Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
väiteid. Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku. * Kokkuvõttes väidetakse vastupidist pealkirjas esitatule ja põhiosas käsitletule. Juhtuda võib see näiteks siis, kui mitme teemat kaitsva idee ja näite järel käsitleb kirjutaja lõpetuseks ka ühte vastuargumenti. Kui viimane tundub liialt veenev, võib laps automaatselt moodustada selle põhjal ka kokkuvõtte. * Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid esitatud ebaloogilises või lihtsalt ebasobivas järjekorras. Niisuguse kirjandi mõtted on esitatud läbisegi, võib muuta kogu töö arusaamatuks. * Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid osa mõtted korduvad põhjendamatult mitmes lõigus, kusjuures lisatud ei ole ühtegi uut nüanssi. Muudab mõttekäigu segaseks, ebaloogiliseks. * Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid omavahel sidumata, see tähendab, et seisavad üksteisest eraldi
Tegevuskava Teema: Sipelgad Kuupäev: Koostaja: Eesmärgid: - Laps teab, milline on sipelgas. - Laps joonistab sipelgat. - Laps kuulab tähelepanelikult muinasjuttu. Vahendid: Raamat, pildid sipelgatest, paber, värvipliiatsid. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on vaadelnud sipelgaid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on kaasa võtnud raamatu ja pildid. Õpetaja paneb valmis joonistusvahendid. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed pingi peale istuma ning loen neile juttu Raamat, kuivatatud SISSEJUHAT sipelgad raamatust ,,Sipelgad ei alistu" O. Sekora. Peale jutu lugemist US küsin, kellest jutt oli
TEGEVUSKAVA Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps kinnistab valgusfoori. - Laps kinnistab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps liikleb väljaspool lasteaeda. Vahendid: Enda valmistatud valgusfoor Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja teeb paberist valgusfoori, mille üks pool on roheline ja teine punane. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on õppinud valgusfoori ja ülekäigurada. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Panen lastele selga helkurvestid, et saaks aiast välja minna. Helkurvestid SISSEJUHAT Räägin lastele, et väljaspool aeda tuleb käituda ilusti. Küsin, US kas nad mäletavad valgusfoori ja ülekäigurata.
TEGEVUSKAVA Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps vastab pildi põhjal küsimustele. - Laps teab valgusfoori. - Laps teab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps vaatleb pilti ja tunneb ära objekte. Vahendid: Pilt, valgusfoori makett, mänguautod, väikesed nukud, liiklusvaip. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja paneb vaatlemiseks pildi seinale. Otsib välja nukud, autod ja valgusfoori. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed vaibale istuma. Vaatleme pilti, mille peal on Pilt, valgusfoori SISSEJUHAT makett lisaks teistele asjadele ka ülekäigurada ja valgusfoor. Näitan US
KAUGIDA UNIMUDIL PERCCOTTUS GLENII Toomas Rüütel 10. B klass 2015 Käsitletavad teemad Välimus Levik ja elupaik Paljunemine Toitumine Välimus Kaks seljauime, rinna- ja kõhuimed paiknevad peaaegu kohakuti Pruunikal kehal ning uimedel on näha tumedaid täppe. Kaks eraldi seisvat pikka kõhuime Suhteliselt suur suu Aeglase kasvuga(nt. 25 cm pikkuseks ja250 g raskuseks kasvab u. 10 aastaga.) Enamasti 14-25cm pikk Levik ja elupaik Looduslik leviala Venemaa Kaug-Ida
- Laps oskab loendada kaheni. - Laps rullib plastiliinist teo. Vahendid: Viinamäeteod, joonistatud pildid tigudest, plastiliin, tühjad teokarbid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on joonistanud võrdselt punaseid ja siniseid tigusid vastavalt laste arvule. Õpetaja laotab teod rühma laiali. Õpetaja on kaasa võtnud tühjad teokarid. Õpetaja on kaasa võtnud elus teod. Õpetaja paneb valmis voolimise asjad. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed vaibale istuma. Näitan neile elus tigusid ning Teod, joonistatud SISSEJUHAT teopildid küsin lastelt, kes need on. Räägin tigudest (eluiga, toitumine, US elupaigad)
selge hääle ja ilmekate zestidega Etenduste tähtsus kultuspidustustes Zürii valis esitatud näidenditest välja 6, mis tulid pidustustel ettekandmisele 3 lõbusama sisuga komöödiat, 3 tõsisema sisuga tragöödiat Riik määras neile rikaste seast rahastajad, kes katsid etendusega seonduvad kulud Näitekirjanik, kes oli ka lavastaja, tegi oma näidendis tavaliselt kaasa esinäitlejana Ettekandmisele pääsenud autorid said auhinna Etendustes käsitletavad teemad... Käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid Komöödiad kujutasid sageli tollaseid riigimehi, tekstis heideti nende üle sündsusetut nalja Komöödiakirjanike silmis ei leidnud armu kõige populaarsemadki poliitikud, nt. Perikles ... Tragöödiad põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel Tragöödia sisu oli vaatajatele enamasti ette teada Autori ülesanne oli tuua tuttavast loost välja kodanikele õpetlik iva, mitte publikut uudse
Mänguoskused: Mina ja keskkond: Keel ja kõne: Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi. Kohvi pakkimise mäng, kus laps peab meelde jätma sõnu. Matemaatika: Kunst: Laps meisterdab paberist lennuki ning maalib guassidega liiklusvahendi Liikumine: Laps liigutab end, imiteerides erinevaid liiklusvahendeid Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik Tegevuse Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, Vahendid osad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad tegevus- meetodid, mängulised võtted liigid I Õpetaja kutsub lapsed kellukese tilistamisega enda Kohver, kelluke. Sissejuhatus juurde ning ütleb: ,,Täna räägime reisimesest. Alustame mänguga Kohvri pakkimine." Esimene mängija alustab: "Ma pakin kohvrit ja panen sinna ..."
