”iguse kodifitseerimise eelisteks on tĂ€psus, juurdepÀÀs ning fakt et enda koostatud Ă”igust tunnustatakse meelsamini.
KohtuvĂ€line menetlus - pankrotihalduri tegevus, vĂ”lausaldajate ĂŒldkoosolekute kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude kĂŒsimuste lahendamine, millest ei vĂ”ta osa kohus, toimub PankrS–i alusel.

Kokkulangemine on Ă”iguse ideaal, mille suunas inimkond on kogu arengu vĂ€ltel liikunud ja pĂŒĂŒelnud. Üldtunnustatud inimĂ”igused ja vabadused (vt ÜRO InimĂ”iguste Ülddeklaratsioon) iseloomustavad sellise ideaali mudelit.
Koondamine on ka töölepingu erakorraline ĂŒlesĂŒtlemine: 1) tööandja tegevuse lĂ”ppemisel; 2) tööandja pankroti vĂ€ljakuulutamisel vĂ”i pankrotimenetluse lĂ”petamisel, pankrotti vĂ€lja kuulutamata, raugemise tĂ”ttu.
Kuritegu – sĂŒĂŒtegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on fĂŒĂŒsilisele isikule ette nĂ€htud rahaline karistus vĂ”i vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus vĂ”i sundlĂ”petamine.

Kinnistusraamat koosneb – kinnistusregister, kinnistuspĂ€evik (kohtu kinnistusosakonnale esitatud avaldused, millega taotletakse kinnistusraamatusse kande tegemist) , kinnistustoimik(köidetakse kinnistu kohta esitatud dokumendid).
Koduukseleping on leping, mis sĂ”lmitakse: tarbija eluruumis vĂ”i töökohas vĂ€lja arvatud juhul, kui tarbija töökoha vĂ”i eluruumi kĂŒlastamine pakkumise vĂ”i ettepaneku tegemiseks toimus tarbija eelneval selgesĂ”nalisel
KogunĂ”udluse – kogupakkumise mudelid toimivad vaid siis efektiivselt, kui hinnad ja palgad on tĂ€ielikult paindlkud. KogunĂ”udluse muutus mĂ”jutab seega vaid hinnataset ega avalda pikaajaliselt mĂ”ju koguprodukti mahule.

Kolmas staadium – on kompetentse organi poolt otsuse tegemine, vastuvĂ”tmine - Ă”iguse rakendamine akt ehk individuaalakti vormistamine: vĂ”etakse lĂ”plik seisukoht lahendamisel olnud asjas (kĂ€skkiri, korraldus, ĂŒksikakt)
KulukĂ€itur - kulude muutuse pĂ”hjus Kul muutum mĂ”ne kulukĂ€ituri muutumisel:*muutuvk*pĂŒsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pĂŒhitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ĂŒhisk, tootmisr rent.
Kvantitatiivseteks meetoditeks on kĂŒsitlused, intervjuud etc. st meetodid mille abil kogutakse informatsiooni, kogutud informatsioon lĂ€bib hiljem kvalitatiivse analĂŒĂŒs mis kujutab endast massilise materjali teadusliku interpreteerimist.

KÔrgeamplituudiliste delta - lainetega. Umbes tund pÀrast uinumist algab nn kiire e paradoksaalne uni. Mida lÀhemal hommikule, seda suurema osakaali saab kiire uni. REM-uni ehk rapid eye movements- kiired sakaadilised silmaliigutused.
Köögivilja - , puuvilja-, kala- ja lihakonservid Kohv, tee, kohvikoor Makaronitooted Kastmed, ketƥup, majonees Maitseained, puljongid ja kiirtoidud Karastusjoogid, siirup, alkohol Tööstuskaubad ToiduÀÀdikas ja sinep
Karistusseadustiku jĂ€rgi on karistused sĂ”ltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik ja kas toime on pannud fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu vĂ”i vÀÀrtegu.

Kolmandaks on riiulite otstes niinimetatud „kuumad kohad“, kuhu pannakse enamasti hetke sooduspakkumisi, need on kohad, millest kaupluse kĂŒlastajad ei saa mööda kĂ”ndida. (PĂ”ltsamaa Selveri kaubanduspinna plaan.
Konkreetne karistusliik on sanktsioon. Konkreetse Ă”igussuhte objektid: 1) asjad 2) mittevaralised hĂŒved 3) subjektide tegu (tegevusetus) 4) tegevuse tulemus Õigussuhte sisu: subjektide subjektiivne Ă”igus ja juriidiline kohustus.
Kahtlus 7 – 12-aastase alaealise soovis töötada, vĂ”ib ta asja lahendamisse kaasata lastekaitsetöötaja. Töö peab olema tervisele ohutu, vĂ”imaldama hariduse omandamist, noorele jĂ”ukohane ja seadusega lubatud.

Kaupade puhul tĂ€hendab vastastikuse tunnustamise pĂ”himĂ”te seda, et ĂŒhes liikmesriigis6 seaduslikult toodetud vĂ”i turuleviidud kĂ”iki tooteid peab saama mĂŒĂŒa kĂ”ikides teistes riikides, ilma et neid peaks kohandama.
Kokkusaamised on jaotatud kolme liiki: kokkusaamine isiklikes, Ôiguslikes vÔi Àrilistes huvides; vÀlisriigi kodaniku kokkusaamine oma riigi konsulaartöötajaga; kokkusaamine kaitsja, advokaadi, vaimuliku ja notariga.
Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse ĂŒhise poliitilise vĂ”i sĂ”jalise eesmĂ€rgi saavutamiseks, mille struktuurorganid ning nende moodustamise kord ja pĂ€devus mÀÀratakse kindlaks rahvusvahelise Ă”iguse normidega.

