C.R Jakobsoni nimeline Gümnaasium Referaat Valge kääbus Koostaja: Andry Nõgols 9c Viljandi 2012 Valge kääbuse teke Valge kääbus tekib siis, kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punase hiidtähega (hiiglasuureks paisunud täht) toimub supernoova. See tähendab, et punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu. Tähest jääb järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete
10.Pärt läheb abi otsima. Kuhu ta satub ja mis temaga juhtub? Abi otsides pärt sattus villase kus oli 12 meest ta sai aru ,et need on pätid ja võttis taskunoa välja tänu selle abile ta põgenes aknast välja aga joostes ta saadi ikkagi kätte kus ta peksti oimetuks. 11.Mille leidis Karina keldrist? Karina leidis keldrist tema sarnase musta nahkkoti kus olid sees hunnik raha. 12.Kes oli Marius ja mis temaga juhtus? Marius oli sama ratastoolis mees kes oli antiikvariaadi poes, kui ta oli kääbuse talus ja ilma ratastoolita siis ta oli hea ja abivalmis aga kui nad olid suvekodus siis ta oli rahutu ja vahelduva tujuga.Kui tal oli kuradi käsiraamatu viimase peatükis pidi ta katuselt alla hüppa ,et lennata siis ta hüppaski aga suri. 13.Mille järgi tundis Karina Mariuse ära? Karina nägi et Mariuse pool kõrva on ära lõigatud nagu ratastoolimehel. 14.Mida räägib Kerli Karinale? Kerli ütles, et majal on kuri hing, mis hoiab selle elanikke vangis. Ta oli enne vennaga
Saksa lugu, mis on arhailisem, aga kirja on pandud hiljem(kui Siid ja Roland). ,,Nibelungide laul". Sel ajal kui see kirja pandi oli juba kultuur muutnud (rüütlid) siis see mõjutas seda. Sigfried- oli mees oli tapnud lohe ja supelnud siis tema veres sai haavamatuse. Aga mingi leht jäi abaluude alla ja see koht oli haavatav. Ta oli Purgundia kuninga poeg. Ta oli saanud (lohelt, kes sai selel jumalatelt) Nibelungide varanduse, mis oli ka neetud.(see oli kääbuse oma, kui jumal selle neilt ära võttis siis kääbus needis seda). Igatahes oli see suur rikkus, seal oli ka keep, mis muutis nähtamatuks ja ka sõrmus. Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada. Günil on õde Kriemhild. Kes hakkas meeldima Sigridele. Gün on põhmõtteliselt nõus sellega aga Gün tahab Islandi kuningatütart Brunhild. Bru andis oma kosilastele ülesanded ja kui seda ära ei suudetud teha, siis võeti pea maha
on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei teki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. Slaid 4 Supernoovad saavad oma nimetuse aastaarvu järgi. Pildil on näha 1572. aasta novembri alguses plahvatanud supernoovat Kassiopeia tähtkujust, mis kannab nime SN (SuperNova) 1572
Huvitav oleks teada, kuidas selle eksistents alguse sai. Ilmselt on see müsteerium pikaks ajaks, halvimal juhul igaveseks. Teame ainult seda, kuidas täht võib tekkida. Pika aja möödudes moodustub kosmilisest tolmust, mida esineb Universumis, pilv, mis tõmbab enda poole aina enam kosmilist tolmu. Tänu suurele kosmilise tolmu kogusele ja gravitaatsioonijõu mõjule eraldub soojus ning tekib täht. Tavaliselt on tähel viis eluetappi: tähe sünni, valge tähe, punase hiiu, valge kääbuse ja musta kääbuse periood. Nende etappide ühikuks on miljardid aastad. Elu Maal on üks moment võrreldes tähe elueaga. Füüsikast võikski jääda rääkima. Ülaltoodu on väike osa sellest, mida olen füüsikatundides läbi töötlenud. Teemasid, mille kohta saaks püstitada hüpoteese, teha katseid ning arutleda nende üle. Usun, et füüsika ei ole veel päris nö läbi hammustatud. Pean siinmail
Referaat Gliese 581 Gliese 581 c Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581. Gliese 581 bolomeetriline heledus (kogu kiiratav energia nii nähtava valgusena kui soojuskiirgusena) on 1,3 % ehk 77 korda väiksem Päikese omast. Tema läbimõõt on 29 % Päikese läbimõõdust ja mass u. 31 % Päikese omast. Tähe ja planeedisüsteemi kaugus Päikesest on 20,4 valgusaastat. Et täht on Päikesest palju jahedam, kiirgab ta suhteliselt palju soojuskiirgust ja vähe nähtavat valgust, seegi on punakas. Olles M3 spektriklassi
