Ülesanne Laualamp laseb valgust pastaka peale, mis seisab topsis. Kui kõrge on tops, kui teame, et tops on pool pastaka kõrgusest ja pastaka vari on 12 cm ning pastakas on sarnane teise pliiatsiga tema kõrval, mille vari on 8 cm ja pikkus 6 cm. Leian kesklõigu: 12 : 8 = 1,5 Korrutame kesklõigu pliiatsi kõrgusega, et leida pastaka kõrguse: 1,5 x 6 = 9 (cm) Kuna teama, et topsi kõrgus on pool pastaka kõrgusest , siis võima arvutada: 9 : 2 = 4,5 (cm) Vastus: Pastakatopsi kõrguseks on 4,5 sentimeetrit.
rõhk vedelikus Rõhk ● Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist survet. ● Rõhk võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. ● Tähis füüsikalise suurusena on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal). Paskal võrdub 1 njuutoniga 1 ruutmeetri kohta. Rõhk vedelikus ● Vedelikus kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. ● Rõhk sõltub vedeliku liigist ja aluse kohal oleva vedelikusamba kõrgusest. ● Vedelik rõhub sellesse sukeldatud keha alt üles suurema jõuga, kui ülevalt alla. Vedelikusammas ● Vedeliku paksus, mis jääb keha kohale. ● Vedelikusamba rõhk sõltub: Vedelikusamba kõrgusest (h) Vedeliku tihedusest (ρ) Konstandist g (g = 9,8 N/kg) ● Valem vedelikusamba rõhu arvutamiseks on: p = ρgh. Rõhu mõõtmine ● Vedeliku rõhku mõõdetakse vedelik- ehk U-torumanomeetriga. ● Mõõdetakse ülerõhku ehk õhurõhust
Teaduskooli kodune töö Ettekanne RÕHK Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on mingi vedelik. Üks ava ühendatakse voolikuga, teine avatud. (skaala, u-toru, vedelik, voolik) METALL.. õhutihe karp, laineline kaas, mis võib liikuda edasi-tagasi vastavalt rõhu muutumisele....
● Ehitise arhitekt on David Basiladze ● 11.07.1980a Tallinna teletorni ametlik avamine ● 20.11.2007a Teletorni 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele ● 2009a otsustatakse teletorn renoveerida Ehitajad ja kasutatud materjalid ● Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet ● Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist ● Teletorni on paigaldatud17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri. Torni kogukaal on umbes 20 000 tonni. Betoonosas on 1050 trepiastet Teletornis toimunud sündmused ● Aprill 1980a Brigadir Väino Saar hoiab ära katastroofi. Keevitaja lohakuse tõttu olid süttinud tornitüve šahti kaablid, tuli levis kiiresti ja torni metallosad ähvardasid sulada. Saar suutis põlevad kaablid viimasel hetkel läbi
veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub külmumine kõrgemal ja kristallid muutuvad enne maapinnale jõudmist vihmaks.( Õpilase teadus entsüklopeedia, The Concise Science Encyclopedia, lk 30 )
Miniauto 0,15 0,215 0,51 0,2596 1,9646 2,127 0,31605 0,3393 Miniauto 0,102 0,215 0,51 0,2600 1,9615 2,083 0,21494 0,2212 5. Järeldused Järeldustes vastavate küsimustele: - Kas energia jäävuse seadus kehtis? Energia jäävuse seadus kehtis selles katses. - Kas kiirus horisontaalosas sõltus massist? Jah, kiirus on natukene erinev. - Kas kiirus horisontaalosas sõltus kõrgusest? Jah, kõrgusest sõltub kindlasti kiirus horisontaalosas.
maapinnal kõndides, hüpates ja joostes väga kiiresti ning osavalt. Välimuse järgi teatakse seda lindu üldiselt väga vähe, kindlasti aga on kõik kuulnud suvel põldlõokese lõõritamist. Linnu laul pole küll väga helirikas, kuid on see- eest väga meloodiline. Ta kombineerib oma käsutuses olevat noodivaru mitmeti, laulab kõvasti ja kaua. Tavaliselt võib teda laulmas kuulda ja näha lennul, kui ta tõuseb ringidena aina kõrgemale ja kõrgemale (kuni 400 meetrit), et sellest kõrgusest siis alla maapinna poole laskuma hakata. Laulmisperiood kestab linnu saabumisest varakevadel tavaliselt juuli keskpaigani (või isegi kuu lõpuni). Laulul on oluline osa ka põldlõokese elu seadmisel. Varakevadel esimesena saabuv isalind hõivab meelepärase territooriumi, mille asukoht ja piirid markeeritakse selle kohal lauluga lennates. Pesapaikadena eelistavad nad kõiki lagemaastiku elupaikasid niitusid, metsavälusid, põlde jne. Emalind ehitab tavaliselt pesa, kuhu ta muneb 3..