Korporatiivsed normid – kĂ€itumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ĂŒhiskondlik organisatsioon) oma liikmete kĂ€itumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
Kehtetus – kui testaatoril puudub testeerimisĂ”igus, kui rikutakse vorminĂ”udeid, kui testament on sisult arusaamatu, sĂ€tted on vastukĂ€ivad jne. Testamenti vĂ”ib hoida kodus, avamist korraldab jaoskonnakohtunik.
Kohtunikul on ametikohajĂ€rgne Ă”igus juurdepÀÀsuks riigisaladusele ja salastatud vĂ€listeabele Eesti Vabariigi pĂ”hiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud Ă”igusaktidega talle pandud ĂŒlesannete tĂ€itmiseks.

Kohtupraktika on nĂ€idanud, et TLS § 82 rakendamine on Ă”igustatud olulise lepingurikkumise puhul, sest sageli teevad töötajad seda jama, et tahavadki selle alusel mingi pisiasja pĂ€rast lĂ”petada, et hĂŒvitist saada.
Kompetentsinorm – milles seisnevad rakendaja pĂ€devused, nt volitused avaliku vĂ”imu teostamisel kohustuste, Ă”iguste ja vastutuse osas. EraĂ”iguse osas nt isiku pĂ€devused volitatud esindajana vĂ”i testamendi tĂ€itjana.
Konstitutsioonilised seadused – mida endast kujutavad; kas ainult paragrahv 104 lg 2 lotletud; kas loetletud seaduste pealkirjad on kohustuslikud? V: konstitutsioonilised seadused on pĂ”hiseaduse paragrahv 204 lg 2 loetletud seadused.

KĂ€sutamine on asja Ă”igusliku kuuluvuse ĂŒle otsustamine - kasutamine omandiĂ”igus elemendid ( Rooma eraĂ”iguse Ă”pikust) - valdamine - tegelik vĂ”im asja ĂŒle- (enda kĂ€es hoidmine) SĂ”ltumata kas olen omanik v mitte
Kaks rida on ringkĂ€igu kohtud (siin istuvad kohtunikud kolleegiumites, kus vĂ€hemalt kolm kohtunikku, kuid see number vĂ”ib osariigiti varieeruda; 11 kohut kokku ) ja USA Ülemkohus – need on apellatsioonikohtud.
Kinnis - ja vallasasjad 2.Asendatavad asjad 3.Äratarvitatavad asjad Asja osad: 1. Asja oluline osa- koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi vĂ”i sellest eraldatav osa hĂ€viks vĂ”i oluliselt muutuks.

Korraliselt on TL ĂŒlesĂŒtlemise Ă”igus ainult töötajal(30-pĂ€evase etteteatamisega).Erakorraliselt vĂ”ivad TL ĂŒles öelda mĂ”lemad pooled, kuid seda vaid juhul, kui on olemas seadus ettenĂ€htud mĂ”juvad pĂ”hjused.
Kov - e ĂŒksus, KOV-e organ ja KOV-us: otsustuspĂ€devus menetlemiseks on volikogul, kes vĂ”ib menetlemise delegeerida valitsusele. Seaduse konstruktsioon ei ole ammendav sisepĂ€devuse vĂ”imaluste kasutamiseks.
Kahju tekitamine – kui kahjulikuks tagajĂ€rjeks on kannatanu surm, kehavigastus vĂ”i tervisekahjustus, siis §1044 lg 3 alusel on vĂ”imalik esitada kahjuhĂŒvitamise nĂ”udeid nii lepinguĂ”iguse kui deliktiĂ”iguse alusel.

Karismaatiline autoriteet – tuleneb sĂ”nast karisma (kr. k jumalik anne). Viitab sellele, et karismaatilise autoriteedi kandja peab omama mingeid erilisi isiksuselisi tunnuseid, mis ei ole omased paljudele ĂŒhiskonna liikmetele.
Kitsendavad Ôigusnormid on selleks, et vÀlistada olukorda, kus Ôigusnormi faktilises koosseisus olevat sÔna, selle sÔna mÔttest lÀhtuvalt, ei saaks laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.
Kelseni Ă”petus - normativism: Ă”igus on puhas, tĂ€iesti sĂ”ltumatult eksiteeriv ja eristatav moraalist, poliitikast, majandustes jne. Õigus on autonomne, legitimatsioon, ei olene rahava tahtest vaid Ă”igusest enesest.

Konkreetseks uurimisobjektiks on sel juhul Ă”igus sotsiaalse tegevuse kontekstis (Evan 1990). Õigussotsioloogia ĂŒlesandeks vĂ”ib olla ka Ă”iguse empiiriline uurimine ja selle baasil makrosotsioloogilise teooria loomine (Evan 1990).
Koondamise puhul on tegemist töömahu vĂ€henemise, töö ĂŒmberkorraldamise, tööandja tegevuse lĂ”ppemise, pankroti vĂ€ljakuulutamisega vöi muude töö lĂ”ppemis juhtudega, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.
Kehalis - hingeline loomus on allutatud ĂŒhele eesmĂ€rgile – tĂ€iustumisele, mis kohustab teda viia tema enese ja tema olukorra tĂ€iustumisele [Luts 1997, lk 107]. LoomuĂ”igus hĂ”lmab nii Ă”iguse kui moraali.