See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained peamiselt toiduga. Kokkuvõte Vesi on anorgaaniline aine, milleta me hakkama ei saaks, kuna veel on organismis palju rolle (aitab hoida kehatemperatuuri, osaleb enamikes keemilistes protsessides). Teised ained, mis asuvad organismis on käsitletavad katioonidega ja anioonidena. Katioonid on väga olulisel kohal, kuna naatrium- ja kaaliumioonid on närviimpulsside moodustumisel tähtsal kohal. Kaltsiumioonid annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud DNA ja RNA-ga. Taimedel on magneesium klorofülli koostises. Raua aatomid on punaste vereliblede valgu hemoglobiini koostises ja see aitab siduda O2. Anioonidest fosfaatrühmad on nukleiinhapete koostises ja rakumembraani ehituses. Joodi läheb vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks.
· Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13-aastasest Afgaani tüdrukust · Huvitav vahejuhtum: 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise kaebuse esitasid, Salopek vabastati. Sisu: · Peamiselt käsitletavad teemad on keskkond, metsade hävitamine, keemiline reostus, globaalne soojenemine, ja ohustatud liigid. · Osad väljaanded keskenduvad ka mõne kindla toote/eseme tootmise ja kasutamise ajaloole. · Üleüldisemas mõistes on ajakirja sisus loodusega enamasti lähedalt seotud teemad. · Mõnel juhul käsitletakse NG ajakirjas ka muid aktuaalseid teemasid. Näiteks külma sõja ajal räägiti nn Raudse eesriide taga toimuvast, olukorrast Berliinis ja Nõukogude Liidust.
KALAPÜÜGIEESKIRJAD EESTIS Eneli Uusmets ja Kristin Laas 10.B klass KÄSITLETAVAD TEEMAD • Lubatud kalapüügivahendid • Piirangud ja nõuded püügivahenditele • Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded • Kalapüügi keeluajad ja keelualad • Kalastusluba LUBATUD KALAPÜÜGIVAHENDID • Õngpüünised: lihtkäsiõng, spinning, käsiõng, vedel, sikuti, lendõng, haakeõng, põhjaõng, und, põhjaõngejada, triivõngejada, mail. • Allveepüügivahendid: harpuunpüss, harpuun • Vähipüügivahendid: vähinatt, vähimõrd • Nakkepüünised: nakkevõrk, raamvõrk, võrgujada • Lõkspüünised: mõrd, silmutorbik • Kurnpüünised: liiv, kuurits • Traalpüünised: traalnoot, tragi PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE Kõikides veekogudes on keelatud: püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulir...