(roheline) Miniauto 0,150 0,315 0,51 0,2115 2,41 2,38 0,464 0,436 0,425 (punane) 6. JÄRELDUSED Kas energia jäävuse seadus kehtis? Katsetulemuste põhjal järeldame, et antud juhul energia jäävuse seadus kehtib, kuid mõõtmisvigade tõttu ΔEmeh väärtus ei tule täpselt 0. Kas kiirus horisontaalosas sõltus massist? Kiirus horisontaalosas ei sõltunud massist. Kas kiirus horisontaalosas sõltus kõrgusest? Kiirus horisontaalosas sõltus kõrgusest. 3
vedeliku temperatuurid on võrdsed) Olekumuutused · . Hetkel, mil kogu jää on · Vesi keeb 100 °C juures. See on muutunud veeks, on vee vee keemistemperatuur. Vett temperatuur 0 °C. Seda võib keeta ükskõik kui kaua, nimetatakse jää kuid temperatuur enam ei tõuse. sulamistemperatuuriks. Keemine · Vedeliku muutumine gaasiks keemistemperatuuril · Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal · kõrgusest üle merepinna · Vedeliku puhtusest (vesilahused või puhas aine) Näide: 40% soolvesi keeb temperatuuril 108 ºC Vee keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust (normaalrõhust suuremate väärtuste korral kPa) Mõningate ainete keemistemperatuurid normaalrõhul Vee keemistemperatuuri sõltuvus kõrgusest
gravitatsioonijõud. Selle suurus oleneb: 1. kehade massidest 2. kehade vahelisest kaugudest F= G*m1*m2/ r2 F=gravitatsioonijõud, m= kehade massid r-kehadevaheline kaugus Jõud mõjutavad piki kehi ühendavat sirget. Eriti tähtis on erijuht- üheks kehaks on maa. Seljuhul nimetatakse gravitatsioonjõudu raskusjõuks 1) lapiku maa puhul g ei olene kõrgusest ( 9,8) 2) ümmarguse maa puhul oleneb g kõrgusest ja väheneb kõrguse kasvades g= GM/(R+h)2 Keha kaal- jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kui alus on paigal siis kehakaal võrdub raskusjõuga P=Fr Kui alus liigub alla kiirendusega a, siis on keha kaal väiksem raskusjõust P= Fr=ma. Erijuht- kui keha liigub alla kiirendusega g siis on ke kaal null ELASTSUSJÕUD Deformatsioon- keha kuju või muutmist
3. milliste tunnuste järgi võib määrata atmosfääri ülemist piiri? Õhurõhk, temperatuur, tihedus 4. millist kõrgust loetakse meteoroloogias atmosfääri ülemiseks piiriks ja kuidas seda määratakse? Meteoroloogias loetakse kokkuleppeliselt ülemiseks atmosfääri piiriks sellist kõrgust, mille ulatuses suudame maapinnalt jälgida atmosfääris toimuvaid nähtusi(virmalised-1200 km kõrgusel, 1/5 Maa raadiusest). 5. milline on atmosfääri massi jaotus sõltuvalt kõrgusest? Atmosfääri mass ei jaotu kogu atmosfääris ulatuses ühtlaselt-suurem osa asub tema madalamates kihtides. Kõrgemates kihtides on atmosfäär väga hõre. 2 6. kuidas defineeritakse õhu tihedust? Õhu tiheduseks g nimetatakse ühes ruumiühikus (cm3) leiduvat õhu massi (g). 7. kuidas nimetatakse õhu tiheduse pöördväärtust? Eriruumalaks. 8
14. KÜSIMUS: Mis on rõhk? Rõhu valem ja ühik (lk 104-105) VASTUS: Rõhk (Pa [paskal]) füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega (rõhk=jõud/pindala). 15. KÜSIMUS: Pascali seadus (lk 112) VASTUS: Pascali seadus vedelikule või gaasile avalduv rõhk levib võrdse jõuga igas suunas. 16. KÜSIMUS: Millest sõltub vedeliku samba rõhk. Valem (lk 113-114) VASTUS: Vedelikusamba rõhk sõltub: *vedelikusamba kõrgusest, *vedeliku tihedusest. Vedelikusamba rõhk = g(g 10)*vedelikusamba kõrgus. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 17. KÜSIMUS: Millest sõltub õhurõhk? Torricelli katse kirjeldus (lk 117-118) VASTUS: Õhurõhk sõltub kõrgusest. Torricelli katse: Torricelli võttis 1 m pikkuse ühest otsast kinnise klaastoru ning täitis selle täielikult elavhõbedaga. Seejärel sulges ta tihedalt toru teise otsa, pööras toru
1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemis...