KokkuvĂ”tlikult on kriminaalmenetluse Ă”igusharu regularities ĂŒldobjektiks ja esemeks kriminaalkuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine, arutamine, vastavate institutsioonide juriidiline laad, funktsioonid, pĂ€devus ja
KriminaalÔigus on pÔlisemaid Ôigusharusid (vrdl ajalooliselt: nn kaelakohtu Ôigus). KriminaalÔiguse kui iseseisva Ôigusharu eksisteerimine, tema piiritlemine teistest Ôigusharudest tuleneb Ôigusnormi mÔistest.
Kvestor - laekur, kelle kompetentsi kuulus riigilaeka hoidmine ja riigidokumentide haldamine;  Magistraatide teenijad - sekretĂ€rid, teenijad, kuller, flöödipuhujad, ohvriloomade sisikondade uurijad jne.32

Kohtu töökeeleks on riigikeelt. Kohtuistungid vÔivad toimuda 9.00-18.00. Igal kohtunikul on Ôigus pidada kohtuistungit ka kauem (vastavalt otstarbekusele). Maakohtud: arutatakse tsiviil-, kriminaal- ja vÀÀrteoasju.
Kongressi pÀdevuses on osariikidevahelise ja vÀliskaubanduse reguleerimine, kuid tal ei ole Ôigust kehtestada maksu mis tahes riigist sisseveetavate kaupade pealt; Kongress ei tegele orjakaubandusega kuni 1808. aastani.
Konsulteerimisel on usaldusisikul vÔi tema puudumisel töötajatel Ôigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha koondamisega seoses ettepanekuid, mis tuleb esitada 15 pÀeva jooksul alates vastava teatise saamisest.

Kov - te tegevuse oluliseks Ă”iguslikuks aluseks Eesti Vabariigis on PĂ”hiseadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi harta). KOV ei ole riigi haldussĂŒsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja.
Kars - is on see kĂŒsimus lahendatud §- des 6, 8 ja 9. See regulatsioon toetub jĂ€rgmistele pĂ”himĂ”tetele: 1. TerritoriaalsuspĂ”himĂ”te 2. KaitsepĂ”himĂ”te 3. Universaalsus- ehk maailmaĂ”iguse pĂ”himĂ”te
Katseaeg – tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, vĂ”imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nĂ”utakse töö tegemisel.

Kilometres away - , handcuffed and flanked by policemen who in due course handed him over to Swiss colleagues ... Mr. Bozano's precise, detailed description of the events strongly suggests that this is what happened.
Krahvkonnakohtud – nende negatiivseks eripĂ€raks oli see, et kohut mĂ”isteti tugevama Ă”iguse jĂ€rgi (kel parem positsioon, sel paremad vĂ”imalused kohtus Ă”igeks jÀÀda). Krahvkonnakohtud muutusid parunikohtuteks.
Kriminaalalal on presidendi pĂ€devus jĂ€rgmine: 1) annab sĂŒĂŒdimĂ”istetule nende palvel armu, s.o vabastab karistuse kandmisest vĂ”i kergendab karistust. Armu andmiseks on vajalik sĂŒĂŒdimĂ”istetu enese ettepanek.

KaristusĂ”igus on Eesti Ă”igussĂŒsteemis kasutusel 2000. aastast, mil toimus Eesti karistusĂ”iguse reform ja 1. septembril 2002 jĂ”ustus Karistusseadustik (KarS) ja kaotas kehtivusse seni kehtinud Kriminaalkoodeks.
Kasutatakse krk - s terminit "tegu"; - teo (tegevuse vĂ”i tegevusetuse) lĂ€bi tekkinud kahjulik tagajĂ€rg (varaline kahju, Ă”iguste ebaseaduslik piiramine, surma pĂ”hjustamine vĂ”i ĂŒliraske kehavigastuse tekitamine
Kinnipidamine on kooskÔlas artikkel 5ga kui selle on tingitud kohtumÀÀrus ja ainult sellel juhul 5 artikkel on rikutud kui kohus tegi mÀÀruse kui see oli ilmselgelt vale otsus kohtu vÔi kui tehtud halvausus.

Kirjajoonte alg - ja lĂ”pp-punktid ‱ kirjamĂ€rkide ja nende elementide suhte iseĂ€rasused ‱ seostuse harjumuslikud katkestused ‱ paisu harjumuslikud iseĂ€rasused ‱ harjumuslikud lisajooned XII ISIKUKIRJELDUS
Kollisioon - kohutuste kollisioon on olukord, kus isik peab ĂŒheaegselt tĂ€itma kahte omavahel vastuolus olevat Ă”iguslikku kohustust ning ĂŒhe kohustuse rikkumisel tĂ€idab ta samas teist Ă”iguslikku kohustust.
Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm vĂ”i definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele mÀÀratlus). Konstitutiivne norm – mÀÀrab ĂŒldisi tingimusi ja ĂŒhiskonna ametlikku toimimist.

KÀibelised asjad - rec in commercio 2. KÀibetud asjad- res extra commercium Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi vÔib olla eraomandi ja Ôigustehingute objektideks vÔi mitte st. seisab vÀljaspool kÀivet.
Kaasomandi erivormiks on korteriomand. Kaasomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt mĂ”ttelistes osas ĂŒhises asjas kuuluv omand – tekib nĂ€iteks pĂ€rimisel. NĂ€iteks tort, millest igaĂŒhele kuulub mingi lĂ”ik.
Karistus tĂ€hendab konkreetse sĂŒĂŒteo hukkamĂ”istmist; ‱ karistus peab sĂŒĂŒdimĂ”istetule tekitama teatud ebameeldivusi ( tema vabadust piirama, teatud tegude toimepanemist keelama, tema vara vĂ€hendama).