2. Arvuti kelmused 3. Arvutiviiruse sh spämmi teadlik levitamine; 4. Arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimine - erinevad ründed arvutile või arvutisüsteemile, mille tulemusel arvuti või arvutisüsteemi töö blokeeritakse nt ülekoormuse tõttu (nt DDos ründed), aga ka nt ründed kodulehtedele, foorumitele jne; 5. Identiteedi vargused - isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine ehk nn libakontode tegemine. Identiteedi vargusena on käsitletavad sellised tegevused nagu teise isiku nimel ilma isiku nõusolekuta (virtuaal)konto loomine, teise isiku nimel e-maili konto tegemine või sellelt kirjade väljastamine. Salasõnad Lisaks asutusesisestele kuritegudele eksisteerivad ka väljastpoolt tulevate ründajate poolt sooritatud. Tüüpiline stsenaarium sel puhul on, et keegi, kel pole õigust arvutisüsteemi siseneda, tungib sinna tavalise kasutajana esinedes. Kaitseks häkkerite vastu tuleb arvuti- ja
Sulev Lääne Tallinn 2016 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 1.Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad..................................................3 2.Reformi soovitavad mõjud ja nende saavutamise viis.................................................................................................3 3.Kavandatava reformi olulisemad osad ja nende saavutamine......................................................................................4 4.Kavandatava 2016 a reformi nõrgad küljed ja tegevused mõju vähendamiseks.........................................................5 5
Second level Third level Fourth level Fifth level Läänemere agenda Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud jätkusuutliku arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse jätkusuutliku arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: Ø transport Ø energeetika Ø turism Ø tööstus Ø põllumajandus Ø kalandus Ø metsandus ja keskkonnaharidus. Click to edit Master text styles Second level Third level Läänemer
ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. ladude tüübid 6 3. Logistikafirmade ja ekspedeerimisettevõtete laod Läbivooluterminalid- vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. Toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. ladude tüübid 7 Transiitlaod- logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Transiidilaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. ladude tüübid 8 4. Konsignatsiooni- ehk komisjonilaod- müüja ladustab temale kuuluvad kaubad ostja ruumides ostja vastutusel. ladude tüübid 9 5. Riiklikud tagavarade laod- suured laokompleksid, kus hoitakse riiklikke tagavarasid kriisiolukordade puhuks. Hoiustatakse toiduaineid ja muid
.". 5. Tegelased on kõik omamoodi jäärapäised, upsakad, kadedad ja proovivad alati teistest paremad olla, ilmselt on see tingitud tolle ajastuga - kellel on uhkem kaless, see võidab. Tegelased on enamasti kõik ühest tutvusrindkonnast, sest tegevus toimub linnas, kus kõik teavad kõiki. Üldiselt on tegelasteks naised ning nende mehed. Selle raamatu läbi saab pildi tolleaegsest peresüsteemist, kuidas asjad olid. Praegu ei kujutaks sellist korda eriti ette. Romaanis käsitletavad, rohkem esiletõstetud tegelased, kuulusid justkui linna eliiti. Neile meeldis aega veeta seltskondades, sest jäi mulje, et rahaprobleeme enne sõda kellegil ei olnudki. Nad toetasid teineteist ning olid igati valmis hoolitsema linna ja selle elanike heakorra eest. Peategelased olid aga omamoodi ennasttäis, kättemaksuahned, enesekindlad, kuid samas lähedase kaotuse korral või solvamise puhul küllaltki hellad. 6. Tekst on autori poolt väga hästi kirjutatud
ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor sihtobjektis eeldatavasti tekitab. Ohuallikad Esmane ohuallikas või -allikad tehakse kindlaks juba siis, kui oht määratletakse (probleem formuleeritakse) ning riski hindamist algatatakse ja kavandatakse. Ohuallikad võib jagada kahte rühma: - esmased ohuallikad, millest vallandunud mõjur liigub otse veekogusse, nt heitvett veekogusse juhtivad ettevõtted või veesõidukid - ohuallikana käsitletavad keskkonnakomponendid, milles mõjurid paiknevad, nt võib ohuallikaks olla reostunud pinnas, millest mingi aine migreerub põhjavette ning selle kaudu pinnaveekogusse (esmast ohuallikat, mis pinnase reostas, ei tarvitse sealjuures enam eksisteerida). Eksponeerituse koondiseloomustus Eksponeerituse analüüsi tulemused võetakse kokku eksponeerituse koondkirjelduses, mis näitab, kas kontseptuaalses mudelis tehtud hüpotees eksponeerituse kohta vastab
EESTI UUSAJA KUNST Geethe Pikkpõld MM-17 SISSEJUHATUS Valisin teema põhjusel, et laiendada enda simaringi nii ajaloos kui ka kunstis. Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta, mis leidis aset Uusaja Eestis. Käsitletavad teemad: – Uusaja loomingu algus Eestis – Esimesed eesti soost kunstnikud ja ülevaade nende elust ning teostest UUSAEG EESITS Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga) Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist (1918). UUSAJA KUNSTILIIGID Klassitism - lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, mütoloo...