Hingamise sageduse kiirenemisega seoses suureneb ka vedelikukaotus välja hingatava õhu kaudu. Energiakulu tõuseb kuni 6000 kcal'ni päevas. Piiratud hapnikutarbimise tingimustes on soovitav süüa vähem rasvast, kuna rasva põletamiseks kulub rohkem hapnikku ja rohkem süsivesikuid. Samas ei tohi unustada ka valke, mille omastamine väldib lihaste taandarengut. Mägihaigus (AMS - Acute Mountain Sickness) Tavaline mägihaigus on aklimatiseerumata organismi vastureaktsioon kõrgusest tingitud keskkonnamuutustele. Liikudes suuremale kõrgusele aklimatiseerub keha vähenevale hapniku kogusele - tekib hüpoksia (hypoxia). Protsess algab umbes 2500 meetri kõrguselt, aklimatiseerumine nõuab aega ning liigkiire tõusupuhul kõrgemale tekivad vastunäidustused. Tavaliselt ei ole soovitav võtta päevas korraga rohkem kõrgust kui 700-800 meetrit. Seejärel enne edasiliikumist tuleks uuel kõrgustasemel ööbida. Sümptomiteks on tavaliselt peavalu,
m m Teepikkus ühtlaselt kiireneval at 2 liikumisel, kui algkiirus on 0. s = ⇒ t = 2as = 2 g sin α s t on aeg 2 h h = sin α ⇒ s = s sin α h t = 2 g sin α = 2 gh Aeg sõltub ainult kaldpinna kõrgusest ja sin α raskuskiirendusest
Labor 3 2D vöötkood 1. Töö lühikirjeldus Töö sisuks oli muuta 2D vöötkood üha loetamatumaks, selgitades nii välja maksimaalselt lubatud loetamatuse protsendi. Koodi rikkumiseks tuli see osaliselt katta ristkülikuga ja tulemus salvestada Paint-s. Erinevate protsentide võrra kaetud koodide dekodeerimiskatsetel selgus, milline on maksimaalne protsent, mis antud vöötkoodi juures võiks olla hävinud. Protsendi arvutamisel lähtusin piksliveergude kõrgusest (pikslite arvust vertikaalsuunas). Dekodeerimisel kasutasin on-line vabavara. Eesmärgiks oli leida tekst, mis on kodeeritud. Kasutatud tarkvara: http://zxing.org/w/decode.jspx 2. Dekodeeritud tekst: TRANSPORDI INFOSYSTEEMI LABOR DE 3. Koodi on võimalik dekodeerida, kui kaetud on 10/29*100= 34,4% koodist.
2) Tööstushooned TOOTMISHOONED OLMEHOONED ABIHOONED (laod, katlamajad, alajaamad, jne) 3) Põllumajandushooned TOOTMISHOONED (laudad, lindlad, kasvuhooned) TOODANGU ÜMBERTÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE HOONED (kuivatid, aidad, söödahoidlad) ABIHOONED (remonditöökojad, ravilad, jne) 2. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. 3. Soklikorrus on, kui korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. 4. HOONE KONSTRUKTIIVSE LAHENDUSE JÄRGI LIIGITAMINE : KANDVATE SEINTEGA HOONED KARKASSHOONED 5. Industriaalsel ehitamisel valmistatakse hoone põhilised elemendid ja konstruktsioonid spetsiaalsetes tehastes ning saadetakse valmiskujul ehitusplatsile, kus siis mehhanismide abil monteeritakse neist kokku hoone.
Pythagorase teoreem - täisnurkses kolmnurgas kaatetite (a ja b) ruutude summa võrdub hüpotenuusi (c) ruuduga. Sellel teoreemil on kõige rohkem tõestusi maailmas (370). 25. Eukleidese teoreem - Teoreem väidab, et täisnurkse kolmnurga kaatet on hüpotenuusi ja hüpotenuusil võetud selle kaateti projektsiooni keskmine võrdeline. Tähistame täisnurkse kolmnurga kaatetid tähtedega a ja b ning hüpotenuusi tähega c. Hüpotenuusi aluseks võttes tõmbame kolmnurgale kõrguse. Kõrgusest ühele poole jääb nüüd kaateti a projektsioon mille tähistame a'. Kõrgusest teisele poole jääb kaateti b projektsioon, mille tähiseks võtame b'. Kehtivad seosed a2=ca' ; b2=cb'. 26. Tunnus KKK - Kui ühe kolmnurga kolm külge on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kolme küljega, siis need kolmnurgad on võrdsed 27. Tunnus KNK - Kui ühe kolmnurga kaks külge ja nendevaheline nurk on vastavalt
30 45 60 sin cos tan 1 cot 1 Täisnurkse kolmnurga lihtustamine: Valemid: sin2 x + cos2 x = 1 Üle 90 nurgad · Esimene veerand kuni 90nurgad · Teine veerand kuni 180nurgad. Otsitava nurga leidad 180- Ntks: cos120=cos(180-60)=cos 60=0.5 · Kolmas veerand kuni 270. Otsitava nurga leiad 180+ · Neljad veerand kuni 360. Otsitava nurga leiad 360- Tabel, mis näitab sin,cos ja tan märgi, kui nurk on üle 90: I veerand II veerand III veerand IV veerand sin + + - - tan + - + - cos + - - + Erinevad võimalused täisnur...
Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusreservaatide ning Kaljumäestiku Rahvuspargiga. Märku annab endast ka pinnase vulkaaniline iseloom kuulsad on Kaljumäestiku allikad ning Yellowstone´i geisrid. TAIMESTIK Olenevalt geograafilisest laiusest ja kõrgusest moodustuvad Kaljumäestikus erinevad taimevööndid. Vööndid muutuvad aeglaselt põhjast lõunasse ning kiiresti kõrgusesse. Liikide üldarv on väga suur. Metsapiir asub Yukoni piirkondades 762 m kõrgusel merepinna kohal; soojemas, parasvöötmekliimaga New Mexicos algab see aga 3660 m kõrgusel. Vahetult allpool lumepiiri paiknevates metsades kasvavad kuused, männid ja nulud, allpool segunevad need kaskede ja mägivahtratega
Mis on ülesandes antud? Ülesande lahenduse otsimine Kuidas on andmed seotus otsitavaga? Mis tehte abil saad ülesande lahendada? Leida tuleb Vällame kõrgus.Suure munamäe kõrgus On 318m,Vällamäe mägi on 16m madalam,seega tuleb tema kõrguse arvutamiseks kasutada lahutamis tehet. Ülesande lahendamine Lahuta. 318-16=302(m) Tulemuse hindamine Kas vastus on tõene? Kuna Vällamägi on madalam, siis on õige,et tema kõrgus on Munamäe kõrgusest väiksem. Vastuse sõnastamine Vasta ülesande küsimusele. Vastus.Vällamäe kõrgus on 302 meetrit. Loodan et aitas(
• Ühegi lihtmehhanismiga ei ole võimalik võita töös. Nii palju, kui VÕIDAME jõus, nii palju KAOTAME teepikkuses. Nii palju, kui VÕIDAME teepikkuses, nii palju KAOTAME jõus. • Lihtmehhanismiks võib olla näiteks: kaldpind, tali, pöör, hammasratasülekanne. TALI • Koosneb kahest plokist. • Üks liikumatu plokk ja teine liikuv plokk KALDPIND • Kaldpinda kasutades võidetakse jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest.(Nt: Mööda mäkke, saab rakendada väiksemat jõudu, kui on raskusjõud. PÖÖR • Kangile sarnane. • Pööral on vänt ja võll. • Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. HAMMASRATASÜLEKAN NE • Kui nt väiksemal hammasrattal 10 hammast ja suurel 20. Kui väike ratas teeb kaks pööret, siis suur teeb ühe pöörde. Sellise ülekandega saab suurendada jõudu KAHEKORDSEKS.
Island Jaan Paljak 2012 Islandi asukoht Island on saareriik Euroopa loode osas. Island asub põhjapolaarjoone lähedal. Island on üks väheseid kohti maailmas, kus võib aktiivse vulkaani taustal näha virmalisi. Geoloogiline ehitus Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Reykjavík q Maailma põhjapoolseim pealinn. q Reykjavíki nimi tähendab "Suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud kuumaveeallikatest. Veestik Järvi on Islandil vähe. Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid.
jõudu Kirjelda, mis liiki energia muundumisega on siin tegemist? POTETSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia on põhjustatud kehade vastastikmõjust. KINEETILINE ENERGIA 2 mv Ek 2 Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat POTENTSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia suurus sõltub keha kõrgusest maapinnalt. MEHAANILISE ENERGIA MUUNDUMINE Energiat ei kao kuhugi, ega teki juurde, vaid muutub ühest liigist teiseks. LIHTMEHANISM LIHTMEHANISMID Tänan tähelepanu eest!
Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja ...
Sk = rm St = 2Sp + Sk V = 1/3 r²h Koonus: Sp = r² Sk = rm St = Sp + Sk V = 1/3 r²h Kuup: S = 6 x a² V = a³ Risttahukas: S = 2(ab + ac + bc) V = abc Pythagorase teoreem: a² + b² = c² c=c² (täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.) Eukleidese teoreem: a² = f x c (kaateti a ruut võrdub tema projektsiooni (f) ja hüpotenuusi korrutisega) b² = g x c (kaateti b ruut võrdub tema projektsiooni (g) ja hüpotenuusi korrutisega) Teoreem kõrgusest: h² = h x g (kõrgus võrdub kaatetite projektsioonide korrutistega)
Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 11 Kaldenurk arctan VoAB= 590 = 1º04`05`` 11 Kalle protsentides i%AB= ∗100 =1,86% 590 11 Kalle promillides i‰ ∗1000=18,64 ‰ 590 Kirjeldus: Joone kalde leiame kui lahutada kõrgusest B kõrguse A. Joone pikkus on kaardilt mõõdetud punktide A ja B vaheline kaugus, mis on kaardi mõõtkava arvestades teisendatud joone pikkuseks looduses. Kalle protsentides on joone kõrguskasvu ja pikkuse suhe korrutades 100ga, kalle promillides sama suhe korrutatud 1000ga.