Keeldude nÀol on tegemist kÔige radikaalsema ettevaatusmeetmega, mis tuleb kÔne alla siis, kui tegemist on keskkonna vÔi tervise olulise kahjustamise ohuga, mille suhtes valitseb suhteliselt vÀike ebakindlus.
KomisjonisĂŒsteem suurbritannias on siiski taandumas (vt Suurbritannia KOV-i organisatsioonilist struktuuri slaididel). Linnades on omavalitsushartad (linnahartad), vastavalt millele valivad kodanikud vĂ”i linnavolikogud linnapead.
Konstitutsiooniline monarhia on riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi pÀdevus on kindlaks mÀÀratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik vÔim kuulub parlamendile ja tÀidesaatev vÔim valitsusele.

Kurjategijatel on kindel profiil Sotsioloogiline koolkond- kurjategijaid kolme tĂŒĂŒpi- mĂ”jutatav tĂŒĂŒp (Ă€hvardada), juhuslik kurjategija, mĂ”jutamatud (kohe kinni panna). Hakati kasutama tingimisi karistamist.
KĂ€sk on aga kuritegeliku iseloomuga vĂ”i antud ĂŒlemuse poolt oma volituse piire ĂŒletades vĂ”i kui kĂ€sk on antud vorminĂ”ude rikkumisega, siis kannab vastutust selle kĂ€su tĂ€itmise eest kĂ€su tĂ€itja.
Kahju hĂŒvitamine – Kui lepingut rikutakse, vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”ustuda mittekohase tĂ€itmisega ja nĂ”uda sellega tekitatud kahju hĂŒvitamist ning lisaks ka tĂ€itmisega viivitamisest tekitatud kahju hĂŒvitamist.

Kausaal - ehk kohustustehing-luuakse vĂ”lasuhe, nt mĂŒĂŒgileping Abstraktsiooniprintsiip: omandiĂ”iguse ĂŒleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet vĂ”laĂ”iguslikul ja asjaĂ”iguslikul lepingul.
Keeleseaduse kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, mille ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Iga muu keel peale eesti keele on keeleseaduse mÔttes vÔÔrkeel.
Kinkelepingu miinused on see, kui sa nt ei saa kinkijaga hÀsti lÀbi vÔi on ta su Àmm vm, siis sa ei saa teda sealt vÀlja visata, kui lepingusse on kirja pandud et, tal on Ôigus elada seal oma elu pÀevade lÔpuni.

Kitsendav Ôigusnorm on mittetÀielik Ôigusnorm, mis vÀlistab olukorra, kus Ôigusnormi faktilist koosseisu saab sÔna mÔttest lÀhtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.
Kohtumenetluse – ka tsiviilkohtuliku vĂ”istleva menetluse – ĂŒldpĂ”himĂ”tet, mille kohaselt ei ole ĂŒhelgi tĂ”endil ette kindlaks mÀÀratud jĂ”udu: tĂ”endeid hinnatakse nende kogumis ja vastastikuses seoses.
KĂ€siraha – on rahasumma, mille ĂŒks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu jĂ€rgi tasumisele kuuluvate maksete arvel teisele poolele lepingu sĂ”lmimise tĂ”endamiseks ja selle tĂ€itmise tagamiseks.

KinnipidamisĂ”igus on seadusjĂ€rgne pandiĂ”igus, mis annab isikule, kellel on nĂ”ue vĂ”lgniku vastu, Ă”iguse seaduse alusel kinni pidada tema valdusse sattunud vĂ”lgniku vallasasju vĂ”i ĂŒleantavaid vÀÀrtpabereid.
Kodifitseerimine on Jaapanile ĂŒsna omanĂ€oline (Jaapan pidi nĂ”ustuma teiste riikidega, et jurisdiktsioon kuulub mitte Jaapani kohtutele, vaid konsulaarkohtutetele). Jaapanlased vastuvĂ”tlikud lÀÀne muutustele.
Kodukoha Ă”igusi – ateenlaste omi Ateena Ă”igus, aleksandrialaste suhteid Aleksandria Ă”igus jne. Leidus ka teine grupp Rooma riigi elanikke, kes olid Ă”iguslikult halvemas positsioonis. Neid nimetati dediticii.

KoosseisupĂ€rasus – sĂŒĂŒtegu on koosseisupĂ€rane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktivĂ€itena vastab karistusseadustikus vĂ”i mĂ”nes teises seadustikus sĂ€testatud Ă”igusnormi koosseisulistele asjaoludele.
Kuuluvat kinnis - ja vallasavara, sealhulgas Ă€risuhteid, firmavÀÀrtust jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, mĂŒĂŒa, rentida jms. EttevĂ”te kui selline ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks.
Kohtu psĂŒhhiaatriaekspertiis – vaja lĂ€bi viia, kui ĂŒlekuulamiste kĂ€igus tuleb vĂ€lja, et kunagi pikalt haiglas uuringutel olnud, erikoolis kĂ€inud b. kohtu psĂŒhholoogiaekspertiis – vestluse kĂ€igus toimub ekspertiis.

Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvĂ”tmine). See on ĂŒks vastutusrikkamaid Ă”iguse rakendamise staadiume, sest sel staadiumil vĂ”etakse lĂ”plik seisukoht lahendamisel olnud asjas.
Kov on seotud demokraatiaga (PS § 1 lg 1, §-d 3, 4, 10, 14 jt). PS § 154 lg 1 annab ĂŒhelt poolt KOV-dele Ă”iguse otsustada ja korraldada seaduste alusel iseseisvalt kĂ”iki kohaliku elu kĂŒsimusi.
Kinnisasi on maatĂŒkk koos selle oluliste osadega (nt krunt ja sellel asuv maja). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto, tolmuimeja, jope), kes asja valdab on selle omanik.