lumehelbed. Ettevalmistus/eeltöö Lastepoolne Lapsed ei pea midagi ettevalmistama. Õpetajapoolne Õpetaja on otsinud välja talveluuletuse, meisterdanud näidiseks erinevaid luuletusi ning pannud lastele laudadele paberid ja käärid. Organiseerimine Õppetöö toimub alates hommikuringist kuni õue mineku ajani. Tegevuse käik: Tegevu Abi- ja se osad, Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted ja nende näitvahendid tegevus edastamiseks kasutatavad meetodid, mängulised võtted - liigid I Kutsun lapsed hommikuringiks vaibale ringi istuma. Arutleme lastega teemal Luuletus SISSE- "Talv ja lumi". Küsin lastelt, et mida saab talvel nii õues kui toas teha ning "Mõtteid JUHA- mis neil veel talvega seotstub. Edasise õppetöö jaoks haaran laste tähelepanu talvest"
Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja võtab kaasa pehme kassi mänguasja. Otsib cd lauluga ,,Kiisu läks kõndima" ja luuletuse ,,Meie kiisul kriimud silmad". Organiseerimine: Õpetaja on välja otsinud plastiliinid ja voolimispulgad. Laudadele paneb need enne kunstitegevust. Cd on pandud makki. Hommikuringi jaoks on valmis pehme kassi mänguasi. Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Hommikuringis õpetaja näitab lastele mängukassi ja räägib SISSEJUHAT natukene kasside eluviisist. Hommikuring läheb edasi US sellega, et õpetaja viskab mängukassi ühele lapsele, tema
Retsensioon Romantika-romantika... Reedel, 15. oktoobril käisin Ajamaja galeriis kiikamas Maris Ojasuu fotonäitust. Ojasuule on fotokunst nii töö kui ka hobi. Vabal ajal pildistab neiu situatsioone, mis teda inspireerivad. Tema motoks ongi see, et tõelist kunsti saab teha vaid kire ja armastusega. Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele. Tervikuks saab pildikogu tänu üldise meeleolu ühtsusele. Nimelt on näitus sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantiline ja mõtlik-unistav. Reaalsuse kujutamine on tagaplaanil (nii mõnigi pilt on fotomontaaz) ning tähtsaim on lüürilisus. Esimesel korrusel on väljas pildid baleriinidest. Need on võrreldes ülejäänutega kujutamisviisilt kontrastsemad, liikuvamad
tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Tähtsamateks peaksin kritiseerivat-analüüsivat ja informeerivat-harivat rolli, millest mõlemad võivad inimestele ja riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõtte tegemistest mugandatakse lihtkodanike kõnepruugi järgi ning antakse neilegi võimalus olla kaasatud riigi igapäevaellu. Ajakirjanduses räägitakse faktidest, mille üle annab arutleda. Ühiskonnale on kogu meedia üks suur alustala,millega olla inimestega kontaktis ning tänu millele on sõnavabadusel see tähendus nagu sel praegu meie sõnastikes on. Ajakirjandus toob
kaugusel töökohast Kuna maksusoodustus ei laiene automaatselt kõigile tööandja poolt töötajate elu- ja töökoha vahelise transpordi korraldamisele tehtud kuludele, siis on vajalik määratleda tehtud kulutuse vastavus tulumaksuseaduse § 48 lõikes 51 sätestatud põhimõtetele. Alates 1. jaanuarist 2020. a ei maksustata erisoodustusena töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletikulu. (Tolliamet, 2019) Kursusetöös käsitletavad põhilised võtmepunktid on kodu- töö- kodu vahelised sõidud. Firma autokasutamine ja maksustamine. Probleem seisneb selles et, maksurisk on kõrge kui 100% firma autot ei kasutata ainult töö sõiduks. 2 KURSUSETÖÖ EESMÄRK Kursusetöö eesmark on välja selgitada, kas ettevõtte kasutab firma 100% autosid ainult firma sõitudeks või kasutatakse neid ka millekski muuks Kas 100% ettevõtte autosid kasutatakse vaid firma sõitudeks?