V = 1/3 π r²h Koonus: Sp = π r² Sk = π rm St = Sp + Sk V = 1/3 π r²h Kuup: S = 6 x a² V = a³ Risttahukas: S = 2(ab + ac + bc) V = abc Pythagorase teoreem: a² + b² = c² c=√c² (täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.) Eukleidese teoreem: a² = f x c (kaateti a ruut võrdub tema projektsiooni (f) ja hüpotenuusi korrutisega) b² = g x c (kaateti b ruut võrdub tema projektsiooni (g) ja hüpotenuusi korrutisega) Teoreem kõrgusest: h² = h x g (kõrgus võrdub kaatetite projektsioonide korrutistega)
külmutuskapi temperatuuril (4-6 C) või külmutusreziimil (-18 C). 7. Furgoon- 8. Külm furgoon- 9. Külmutusfurgoon- 10. Termofurgoon- 11. Madelauto- Veokastiga kahe- või kolmeteljeline veoauto, mis võib olla varustatud tõstukiga lastide peale- ja mahatõstmiseks. 12. Poolhaagis- Vedukauto abil veetav veoühik pikkusega 13,5-13,6m , kõrgusega 2,5- 2,8m. treileri koormaruumi maht on sõltuvalt selle kõrgusest vahemikus 82-95m3. Treileri haakesadula kõrgus teepinnast on vahemikus 1100-1170mm. 13. Soolo- Tavaline käru, millel on veokast peal. Selle mõõtmed on 1,25*2,5m ja kandevõime 750kg. 14. Täishaagis- Veoauto või vedukauto vähemalt kahe laadimisosaga, millest üks paikneb veoauto raamil või toetub vedukautole.
4. A=Fs Töö=jõud*teepikkus N=A/t Võimsus=töö/aeg 5. Lihtmehhanism Otstarve Kasutamise viisid Kang Saab muuta rakendatava Näpitstangid jõu suurust Kaldpind Võidetakse jõus nii mitu Kruvi, serpentiin korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest Pöör Ratastool Hammasülekanne Kui väike ratas teeb kaks Jalgratta kett, käigukast pööret, siis suur teeb ühe pöörde. Sellise ülekandega saab jõudu kahekordistada.
tavaliselt inimese surmaga või vägaraskete tagajärgedega, mis viivad inimese invaliidsuseni; osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmel; millega kaasneb uppumisoht kalapüük, päästeteenistuse akvalangistid; õhuvarustussüsteemi kasutamisega; kessoonis; lõhkeaine kasutamisega demineerijad; mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega kraanajuhid, ehitustöölised; millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht elektrik, ehitajad, eriti hoonete renoveerijad. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE Ehitusettevõtja peab määrama töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil ühe või mitu isikut, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv ehitusalase ettevalmistuse ja praktiliste kogemustega pädev spetsialist vastavalt tema ametijuhendile. Määratud isik peab: koordineerima, korraldama ja jälgima tööohutust ja töötervishoidu ehitusplatsil;
Energiat mõõdetakse samades ühikutes, kui tööd, dzaulides (J) 6. Keha kineetiliseks energiaks nimetetkse energiat, mida keha omab tema liikumise tõttu. Keha potensiaalseks energiaks nimetatkse energiat, mis kehal on tema asendi või seisundi tõttu 7. Töö tegemisel salvestub töö kehasse energiana ja energia vabanemisel teeb keha tööd. 8. Maapinna kohale tõstetud kehal on potensiaalne energia. See sõltub keha massist ja keha asukoha kõrgusest ning see võrdub keha massi, asukoha kõrguse ja teguri g korrutisega. 9. Liikuval kehal on kineetiline energia, mis sõltub kena massist ja tema kiirusest. Keha kineetiline energia võrdub poolega keha massi ja tema kiiruse ruudu korrutisest.