KohtuvĂ”imu sĂ”ltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sĂ”ltumatu ja erapooletu kohtupidamine. PĂ”hiseaduse §146 ĂŒtleb, et kohus on oma tegevuses sĂ”ltumatu ja mĂ”istab Ă”igust kooskĂ”las pĂ”hiseaduse ja seadustega.
Komisjoni ĂŒlesandeks on kontrollida erakondade, aga ka valimistel osalevate valimisliitude ja ĂŒksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite tĂ€itmist.
Kompenseeritakse - kas vaba aeg samas mahus vÔi - lisatasu mitte vÀhem kui 50 % tunnipalgamÀÀrast (see peab olema eraldi kokku lepitud) Keskmiselt 48 h 7-pÀevase vahemiku kohta 4-kuulises arvestusperioodis.

Kaudne diskrimineerimine - kui nĂ€iliselt neutraalne sĂ€te seab ĂŒhe isiku halvemasse olukorda kui teise, va kui sellel sĂ€ttel on Ă”igustav eesmĂ€rk ja selle eesmĂ€rgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Kiirgusseadus - sÀtestab pÔhilised ohutusnÔuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mÔju eest ning isikute Ôigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel.
Kinnisasjad - maapinna piiritletud osa (maatĂŒkk). Ei ole asendatavad, sest nad Ă”iguslikult ainulaadsed. Oluline osa - maaga pĂŒsivalt ĂŒhendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed, ka koristamata vili.

Kohalikul omavalitsusel on PĂ€rS § 18 6) 26. juulil 2005. a avaldas notar Ametlikes Teadaannetes pĂ€rimisteate, milles andis kahekuulise kohaselt seadusjĂ€rgne pĂ€rimisĂ”igus ĂŒksnes siis, kui ei ole teisi pĂ€rijaid.
Kohtualluvus on kohtuvĂ”imkonda kuuluvate tsiviilasjade lĂ€bivaatamise jaotamine kohtusĂŒsteemi erinevate osade vahel ja kohtualluvus on isiku Ă”igus ja kohustus kasutada oma menetlusĂ”igusi kindlas kohtus.
Kolm pĂ”himĂ”tet - vabadus, Ă”igus ja Ă”iglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip PĂ”hiseaduse § 3 lg 1 RiigivĂ”imu teostatakse ĂŒksnes PĂ”hiseaduse ja sellega kooskĂ”las olevate seaduste alusel.

Kolmandas jĂ€rjekorras on neli tĂŒvikonda-kaks ema poolt ja kaks isa poolt, kuid endiselt kehtib pĂ”himĂ”te, et pool pĂ€randist kuulub jagamisele emapoolsete sugulaste vahel ja teine pool isapoolsete sugulaste vahel.
Komitee liikmetel on EL kodanike esindamisel kahesuunaline funktsioon: ĂŒhelt poolt kaitsta nende vahetuid huvisid EL poliitika tegemise protsessis, teisest kĂŒljest on vaja neid hoida kursis EL seadusandlusega.
Konstitutsiooni - liste seaduste „kui kĂ”rgemajĂ”ulistega mÀÀratakse riigi pĂ”hikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord“. Nende all on silmas peetud pĂ”hiseadust ja muid pĂ”hiseaduse jĂ”uga akte.

Korporatiivsed - , religioossednormid pĂ”hinevad vabatahtlikul tunnustamisel ja mitteformaalsel sotsiaalsel kontrollil; b) Ă”igusnormid – tagatakse riikliku sunniga spetsiaalselt loodud sunniaparaadi poolt.
Korraldav isik on saanud autorilt, tema ÔigusjÀrglaselt vÔi autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) muusikateose avalikuks esitamiseks (autoriÔiguse seadus).
Kriminaalprotsessis on mÀÀravaks tĂ”e vĂ€ljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. See tĂ€hendab, et kohtunik pole seotud selle, mida “pooled” (prokurör vĂ”i sĂŒĂŒdistav vĂ”i tema kaitsja) vĂ€idavad.

Kuuldavasti on see nii, sest nad tahavad sĂ€ilitada enda parlamendi iseseisvust, mis tegelikult on juba möödanik, sest meil on Euroopa lepingud, Ă”igus ja otsused, mis on ĂŒlesed rahvuslikele seadustele.
KÀsundiandja on kohustatud tasuma kÀsundisaajale punktis 2 nimetatud Ôigustoimingute tegemise eest






. krooni, millele lisandub kÀibemaks, kui kÀsundiandja on kÀibemaksukohustuslane..
Kahju pÔhjustamine on tahtlikult ja heade kommete vastaselt Ôigusvastane (§ 1045 lg 1 p 8). Selle sÀtte kohaldamisel tuleb anda hinnang sellele, missugune tegu on vastuolus heade kommetega ja missugune mitte.

Katseaeg on ajavahemik mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, vÔimed ja isikuomadused vastavad tasemele mida nÔutakse töö tegemisel.
Kihutamine – kui on juba tahtlus olemas, siis ei saa enam kihutada – vĂ€ljakujunenud otsus kuritegu teha –omnimodo facturus- ei saa enam karistada b. kaasaaitamine 3. PĂ”hjuslik seos 1. ja 2. vahel
Kinnis - kui vallasasju, aga ka nĂ”udeid, Ă”igusi, patenti jms, mida saab kasutada ja/vĂ”i vÔÔrandada. Muude hĂŒvede all peetakse silmas nt selliseid kehatuid esemeid nagu elekter ja soojusenergia.

Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud). Sama tunnuse alusel liigitatakse tÀidesaatva riigivÔimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks.
Kohustub kutse - vÔi majandutegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale Ôiguse kasutada ehitist vÀhemalt kolme aasta jooksul kindlaksmÀÀratud vÔi kindlaksmÀÀrataval ajavahemikul kalendriaastas.
Kohustuse ĂŒlevĂ”tmine on vĂ”lausaldajaga vĂ”i vĂ”lausaldaja nĂ”usolekul vĂ”lgnikuga sĂ”lmitud lepingu alusel vĂ”lgniku kohustuse ĂŒlevĂ”tmine kolmanda isiku poolt, nii et kolmas isik astub senise vĂ”lgniku asemele.

Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ĂŒhise eesmĂ€rgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pĂ€devus mÀÀraqtakse kindlaks rahvusvahelise Ă”iguse normidega.
Korralduslikult on referendum vĂ€ga sarnane valimistega-mĂ”lemal juhtumil on ametis ĂŒhed ja samad komisjonid ja kĂŒllalt sageli kohaldatakse referendumi lĂ€biviimises valimisseaduses ettenĂ€htud protseduure.
Kov garantii on KOV vormilise ja sisulise olemasolu – kohaliku kogukonna enesekorralduse – tagatis, mis tuleneb PS-st ja kehtib KOV-i suhetes riigiga, samuti teiste KOV ĂŒksustega vĂ”i KOV tasanditega.

Kuritegu on karistatav tegu, tegevus vĂ”i tegevusetus, mille eest on ette nĂ€htud fĂŒĂŒsilisele isikule rahaline karistus vĂ”i vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus vĂ”i sundlĂ”petamine.
Kinnisasja omanikul on Ă”igus nĂ”uda, et naaberkinnisasjale ei pĂŒstitataks vĂ”i seal ei sĂ€ilitataks rajatist vĂ”i seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mĂ”jutuse tema kinnisasjale.
Kolme muutuja ehk ternaarse funktsiooni nĂ€iteks vĂ”iks olla ristkĂŒlikukujulise anuma ruumala funktsioon, mille vÀÀrtus on mÀÀratud kolme muutuja (pikkuse, laiuse ja kĂ”rguse) vÀÀrtuste korrutisega.

Karistusseadusel on 3 kehtivusmÔÔdet: 1.ajaline 2.ruumiline 3.isikuline Kehtivuspiiride kĂŒsimus on materjaalĂ”iguslik ja sellest tuleb lahus hoida menetlusĂ”iguse probleem seaduse reaalsest kohaldamisest.
Kassapidaja – teenindaja (5), teenindaja – kassapidaja (4), kĂ€rupaigutajad – taaravastuvĂ”tjad(1). KĂ”ik töötajad, kaasaarvatud juhataja, logistikaosakonna juhataja, töötavad graafiku alusel.
Kokkukutsumise kord on kitsam mĂ”iste kui otsuste vastuvĂ”tmise kord (vt TsÜS § 38 lg 2 esimene lause), hĂ”lmates kokkukutsumise teate edastamist, pĂ€evakorra mÀÀramist, nĂ”udeid toimumise aja ja koha osas.

Konstitutiivsed – mÀÀrab, kuidas Ă”igussuhtes osalevate isikute tegevuse toimub e mÀÀravad kindlaks Ă”igusaktis mĂ”istete sisu, riigivĂ”imu pĂ€devuse ja vĂ”imu kasutamise tingimused, menetluse normid.
Koostises 5 - 15% anioonseid pindaktiivseid aineid 5% Mitte ioonseid pindoktiivseid aineid Fosfaadid,zeoliidid,ensĂŒĂŒmid,lĂ”hnaained.Butylphenyemet Hylpropional,linaool 0,5% fosfor Maaletooja:AbeStock.
Kriminaalprotsessis on tegemist kohtuliku uurimise printsiibiga, mis tĂ€hendab, et kohtunik Ă”iguse rakendajana ei ole seotud sellega, mida „pooled“ prokurör vĂ”i sĂŒĂŒdistatav vĂ”i tema kaitsja vĂ€idavad.

Kingituse vastuvĂ”tmine – kinkeleping (kui sellest ei teki kohustusi!)). 2.3.3 Piiratud teovĂ”imega tĂ€isealiste tehingud Siin kehtivad pĂ”himĂ”tteliselt samasugused reeglid nagu 7-18 aastaste alaealiste suhtes.
Konsensi puhul on leping sĂ”lmitud nĂ”ustumise VĂ”laĂ”iguslikud Ă”iguskaitsevahendid (VÕS §101) kĂ€ttesaamisega oferendi poolt, eeldusel, et sisu, vormi ja subjektide osas kehtivad nĂ”uded on tĂ€idetud.
Konstitutsioonilised föderatsioonid - luuakse riigivĂ”imu aktide alusel â€œĂŒlaltpoolt”. Puudub vormiline suverÀÀnsus, enamasti puudub tal konstitutsioon, nende piire vĂ”ib mĂ”nikord muuta liitriigi keskorganite aktidega.