hinnates seda, mis neil on. Kõrgklass elab toretsevas ja muretus muinasjutumaailmas, oskamata mõnelegi nii olulist ajaraasukest väärtustada. Selles karmis tulevikuühiskonnas tundub Willi sööst vaesusest kõrgklassi uskumatu vedamisena. Filmi autor, Uus-Meremaalt pärit Andrew Niccoli, on loonud hea paralleeli tänapäevase ja ulmelise ühiskonna vahel, täpselt nagu George Orwelli poolt kirjutatud raamatus Loomade farm, kus käsitletavad probleemid on nii elulised ja inimlikud. Selgelt joonistuvad välja erinevates sotsiaalsetes oludes elavate inimeste iseloomujooned, eriti auahnus ja omakasupüüdlikus, mille nimel ollakse valmis kõigeks. Film loetakse heaks, kui see on suutnud tekitada vaatajas kas positiivse või negatiivse emotsiooni. Nii palju on lihtlabaseid filme, mille vaatamine on küll tore meelelahutus, kuid mis vaatajates hilisemaid mõtteid ei tekita. Peale selle filmi
ennetav hammastehooldus ja raviteenused inimestel, kes pole võimelised seda endale lubama, kui sissetulekud on piiratud, pööratakse vähem tähelepanu välimusele ja rohkem tervishoiu põhivajaduste rahuldamisele. kui sissetulekud on piiratud, pööratakse vähem tähelepanu välimusele ja rohkem tervishoiu põhivajaduste rahuldamisele. Inimestel kujuneb selle elamistoimingu erinevates osades välja märkimisväärne individuaalsus. Meie käsitletavad osad on valitud eeldusel, et meie mudelis on isikliku puhtuse ja riietumise elamistoiminguga kõrvutatavad bioloogilised tegurid: nahk, juuksed, küüned, hambad ja suu, Et individualiseerida osutatavat õendust on vajalikud põhjalikud teadmised antud elamistoimingust Millised on indiviidi tavalised isikliku puhtuse ja riietumise harjumused? Millal ja kui sageli neid erinevaid tegevusi sooritakse? Millised tegurid mõjutavad indiviidi harjumusi?
sõjavangidega? Haavatutega? Tsiviilelanikega? Võeti ära ohustavad ohustavad tegurid- noad ja püssid ning loodi turvatud keskkond. Vajadusel anti esmaabi. Hoiti kinni ainult teatud aeg, peale mida pidi sõjavangid vabastama. Haavatutele anti esmaabi turvatud keskkonnas. Tsiviilelanikud võimalusel evakueeriti ning hoiti ohutus keskkonnas. §3.3 Genotsiid 1. Mis on genotsiid? Millised teod on käsitletavad genotsiidina? Genotsiid on kõige rängem inimsusevastane kuritegu. Genotsiidina käsitletakse grupi liikmete tapmist, grupi liikmetele raskete tervisekahjustuste tekitamine või vaimsete kannatuste põhjustamine, grupi elukvaliteedi tahtlik halvendamine, laste sündi takistavate sunnimeetmete rakendamine grupis, grupi late sunniviisiline üleviimine teise gruppi. 2. Mis oli armeenlaste genotsiid esimese maailmasõja ajal?
Soome ja Baltimaade erinevad ja sarnased jooned Kairi Sepp, 12A Soome ning Baltikum asuvad küll lähestikku, kuid Venemaa Keisririigi võimu all olles ei omistatud neile samaväärseid õiguseid ja kohalikud omavalitsusedki polnud sarnaste tõekspidamiste ning käitumismaneeridega. Sellest tulenevalt arenesidki käsitletavad piirkonnad erikiirusega ja erinevalt süvendatult isevaldkondades. Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning
· Sisukorras näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. · Töö põhiosas on soovitatav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi. · Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. Sisse juhatuses koostamisel tuleb selgitada: · Teema aktuaalsust, tähtsust ja uudsust. · Töö tegemise eesmärki. · Probleemi · Käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks. Põhiosa peaks koosnema põhijaotistest (peatükkidest) ja alljaotisest (alapeatükkidest ja punktidest). · Kõik pealkirjad tuleb valida lühikesena, lakoonilisena ja sisule vastavatena. · Peatükkide pealkirjad tuleb kirjutada suurte tähtedega. · Sõnu pealkirjas ei poolitata. · Kui pealkiri koosneb kahest lausest eraldatakse nad punktiga. · Pealkirja ja eelneva teksti vahele tuleb jätta vähemalt kaks tühja rida.
Globaliseerumine LK 18 - 20 ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine Käsitletavad alateemad: Globaliseerumise olemus (mõiste) Globaliseerumise põhjused. Globaliseerumine erinevates eluvaldkondades. Globaliseerumise mõõtmine Globaliseerumise tagajärjed (mõju arenenud ja arengumaadele). ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine Milliseid mõtteid tekitavad need pildid teis? ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise mõiste Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine e üleilmastumine Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks. ...
Ei tasu teguritega üle pingutada, sest see tekitab vaid segadust. Kui värbamistsükkel on kuu või kaks pikk, siis parimad kandidaadid on juba kusagile mujale läinud. Kokkuvõttes sisaldas saade väga palju huvitavaid mõtteid ning kuigi Riina kogemus on valdavalt seotud IT sektoriga, siis on värbamine ka teistes valdkondades sellega suhteliselt sarnane. Võib isegi öelda, et kuna IT sektor on tormiliselt arenenud, siis on seal käsitletavad värbamismeetodid kohati teistest valdkondadest isegi ees.