On olemas ka erikonstruktsiooni ja -otstarbega kärjeraamid. Hoffmani kärjeraam. Mesilasperede transportimisel raamide kõikumise ärahoidmiseks tehakse külgliistude ülaosad (1/3 ulatuses ) nii laiad (35...37 mm), et need puutuvad kokku kõrvalseisva raami külgliistuga. Külgliistude alumised osad on 25 mm laiad. Raamide tarust valjavõtmise kergendamiseks on iga külgliistu üks serv ( parempoolse liistu esiserv ) tehtud teravaks. Külgliistu laiema osa pikkus oleneb raami kõrgusest. Harilikult on see 1/3 külgliistu pikkusest, mitmekorpuselise taru raamidel aga ½ liistu pikkusest. Ehitusraamid on vaha tootmiseks. Need on kas lahtise või kinnise ülaliistuga. Lahtise liistuga ehitus raam on harilik pesaraam, mille pealmine liist on lahti. Külgliistude vahele (7...8 cm külgliistude ülaservast allpoole ) on piki raami löödud tugiliist. Ehitusraami ülalhoidmiseks on külgliistude ülaotste külge löödud plekist õlad.
Lammutustööde ohud ja liigid Käesolevaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse maa peal, maa all või vees teostatavatel ehitustöödel, mullatöödel, ehitusremondi- ja hooldustöödel, renoveerimisel, valmisdetailide monteerimisdemonteerimistöödel, lammutus- ja planeerimistöödel (edaspidi ehitustööd). Nõuded ei kehti puurimis- ja kaevandamistöödel mäetööstuses. Riiklikku järelevalvet käesolevate nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ja teised järelevalveasutused oma pädevuse piires.Ehitustööde alustamisest etteteatamine Üldised kohustused Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala, kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Eriti oluline on see nõue, kui töös tekivad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide jä...
teineteise suhtes. 7. Deformatisooniks nimetatakse keha kuju muutumist. 8. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. 9. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. rõhk=jõud/pindala 10. Jõu mõju avaldub kehas . 11. Gravitatsioonijõu mõju oleneb raskusjõust ja kõrgusest 12.g*m ,kus g=raskusjõuga enamasti 10 ja m=massiga 13.Hõõrdejõud oleneb keha pinnast ja keha massist. 14.Hõõrdejõud on vastassuunaline elastsusjõule. 15. Dünamomeetriga eset mööda pinda lohistades. Dünamomeeter näitab jõudu N. 16. Vähendada :Hõõrdejõudu saab vähendada kui vähendada keha massi või pinna karedust. Suurendada : Suruda kehi kokku, suuremad pinnakonarused, muuta pindade kokkusurvet, muuta pinna karedust. 17
Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär jaotatakse sfäärideks temp. muutuste alusel. Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil? Mida kõrgemal on päike horisondil, seda suurem on päikesekiirte langemisenurk, seda rohkem jõuab maapinnale päikesekiirgust. Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka? Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena. Mis on albeedo? Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Kõige aeglasemalt soojeneb lumine aluspind, kuna on hele ja niiske, enamus kiirgusest peegeldub tagasi.
Käsimullapuuriga võtmine Puuri süvendis olev muld kogutakse puhtasse karpi. Enne eraldatakse alumise horisondi teist värvi muld. Labidaga võtmise protseduur Kaevatakse huumushorisondi sügavune auk, jättes ühe auguseina püstloodis alla. Labidaga võtmise protseduur Lusikaga võetakse mulda: augu põhjast üles servani kogu seina kõrguselt mulda Kolmest erinevast kõrgusest Kraabitakse lusikaga võetakse ühtlaselt kolmest erinevast kõrgusest lusikatäis 1. 2. 3. Labidaga võtmise protseduur Labidaga lõigatakse 5…10cm paksune mullaviil ja paigutatakse ämbrisse. Proovi võtmise nõuded Üksikproovid peavad olema võimalikult ühesuurused. Üksikproovid segatakse hoolikalt ja segamisel eemaldatakse võõrkehad.
Punane planeet Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile . Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitme...