Koormamise aluseks on sĂ€tted, mille kohaselt: ‱ (kaas)omaniku Ă”igusi saab kitsendada ainult seaduse vĂ”i teiste isikute Ă”igustega ‱ kaasomandis olevat asja vĂ”ib koormata kĂ”igi kaasomanike kokkuleppel
Kriminaal - ja kriminaalprotsessi koodeksi sÀtete vÀljatöötamiseks kutsuti professor Prantsusmaalt, kes kodifitseeris nimetatud koodeksite normid (jÔustusid 1880). Palju Prantsuse Ôiguse mÔju.
KriminaalĂ”igus 1800 - 1914 KriminaalĂ”iguslik problemaatika arenes LÀÀne- Euroopas vastavalt industrialiseerimise kĂ€igule. 17 ja 18 sajandi agraarĂŒhiskonnas oli kuritegevus olnud vaid suurlinnade probleem.

Kahestel jahipĂŒssidel on vasakpoolne raud ettepoole ahenev (tĆĄokkraud Ăž 12). JahipĂŒssi padrunis vĂ”ib olla kolmesugune pihtamislaeng: haavlid Ăž1,5 -5,5, kartetĆĄid Ăž 5,5-9,0 ja kuulid Ăž ĂŒhtib kaliibriga.
Keeleaktiteooriast lÀhtuvalt on normil peale kÔige muu mittelingvistilise otsustuse tÀhendus. Normi kui otsustust saab vÀlja anda, jÔustada ja jÀrgida ning kÔik see moodustabki normi mittelingvistilise iseloomu.
Kmhs on tĂ€pselt reguleeritud erinevad etapid, millest tuleb kinni pidada ning samuti on tagatud ka igaĂŒhele Ă”igus esitada oma vastuvĂ€iteid ja seisukohti, kelle ettepanekuid tuleb arvestada.

Kohalikel vĂ”imuorganitel on Ă”igus oma volituste tĂ€itmiseks teha koostööd ning moodustada seadusega lubatud piires ĂŒhendusi teiste kohalike vĂ”imuorganitega ĂŒhiseid eesmĂ€rke kandvate ĂŒlesannete tĂ€itmiseks.
Koolkonnad - ei tee eksperimente, ei mÔÔda jne, vaid pĂŒĂŒab isiksust mĂ”ista, kogub kogemusi- vahetab kogemusi teistega, lĂ€htuvad inimese kohanemisraskustest jms, pĂŒĂŒab siis inimesi aidata jne.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kriminaal - ja vÀÀrteoasjad puudutavad sĂŒĂŒtegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju lĂ€bi vastavas vĂ€hemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu ĂŒldkogu (kuuluvad kĂ”ik riigikohtunikud): 1). vaatab lĂ€bi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms.

Kvantitatiivsed uuringud on tavaliselt statistiliste andmete kogumise nĂ€ol ĂŒlevaated, kĂŒsimustikud, intervjuud ja eksperimendid, mille eesmĂ€rk on mÀÀrata inimeste arvamust vĂ”i teatud suundumusi ĂŒhiskonnas.
Kahju hĂŒvitamine – isikul on Ă”igus nĂ”uda avalik-Ă”iguslikus suhtes tekkinud kahju hĂŒvitamist, kui kahju ei olnud vĂ”imalik vĂ€ltida ega ole vĂ”imalik kĂ”rvaldada Ă”iguste kaitsmise vĂ”i taastamisega.
KaristusĂ”igus - eesmĂ€rk on takistada kuritegevust ning kaitsta ĂŒhiskonna pĂ”hivÀÀrtusi. KaristusĂ”igust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja vÀÀrtegude eest.

Kirjapandud kujul on lisatud pĂ”hiĂ”iguste harta ja majandusalased sĂ€tted →PĂ”hiĂ”iguslikus leppes! Majandusalaste sĂ€tete sisselĂŒlitamisega sooviti vĂ”ib-olla maskeerida, et tegu on konstitutsiooniga.
Kohtumeditsiiniline ehk kohtuarstlik ekspertiis, kohtu psĂŒhhiaatriline ekspertiis, daktĂŒloskoopia ekspertiis, kohtu ballistika ekspertiis, kĂ€ekirja ekspertiis, Ă€ra tundmise ekspertiis, kuriteo matkimine.
KÀendus - kÀendaja poolt antud tagatis, et laenuvÔtja vÔlgujÀÀmise korral tasub vÔla kÀendaja. KÀendaja vÔtab endale kohustuse vastutada kÀendatava isiku poolt vastu vÔetud laenu eest.

Kalamehel on keeruline tÔendada seda, et juriidilise isiku juhtorgani liikmetest on delikti toime pannud, sest ta ei pÀÀse organisatsiooni sisse ja ta ei tea, mis kohustused kellelgi seal olid.
Karistuslik meede on sisuliselt samavÀÀrne kÔige rangema tÀhtajatu vabadusekaotusliku karistusega, sest selle abil vÔetakse inimeselt Àra vabadus ja teda hoitakse samasugustes tingimustes kui vange.
Kolleegiumi arvates on tehing vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja Ă”iglaselt mĂ”tlevate inimeste Ă”iglustunde ja vÀÀrtushinnangute ning Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tete vastu tehingu tegemise ajal.

Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate vĂ”i töötajate ĂŒhingu vĂ”i liidu ja tööandja vĂ”i tööandjate ĂŒhingu vĂ”i liidu vĂ”i riigiasutuste vĂ”i kohalike omavalitsuste vahel.
Kontinentaalses Ă”igussĂŒsteemis on Ă”igusnorm anda ĂŒldiseid, kĂ€ttesaadavaid ja mĂ”istetavaid kĂ€itumisnorme, mille alusel kohtunikud ja kodanikud vĂ”iksid lihtsalt mÀÀrata, millisel viisil tuleb probleem lahendada.
Kumulatiivne konkurentsiga on tegu siis, kui erinevad Ôiguslikud tagajÀrjed saabuvad paralleelselt. NÀiteks juhul , kui autojuht tekitab avariiga lisaks materiaalsele kahjule kannatanule ka raske kehavigastuse.