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda hoole alla, kasvatades teda kui om...
• aeganõudvad ja keerulised • suure käsitsi töö mahuga • “pudelikaelaks” kujunevad Toiduvalmistamisel on sellisteks etappideks tihti eeltöötlusetapid, vormimis- ja kokkusegamisetapid, nt vormitoidu komplekteerimine või liharullide vormimine, korrastustöödest nt toiduvalmistamisnõude pesemine. Tööetapijooniselt selguvad järgmised asjad: • töökoht ja tööetapp ning sellesse kuuluvad osad • toorained ja nende käsitletavad kogused • töövahendid ja kasutatavad nõud ning nende paigutamine • töötajate arv ning paigutus • valmis toote pilt Tööetapp planeeritakse selliseks, et: • käsitletav tooraine liiguks ühesuunaliselt ühes töökohast teise, ühelt tööetapilt teisele • käed ei käiks töötamisel risti • töötaja tööasend oleks pidevalt mugav • töörühmas töötajatel oleks võrdselt tööd • toote viimine järgmisesse etappi käiks kergelt
ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). 1.4 Karistusõigus Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest
raamatu läbi. Esimene eesti luulekaanon oli rahvusromantilise tuumaga. Küll aga muutus kaanon nooreestlaste tegevuse läbi eesotsas Suitsu ja Tuglasega - vana kaanon asendati oma tuuma poolest uusromantilise kaanoniga. Hoolimata edaspidistest püüdlustest kaanonit muuta, on sajandi algul loodud luulekaanon püsinud pea kogu sajandi samasugusena. Seega on välja kujunenud üsna kindlad eesti luulekaanoni põhinormid. Kui nende põhinormide valgusesse asetada Kolgi ja Alveri käsitletavad luuletused, siis ilmnevad nii erinevused kui ka mõned sarnasused. Betti Alveri luuletus on kirjutatud 1980. aastal Marie Underile pärast viimase surma. Jüri Kolgi luuletus on avaldatud 2014. aastal ilmunud raamatus "Otse aia taga". Seega kahe luuletuse esimeseks selgeks erinevuseks on nende kirjutamise aeg. Seevastu räägivad mõlemad luuletused luulest ja selle mööduvusest. Eesti luulekaanoni põhinorme arvesse
SLAID 1 Optikanähtused on valgusõpetuses käsitletavad sündmused, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega. Tühjas ruumis liigub valgus takistamatult otse, aga kahe keskkonna piiril võib ta peegelduda ja murduda. SLAID 2 Miraaz on optiline nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel, eeskätt seetõttu, et näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguse suunda võib muuta peegeldumine või murdumine. Mõnikord asub sooja maapinna või vee kohal õhuke sooja õhu kiht, mille tihedus on väiksem kui kõrgemates kihtides. Seda juhtub sageli just kõrbes, kus Päike kuumutab liiva, ja ka merel, kui külm õhk liigub sooja vee kohale. Siis paindub maapinna suhtes väikese nurga all saabunud kiir uuesti ülespoole, justnagu oleks ta maapinnalt peegeldunud. Valguskiir liiguks ...
tunnid Küsitlenutest 25% arvates on raamatute käsitlus tunnis põhjalik, 63% arvates on käsitlus on päris põhjalik. 8% arvas, et raamatute käsitlus tunnis võiks olla parem, aga ainult 4% arvates ei toimugi tunnis käsitlust. · Kas kohustlusliku kirjanduse raamatute hulgas leidub neid, milles käsitletatavad probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval? · Kas loeksite raamatuid, isegi siis kui poleks kohustuslikku kirjandust? 92% õpilastest arvab, raamatutes käsitletavad probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval, ainult 8% vastanutest leiab, et raamatutes käsitletavad probleemid pole kuidagi seotud tänapäevaga. Üle poole õpilastest ehk 76% loeks raamatuid isegi siis, kui poleks kohustuslikku kirjandust, 24% ei loeks raamatuid. KOKKUVÕTE Uurimistöös taheti teada saada, kuidas suhtuvad Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilased kohustuslikku kirjandusse. Küsimustikule vastas 25 õpilast, kellest 17 olid neiud ja 8 noormehed. Vastajad oli 17-18-aastased
Mudelprojekteerimine Antud teemas käsitletavad peatükid: 1 MUDELPROJEKTEERIMISE EESMÄRK 2 ARVUTIS MODELLEERIMISE TEHNIKAD 3 NÕUDED TARKVARALE NING ARVUTILE 1. MUDELPROJEKTEERIMISE EESMÄRK (Mida me soovime mudeliga saavutada) Üldplaneeringud Detailplaneeringud Aitab varases staadiumis teha otsuseid. Hooned on üldistavad, illustreerivad. Hoonete konstruktsioon puudub. Kasutatakse lihtsaid arhitektuurseid elemente: seinad, põrand, katus. On ainult väline ,,kest". Sellises staadiumis pole detailide täpsus ja rohkus väga oluline. Materjalid on sümboolsed, ei oma nii suurt tähtsust või isegi puuduvad. Sellised mudelid luuakse projekteerimise väga varajases staadiumis ning see aitab arhitektidel-linnaplaneerijatel teha varajases staadiumis otsuseid. Võib ka kasutada täiesti üldiseid mudeli ehitamise programmi nagu näiteks SketchUp. Visualiseerimine Selles modelleerimise etapis pole samuti tarvis ehitada üles k...
2) sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevaheliste vastuolu.3) Dispositsioon- teose arendus.4) Kulminatsioon- tegevuse pinge haripunkt. 5) Pööre- sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6) Konkulusioon- teose lõpetus. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Temaatika- kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Tragöödia- kurbmäng Trohheus- värsimõõt. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rühulisest ja rõhuta silbist. Ulmekirjandus- teaduslik-fantastiline kirjandus. Uudis- üks ajakirjanduse põhizanr. Lõhike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Uuem ravhalaul- rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside türgmitumine
, , ..., , , , , ..." [1, . Ja veel: "... mida kasutatakse kõige kohta, mida Aristoteles ütleb asja, vormi ... iseloomu, asukoha, lõputu, aeg, liikumine, täiesti usaldusväärne ja tõestatud ..." [1, lk. 86 87]. 86-87]. Leibnizi õpetus on väga paljutahuline ja seda saab õigesti hinnata ainult siis, kui kõiki tema aspekte eraldi jälgida. Üheks aspektiks on ainsuse ja paljuse kategooria vastastikune seos, mis läheb üle olemuse ja nähtumuse dialektikaks. Selle aspektiga seoses käsitletavad probleemid olid pärit eelkäijate traditsioonidest. XVII sajandi loodusteaduse edusammude tõttu tulid nad uuesti teravalt päevakorda ja Leibniz andis neile vastused, mis sisalduvad tema komstruktsioonides. Täpsemate lahenduste leidmise pärandus ja tulevikule. Kõige olulisemaks ja väheaeguvaks osaks Leibnizi filosoofias on tema meetod, mis on täis silmapaistavid ideid ja mida on veel vähe vääriliselt hinnatud. Sügav
Mis aastal ja kelle poolt loodi Zachmani tugiraamistik? Founded in 1990, Zachman International® is the education and consulting firm started by John A. Zachman, author of the Zachman® Framework Milleks (mis eesmärgil) kasutatakse ZACHMANi tugiraamistikku? It allows for multiple perspectives and categorization of business artifacts Kas Zachmani raamistik on mudel? Kui jah, siis millele (missugustele kontekstidele) me saame seda mudelit rakendada? Zachmani raamistik rakendub igale ärivaldkonnale Millistele põhiküsimustele vastavad ja mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku veerud? Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon Mida kirjeldavad/model...
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub energia mis eraldub on keemiline energia mis eraldub soojuse, valguse või elektrina Keemiline energia soojus/ v...