Esimesed kaks numbrit saab suurelt trükitud väärtuselt, teised kaks tuleb lugeda latilt kriipsukestena. Kordame tegevust ning saame kirja panna nii tagasi- kui ka edasivaate, kus tagasivaade kujutab end esimesena mõõdetud punkti ehk reeperpunkti ehk teadaolevate väärtustega punkti. Kõrguskasvu saab arvutada, lahutades tagasivaatest edasivaate. Kõrguskasvu ära kasutades saab omakorda arvutada punkti kõrguse, lahutades teadaolevast kõrgusest kõrguskasvu. Mõõtsime üle laudade punktid, sel korral keskmise rea omad, kuna aknapoole rida, ,mille järgi koostasime praktikum nr.6-e, jäi nivelliirile liialt lähedale. Võtsime igast laua nurgast nivelleerimislati väärtused (kokku punkte 9), mille panime kirja vahevaatena. Seejärel arvutasime instrum. horisondi. H i = punkti kõrgus + edasivaade ehk H i = H p + t, seejärel saame arvutada intrum.hor.-i: H i1 = H i vv
kalandusega, sest kalandus on Islandil tähtis majandusharu. · Paljud on spetsaliseerunud looma- ja karjakasvatamisele. · Veel tegeletakse küttimisega. · Teede ehitust raskendab igikelts. Huvitavaid fakte · Islandil elab 305 300 inimest (2006) · Käibel on Islandi kroon (ISK) · Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks, mis omakorda on jaotatud 23 maakonnaks · Praeguseaja ohtlikum vulkaan Islandil on Laki · Islandi saar koosneb 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://www.google.ee/ · http://www.annaabi.com/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Island
Mehaanilineliikumine Wednesday, 21February2018 23:10 Mehaanilineliikumine kehaasukohamuutumineteistekehade suhtes. Trajektoor - kujuteldavjoon,millekujundabliikuvakehamingipunkt. Võnkumine - edasi-tagasiliikumine Liikumiseliigitamine - Liigituskehatrajektoorikujujärgi: Sirgjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudessirgjoonelisetrajektoori Kõverjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudeskõverjoonelisetrajektoori Ringliikuminee.Tiirlemine - trajektooronringjoon. - Liigituskehaerinevatepunktidetrajektooridekujujärgi: Kulgliikumine § Kehakõikpunktidkujundavadühesugusedtrajektoorid Pöörlemine § Kehapunktidliiguvadringjooneliseltümbermõttelisepöörlemistelje AEG- kell t[s] KIIRUS- spedomeeter v[m/sjakm/h] v=s/t Kiirus - näitab,kuisuureteepikkuseläbibühtlaseltliikuvkehaajaühikus (ainultühtlaneki...
Island 8.B - Saareriik Atlandi Ookeani põhjaosas. - Põhjapolaarjoone lähedal. - Tekkis vulkaanipursete tagajärjel. - Koosneb 400-600 m kõrgusest laavaplatoost. Faktid - Pindala on 103 000 km ² . - Pealinn on Reykjavik. - Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega
6C iga kilomeetri kohta. Seetõttu esineb lumikatet ka ekvaatori lähedal paiknevates kõrgmäestikes (Kilimanjaro Aafrikas) *kõige vihmasem on mägedes 2-4 km kõrgusel merepinnast, kui mööda nõlvu ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Kõrgemal on juba kuivem, sest õhk on jahtunud ja sisaldab vähe veeauru *kõrgusvööndilisus- olukord, kus kliimatingimused (ja taimkate)kõrgusega muutuvad *mägedes muutub olukord iga kilomeetriga, teatud kõrgusest kuivad ja külmad õhumassid *sademed langevad lumena ja tihenevad igilumeks ja-jääks = lumepiir kõrgus sõltub geograafilisest asendist ((ekvaatori kohal lumepiir 4-6 km kõrgusel)) * kõige alumine, mäe jalamil asuv loodusvöönd on määratud mäe asukoha loodusvööndiga, nt troopilises kliimavöötmes asuva mäe jalamil on alumises vööndis troopiline taimkate, järgnevad lähistroopiline, leht-ja segametsad, okasmetsad jne. okasmetsade vööndis okasmetsad, metsatundra, tundra *.
Sikhirtma - kerge ning maitsev kanasupp. Chizhi-pizhi - võis ja munas praetud maks ja põrn. Saslõkk - tallest kerge äädika marinaadiga küpsetatud roog. Hatsapuri - pirukas suluguni juustuga. Hinkalid- suured liha täidisega pelmeenid Kliima Kliima Enamik Gruusiast on peamiselt niiske subtroopiline kliima. Kuumad ja niisked suved on tüüpilised. Gruusia subtroopika sõltub laiuskraadist ja Atlandi ookeani või Mehhiko lahest ja kõrgusest. Gruusia Loomad ja taimed Gruusia Loomad ja taimed Gruusia on õnnelik oma eriliste taimede ja loomade poolest. Riigi ilusaimad ja hapramad olendid on: indigo maod, lamantiinid ja punaste cockaded rähnid. Nad on ohustatud, kuna nende elupaigad kaovad.
jne. Otsekiirgus- kiirgus, mis jõuab maapinnani otse. Seda me suudame tajuda selge ilmaga ning see ei läbi põhimõttleiselt midagi. Hajuskiirgus- kiirgus, mis ei jõua meieni otse. See läbib pilved ja veeauru ning jõuab alles siis kohale (maapinnani). Otsekiirgus+hajuskiirgus=kogukiirgus See, kui palju mingi koht päikest saab sõltub: 1. päikesekiirte langemisnurgast 2. valge aja kestusest Õhusoojus sõltub päikese kõrgusest ja päikesekiirte langemisnurgast. Mida kõrgemal on päike ja mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda kõrgem on õhutemperatuur. Seniit- päikesekiirte langemisnurk 90° s.t, et päikesekiired langevad risti maapinnaga. Sõltuvalt maapinna omadustest (maismaa või vesi; tume või hele) peegeldab see saabunud päikesekiirgust erinevalt õhku tagasi. Lumi peegeldab tagasi keskmiselt 70-95% maapinnale saabunud päikesekiirgusest.