KĂ”igile Ă”igusharudele on omased ĂŒhtsed sotsialismi printsiibid 4. KĂ”ik Ă”igusharud teenivad kommunismi ĂŒlesehitamise pĂ”himĂ”tet NĂ”ukogude tsiviilĂ”igus on ĂŒhtse NĂ”ukogude sotsialistliku Ă”iguse 1 haru.
Kallim protsess on saada B. KÔige pealt astute Ôigusteaduskonda ja omandate bakalaureuse kraadi, siis on kaks valikut, kui otsustate S kasuks siis tuleb teha nende juristide liidu eksam mis on u sama
Kinnisasja omanik on Ôigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama vÔi et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiÔiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma.

Kohtupraktika – ei ole Ă”iguse allikas, kuna ta ei sisalda uusi kĂ€itumisreegleid, ta ei loo midagi uut. Riigikohtulahend ei ole kohustuslik teistele blablabladele . Meil ei ole pretsedendiĂ”igus!.
Kompromissi soodustamine - Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kÔik endast sÔltuva, et asi vÔi selle osa lahendataks kompromissiga vÔi muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mÔistlik.
Kov - de ja nende liitude ning ĂŒhenduste tunnustamine subjektidena ilmneb peale kohaldamisĂ”iguse veel ka esindatuses EL institutsioonide juures ning vĂ”imaluses mĂ”jutada EL Ă”igusloomet.

Kutseteks on kĂ”rgkvalifikatsiooniga ametid, kus kutsealased pĂ”hitoimingud tehakse isiklikult – neid ei saa palgalistele abilistele delegeerida, neid tehakse sĂ”ltumatult ning omal vastutusel.
Kahepoolne –  tööandja ja töötajate esindamine  ettevĂ”tte tasandil ïź kolmepoolne – tööandjate ja töötajate esindamine riigi  tasandil, mis lisaks hĂ”lmab valitsust
KaitseĂ”iguse printsiip – Kaitse Ă”iguse printsiip tĂ€hendab seda, et isikul, kelle vastu on esitatud sĂŒĂŒdistus vĂ”i hagi peab olema Ă”igus ennast selle vastu kaitsta kas ise vĂ”i kaitsja (esindaja) abil.

Kergemeelsus - Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab vĂ”imalikuks sĂŒĂŒteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tĂ€helepanematuse vĂ”i kohusetundetuse tĂ”ttu loodab seda vĂ€ltida.
Kinnisomandi kitsendused - nt FĂŒĂŒsilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt tĂ€histatud vĂ”i piiratud, ei vĂ”i teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kohtuistungid on avalikud. Kohus vÔib seaduses sÀtestatud juhtudel ja Positiivseid tagajÀrgi saab nimetada protsessi kasuks (PK). korras oma istungi vÔi osa sellest kuulutada kinniseks riigi- vÔi Àrisaladuse, kÔlbluse vÔi inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks vÔi kui Protsessi kasusid arvesse vÔttes kujuneks eesmÀrgiks: seda nÔuavad alaealise, kannatanu vÔi ÔigusemÔistmise huvid.

Kohtumenetluses on menetleja:  maa- ja linnakohus, (2) Menetlusalune isik, kelle karistamise kohta on jĂ”ustunud kohtuvĂ€lise  ringkonnakohus ning menetleja otsus vĂ”i kohtuotsus, on sĂŒĂŒdlane.
Konkurentsikeelu rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja pakub tööandja klientidele vÔi Àripartnerite enda vÔi kolmanda isiku teenuseid vÔi kutsub kaastöötajaid enda vÔi kolmanda isiku juurde tööle.
Kontinentaal - euroopa Ă”igussĂŒsteem (seadusĂ”igus)  Kesksel kohal on seadused, kirjutatud Ă”igus, Ă”igusteaduse tĂ€helepanu ennekĂ”ike seaduse tekstil – Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared

Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus – kohtunik Hagiga menetlus – kohtunik vĂ”ib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui ĂŒks pooltest seda nĂ”uab vĂ”i kohtunik ise seda tahab.
Kurjategija kinnipidamine on mĂ”nikord seotud tema poolt vastupanu osutamisega, mille ĂŒletamisega vĂ”ib kaasneda talle tervisekahjustuse vĂ”i materiaalse kahju tekitamine, mĂ”nikord vĂ”ib ta kaotada isegi elu.
Kasutusvaldajal on   Ă”igus   nĂ”uda   kasutusvalduse   lĂ”petamist   tingimusel,   et   ta   hĂŒvitab   kinnisasja   omanikule  kasutusvalduse   lĂ”ppemise   tĂ”ttu   tekkiva   kahju.

Kehaline puutumatus – inimest ei tohi piinata § 18 - Kunstlik viljastamine - Katse embrĂŒotega - Geenitehnoloogia 2. InimvÀÀrsed elutingimused 3. Õiguslik vĂ”rdsus 4. Identiteet 5. Õigus otsustada
Kelseni jĂ€rgi on sunniakti tĂ€histav z piiritletav iseseisva primaarse osanormina, kuna tingimusterea ĂŒksikud liikmed (kui a ja kui b ja kui c jne) kujutavad endast igaĂŒks sekundaarseid osanorme.
Kkkahju on   pÔhjust  avaliku vÔimu antud kÀsu vÔi juhise tÀitmisest, vÀlja arvatud juhul, kui kÀsk vÔi juhis on antud kahju  tekitaja eelneva tegevuse tÔttu.