Pärnu 2012 Tänases tehnoloogiliselt kiirelt arenevas ning globaliseerunud maailmas jääb üha vähem aega selleks, et vaadata tagasi ja meenutada seda, mis kõik on olnud varem. Kui seda aga teha, siis leiame sealt mahuka pagasi, mis sisaldab endas ülimalt kiirelt muutuvat tehnoloogilist arengut. Palju on muutunud ajas see, mis mõnel konkreetsel hetkel on uudne ja värske. Sellega seoses on muutunud ka kunstis käsitletavad teemad ning emotsioonid, mida nad meis tekitavad. Vaadates tagasi ning mõeldes olevikule on väga keeruline ette kujutada, kuhu viib meid homne päev. Kas on võimalik, et tehnoloogia ning sellega koos ka meediakunst, levib lõpuks nii laialdaselt, et unustuste hõlma vajuvad nii kujutava kunsti kui muusika esialgsed meetodid ning kasutamisviisid? Võib-olla mitte, kuid võimalus selleks jääb siiski. Nii nagu varem loodi maalikunsti ja muusikat järjest laiemale publikule ning ehitati üha
............................................................................. 10 2 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen kolme artiklit - Helika Mäekivi artikkel ,,Moesõnad" ning Reet Kasiku artiklid ,,Puudest ja inimestest" ja ,,Tekstiuurija märkmikust". Artiklites olevad teemad on väga päevakohased, sest nendes välja toodud probleemidega seisame silmitsi iga päev. Minu töö eesmärgiks on tuua välja artiklites käsitletavad peamised probleemid ning seostada neid omavahel. Samuti proovin võrrelda keelt mõjutavaid negatiivseid aspekte ning nende üldist mõju eesti keelele. 3 1. Moesõnade teke Oma artiklis ,,Moesõnad" kirjutab Helika Mäekivi, et seoses Euroopa Liitu minekuga, on eesti keelde tõlgitud palju materjali. Sageli on tõlkinud inimesed, kes pole vastavat valdkonda hästi tundnud või on tõlkimisega kiirustanud. Tihti püütakse uute
kahjustatavast huvist ilmselt olulisem Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakseehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud
terviktekst, mis hõlmab kõik olulise alustekstidest, kuid väldib teisejärgulisi üksikasju. Esialgne tekst lüheneb. Stiil ja sõnavara on asjalik. Kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda. Referaadi kirjutamiseks tuleb varuda piisavalt aega, lugeda erinevate autorite seisukohti ja leida oma vaatenurk. VIITAMINE Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted või andmed pärit on. Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga kirjandusallika juurde.
Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla
meditsiin jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm. · Faktikirjandus on teadaolevaid tõsiasju esitav kirjandus, sageli populaarteadusliku kirjanduse sugemetega. Faktikirjandus püüab hoiduda oletustest ning esitab materjali kontrollitaval kujul. Erinevalt teaduskirjandusest ei pruugi faktikirjandus järgida teaduskirjanduse vorminõudeid. · Teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid: reisijuhid, kokaraamatud, käsiraamatud, juhendid, kartoteegid, andmebaasid, kaardid, atlased vms. · Õppekirjandus on õppeotstarbeline kirjandus: õpikud, töövihikud, juhendmaterjalid, näitlikud vahendid jmt. · Teatmekirjandus on süstemaatiliselt esitatud infokogumikud: sõnastikud, leksikonid, entsüklopeediad jmt. info kiireks leidmiseks. · Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks
Annotatsioon Kirjatöö räägib sõnast, kui jõust, mida kasutatakse igapäevaselt ilma sellele pikemalt mõtlemata. Tänu mõtlematusele võib ebaselgest sõnakasutusest tekitada rohkem kahju kui kasu, mida hiljem parandada on raske. · Retsenseeritava töö eesmärgiks: Panna lugejat mõtlema ja pöörata lugeja tähelepanu sellele ,et sõna jõud ei tähenda vaid mõtete jagamist oma liigikaaslastega, vaid ka nendele mõju avaldamise võimalust. · Olulisemad käsitletavad probleemid: Tühjade sõnade loopimine võib tuua head, kuid tihti teeb see hoopis vastupidist, kuna on läbi mõtlemata ning kahju tekitatakse inimsuhetes rohkem kui on tahetud. · Olulisemad järeldused ja tulemused: Inimkond peaks rohkem kontrollima oma verbaalset väljendust, tuleks rohkem mõelda tagajärgedele, enne kui on hilja. Sõnu on kerge huultelt lendu lasta, aga tagasi võtta või olematuks muuta on võimatu. Positiivne tööst:
hügieenilise töökeskkonnale, mis omakroda on aluseks toiduohutusele. Ruumide korrasolek ja puhtus on kõigi töötajate ühisasi. Olulisim on muidugi toiduohutuse nõuete järgimine, kuid ilmselt ei meeldi kellelegi töötada korrastamata ruumides, määrdunud töövahenditega ja töörõivastega. Suurköögi tootmisruumide pinnad peavad ja sisseseade peavad olema kergesti puhastatavad ja vastupidiavast materjalist. Toitlustusettevõtte eripärad- käsitletavad toorained ja kasutatav tootmisprotsess- esitavad puhastustööde erilisi nõudmisi. Ettevõtte tootmisruumide, pindade ja seadmete puhastus- ja desinfitseerimisvajadus määratletakse, hinnates ruumi, pinna või seadme ebahügieenilisusest tulenevat riski. Puhastustööde eesmärgiks on: Meeldiv ja ohutu töökeskkond, Ettevõtte soodne kuvand töötajate, Klientide ja koostööpartnerite silmis, Kõrvaldada ruumidest materjalid, mis on soodne elukeskkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