Üldiselt soojalembene, kuid üksikud isendid on osutunud küllaltki külmakindlateks. Nooremas eas on puud külmaõrnad, hilisemas eas külmakindlus kasvab tunduvalt. Eelistab värsket, viljakat, lubjarikast mulda. Valgusnõudlik, küllaltki kiirekasvuline. Välimus Võra korrapäratu, puu laieneb vananedes tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Kasvab üldiselt 30-40 meetri kõrguseks, kuid jahedamas kliimas saavutab vaid poole sellest kõrgusest Võib elada rohkem kui 1000 aastat. Isaseksemplarid sirgema tüve ja koonusja võraga, emasisenditel hargnenum ning laiem ja ümaram võra. Rohkesti hargnevad oksad kinnituvad tüvele terav- või peaaegu täisnurga all. Koor hallikaspruun, noorena sile, vanemal puul krobeline. Võrsed hallid ja läikivad. Lehed Heitlehine puu. Lehed (kuni 10 cm) lehvikukujulised, basaalroodsed, enamasti kahehõlmalised, kiilja, lühivõrsetel peaaegu sirge alusega.
https://goo.gl/PzktHj Maastik Austria maastik on väga mägine, kuna suure osa riigi territooriumist (60-70%) võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% Austria maastikust on alla 500m merepinnast. Kõrgeim punkt - Grossglockner https://goo.gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9.9 °C Suvel on keskmine temp. 20 °C Talvel on kesmine temp. 0 °C http://goo.gl/v6kWYb Metsad ja loodus Natuke üle 40% Austriast on metsadega kaetud, suurem osa metsi on Alpides. Vähem kui viiendik Austria maa-alast on sobilik põllumajanduseks. Alpid muudavad palju Austria alasid elamiskõlbmatuteks. https://goo.gl/Y12CGO http://goo.gl/1U7WdA Rahvastik
Keha teeb tööd siis kui on täidetud 2 tingimust: jõud ja liikumine. A=F*s*cos. A-töö(J) F-jõud s-teepikkus -nurk F ja s vahel. Võimsuseks nim keha poolt tehtud töö ja töö aja jagatist. Tähis-N. Valem- N=A/t. Mõõtühik-W. Energiaks nim keha võimet teha tööd (energialiigid: mehaaniline, soojus, elektri, valgus, tuuma). Mehaaniline en. jaguneb kaheks: kineetiline energia, potentsiaalne energia. Kineetiline energia- on kehal siis kui ta liigub. Nim ka liikumise energiaks. Valem- Ek =mv2 /2. Tähis- Ek (kin.e). Kin.e sõltub põhiliselt kiirusest (püssikuul). Lisaks sõltub ta massist (kaubarong). Potentsiaalne energia- on kehal siis kui ta asukoht teiste kehade suhtes muutub või tema enda mõõtmest muutuvad. Ülestõstetud keha valem-Ep=mgh tähis-Ep(pot.e). Sel juhul sõltub pot.e põhiliselt kõrgusest(Kivi kukkumine IV või I korruselt) Lisaks sõltub ta massist (kivi või udusulg). Deformeeritud keha. Valem Ep=kx2/2. Näiteks: vibu 6)Energia jääv...
Pursked selles piirkonnas algasid 1,8 miljonit aastat tagasi ja tekitasid umbes pool miljonit aastat tagasi nn Vana Daiseni. Vana Daiseni kaldeerasse hakkas 50 tuhat aastat tagasi teise pursete seeria tulemusel tekkima tänapäevane Uus Daisen. See protsess algas nii vägeva purskega, et sellest pärit vulkaanilist tuhka on leitud isegi Honsh põhjaosas olevast Tohoku prefektuurist, ja lõppes 10 tuhat aastat tagasi (hiljem pole Daisen pursanud). Tempel Mäe küljel umbes poolel mäe kõrgusest on budistlik tempel Daisen-ji, mille asutas Tendai sekt juba Heiani perioodil aastal 718. Tipud Mäel on kolm kõrgemat tippu. Kõige kõrgem on Kengamine (1729 m), teine on Misen (1709 m). Ronimine Ilma Daisen-ji templi munga juuresolekuta on mäe otsa ronida karmilt keelatud ja kuni Edo perioodini ei tohtinud lihtrahvas üldse mäe otsa ronida. Aastal 2000 toimus Tottoris maavärin, mille järel tunnistati mägi ebastabiilseks: mõned tema tipud on kokkuvarisemise äärel. Nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