Andromedae.Seda tähte vaadelti viimati 1886. aasta veebruaris. Tolleaegsed teadmised ja teadmised jätsid S Andromedae olemuse saladuseks.Alles hilisemad tööd, mis kasutasid M31( Andromeeda udukogu) kauguse määramiseks teisi meetodeid, tõid välja selle tegelikuse olemuse. Paarkümmend aastat oli Andromedae`t peetud noovaks. S Andromedae on tuntud ka tänapäeval SN1885 Ia tüüpi supernoovana, mis tähendab, et tegemist on kaksiksüsteemi kuulunud valge kääbuse plahvatusega. S Andromedae massiks on : 100 miljardit Päikese massi. Tänan kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Ernst Julius Öpik sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Ta oli Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. 1916. aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B(Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks tiheduse), kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid ja täestas seda aastal 1937
jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat. 15. aprillil 2004 teatas mitu meeskonda kolme eksoplaneedi avastamisest. Üks neist on meist 17 000 valgusaastat eemal, kolm korda kaugemal kui ükski varem avastatud planeet. Kasutati jällegi mikroläätseefekti, kusjuures taustatäht asub 24 000 valgusaasta kaugusel. 10. septembril 2004 teatas Euroopa ja USA astronoomide meeskond, et nad on esmakordselt vaadelnud optiliselt eksoplaneeti, mis tiirleb pruuni kääbuse 2M1207 ümber, 230 valgusaastat meist eemal. Selle planeedi spekter näitab vee olemasolu. Ka teised karakteristikud kinnitavad, et tegu on planeediga, kuid vaja on veel vaatlusi, et kindlaks teha, kas planeet ikka tiirleb selle tähe ümber, mida pildistati. Planeet arvatakse olevat noor gaashiid massiga viis Jupiteri massi ja orbitaalraadiusega 55 aü. See on ematähest seni kõige kaugemal leitud planeet. Seisuga 18. mai 2007 on meil teada 209 eksoplaneeti. See on innustanud astronoome üha
Sinna tuli Marius, sportlik noormees, kes tahtis juua. Laip oli kadunud ja Marius jättis ta üksi. Ta valetas, et pole telefoni kaasas. Pärt oli röövlite käes. Hommikul oli Pärt maja ukse taga, toitu kaasas. Lapse nimi oli Aap, seda ütles ta ise ja pidas tüdrukut oma emaks. Pärt ütles, et röövlid peksid teda ja võtsid koti ära. Karina läks keldrisse toitu otsima ning leidis oma musta nahkkoti. See oli täis raha! Varsti tuli Marius musta autoga. Selgus, et see on Kääbuse talu, kuna seal elas enne kääbusekasvu mees. Marius võttis ta koos lapsega peale ja nad sõitsid ära. Auto oli sama mis röövlitel- Ford Mondeo. Pärt ei läinud kaasa, sest tundis ära röövlite auto. Marius viis ta ühte suvilasse, mis oli justkui paradiisis järve kaldal, ja käis ise pidevalt ära. Majas oli veel keegi Eero ja vannitoas naiste aluspüksid. Marius oli rahutu ja vahelduva tujuga. Puudus justkui kontakt välismaailmaga. Karina tahtis sealt ära minna, aga Marius
Hüpikkonn Edgar Allan Poe Lugu räägib ühest kuningast, tema seitsmest ministrist ja ta narridest. Ühe narri nimeks oli Hüpikkonn, mis polnud ainult nimi, mis talle ristimisel pandi, vaid mis oli antud talle seitsme ministri heakskiidul sest, et ta ei suutnud liikuda nagu teised inimesed. Õieti sai ta oma nime mingi kargleva kõnnaku tõttu, mis oli midagi hüppamise ja vingerdamise vahepealset. Ta oli kääbuse moodi ja suht paksuke ning kuningale pakkus tema kõnnak naeru. Tal olid vägevad lihased millega ta sai teha vägevaid vägitükke. Kuningas ja tema seitse ministrit olid kõik suured naljamehed ja samuti trullakad. Oli ka üks kääbustüdruk kelle nimeks oli Trippetta, kes oskas hästi tantsida ja keda hellitati, imetleti tema erakordse armsuse ja ilu pärast seetõttu oli tal suur mõjuvõim mida ta sai Hüpikkonna heaks kasutada. Nad olid lähedased sõbrad.
Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks.[1] Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid, tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937. Rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis (1938 ja 1977) selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952).
(5). Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad. Aegamööda nad siiski jahtuvad, nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist mustad kääbustähed.(6) Valge kääbus Väikese või keskmise massiga tähed, nagu meie päike lõpetavad valgete kääbustena. (1) Päike tõmbub siis kokku umbes maakera suuruseks ja tema pinnatemperatuur saab olema praegusest mitu korda kõrgem. Väga kuumad taevakehad näivad valged. (6) Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Suurema osa valgete kääbuste massid jäävad vahemikku 0,5...0,7 Päikese massi, kuid väike osa valgeid kääbuseid on massiga kuni 1,4 Päikese massi. (3) Valgete kääbuste tihedus on palju suurem tavaliste tähtede omast. See on miljoneid kordi suurem vee tihedusest. Täringusuurune tükk valget kääbust võib kaaluda mitmeid tonne. Väikese mõõdu tõttu ei paista valged kääbused kuigi kaugele
Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948–1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950–1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Teaduslooming Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust.( Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.) Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist
Juba üsna mitmeid aastaid tagasi on teadlased näidanud, et neutrontähtede sügavas sisemuses valitsevate erakordsete tiheduste ja rõhkude tingimustes võivad seal tekkida ka eksootilised osakesed, näiteks hüperonid. Valge kääbus Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Suurema osa valgete kääbuste on massid jäävad vahemikku 0,5...0,7 Päikese massi, kuid väike osa valgeid kääbuseid on massiga kuni 1,4 Päikese massi. Kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu, jääb tähest järgi väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab
Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari
Rocca al Mare Kool Kosmose koloniseerimine Referaat Koostaja: Easter egg 11. klass Tallinn 2016 Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugel...
See on suhteliselt rahulik periood tähe arengus. Kestvus oleneb massist ja keemilisest koostisest (mida suurem mass, seda kiiremini areneb). Kui vesiniku varud lõppevad, siis tähe ehitus muutub. Välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku, temperatuur tõuseb ja toimuvad II etapi termotuumareaktsioonid. Heeliumist sünteesitakse süsinikku. Kõigis tähtedes on lõpuks olukord, kus tuumkütus on otsas ja arengu lõpptulemus võib olla valge kääbuse tekkimine ja selle kustumine lõpuks; neutrontähe või musta augu tekkimine koos gaasipilvega; või hoopis udukogu tekkimine (gaasija tolmupilv). · Mustade aukude teooria loojaks peetakse Stephen Hawking'it. Tema raamat: ,,Universum pähklikoores". · Tähed moodustavad galaktikaid. Galaktika · süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi
Valgete kääbuste tihedus on palju suurem tavaliste tähtede omast. See on miljoneid kordi suurem vee tihedusest. Täringusuurune tükk valget kääbust võib kaaluda mitmeid tonne. Väikese mõõdu tõttu ei paista valged kääbused kuigi kaugele. Neutrontähed: Leidub tähti, mis on isegi valgetest kääbustest tihedamad ja väiksemad. Neis on kogu täheaine tõmbunud kokku vaid paarikümnekilomeetrise läbimõõduni. Neutrontähe tihedus on valge kääbuse tihedusest veel miljoneid kordi suurem. Neutrontähes on aatomidki lõhutud: elektronid on surutud prootonitesse, mille tagajärjel on viimased muutunud neutroniteks. Täheaine on kui neutronipuder. Neutrontähtedel on omadusi, mis tavalistel tähtedel puuduvad. Neil on erakortselt tugev magnetväli ja tohu pöörlemiskiirus - nad võivad teha tuhat pööret sekundis. Neutrontähe magnetväljast väljub koos tähega pöörlev kitsas kiirtekimp nagu majakas. Kui
Oli vabatahtlikuna vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vehepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948-1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950-1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. 2.Teaduslooming Öpik oli üks põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele , et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid , tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937. Rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis (1938 ja 1977) selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952).
perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944. aastal põgenes punaarmee eest Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. [5] Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916-l aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 eritiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. [2] Öpik jõudis tähe siseehituse teooriat arendades 1922 järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid, tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937 aastal. Ta rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952a). Öpik esitas
õukonnanarrid, koos kuljuste ja mütsikestega. Toimus see ühe kuninga lossis, kes armastas meeletult nalja ja vingerpussi. Tal oli seitse ministrit, kes olid täpselt samasuguse huumori soonega mehed. Nad kõik kaheksa olid suured, paksud ja ülbed naljahambad, kelle meelest oli hea ka haiget tegev nali. Ka sellel kuningal oli olemas oma narr, kes oli ka samal ajal kääbus ja lombakas, see aga tõstis tema narri väärtust veel enamgi. Kääbuse nimi oli "Hüpikkonn" ning tal oli imeline võime kõiki naerma ajada. Olgugi et tema jalad olid väga nõrgad, aga tema käed olid üli tugevad nii et ta suutis ronida justkui mõni ahv. Lossis elas ka teine kääbus, kelle nimi oli Trippetta. Tema oli, aga võrratult ilus ja hea südamege naisterahvas, kes aitas igal võimalus oma sõpra Hüpikkonna, sest Trippettal oli palju mõjuvõimu lossis. Oskas ta imehästi korraldada üritusi ja kaunistada lossi. Nii Trpetta kui Hüpikkonn oli toodud
Päikesest saab punane hiid umbes 5 miljardi aasta pärast. Ülihiiud saavad kõige suurematest tähtedest, mis laienevad edasi. Ülihiiud on on Päikesest kuni 500 korda suuremad. Nende tuumas on nii suur rõhk, et seal saavad toimuda süsinikust raua sünteesimise reaktsioonid. Üks suurimaid teadaolevaid tähti on hüperhiid Cygnus OB2 No.12, mis on Päikesest 810 000 korda heledam. Kogu Universumi raud on valminud ülihiidude tuumas. Supernoova Supernoova on ülihiidtähe või valge kääbuse hiiglaslik plahvatus, millega sellise tähe elu võib lõppeda. Plahvatus kestab umbes nädala, plahvatav täht on siis sama hele nagu 100 miljardi tavalise tähega galaktika. Supernoova võib tekkida kahel põhjusel: kas ülihiius tuumasünteesi lõppsaadusena tekkiv raud muutub tähe tuumas nii tihedaks, et raudtuum kollabeerub iseenda raskuse all, või kui valge kääbus saab teiselt tähelt ainet juurde, kollabeerudes süsinikutuumadel põhineva plahvatusliku tuumasünteesi käigus.
kuum. Tuumareaktsioonid on muutnud tema koostist nii, et alguses umbes Päikese-suurused tähed on muutunud peaaegu puhtaks magneesiumiks, kuna väiksemad tähed on jäänud peaaegu täiesti heeliumiks. Valged kääbused on universumis õige tavalised. Näiteks Päikese lähemas ümbruses on selline vähemalt iga kümnes täht. Kuigi täht on valgeks kääbuseks muutudes kulutanud juba kogu kütuse, pole tema elu veel sugugi lõppenud. Tal on ees väga pikk ja rahulik vanaduspõlv. Valge kääbuse sisemuses on varjul ohtrasti soojusenergiat, mille väljakiirgamine võib kesta niisama kaua kui põhijadaperiood- miljardeid aastaid. Sel perioodil siirdub soojus tähe seest 5 aegamisi pinnale ja haihtub maailmaruumi. Temperatuuri langemist mööda muutub täht valgest kääbusest kollaseks ja edasi punaseks kääbuseks. Vananedes muutub täht üha vähem nähtavaks
pinnatemperatuuri tõusmist, see on nii selle tõttu, et punaste kääbuste pinna läbipaistvus ei vähene oluliselt temperatuuri tõusuga. Sinistest kääbustest saab kunagi valge kääbus, kui nende kütuseks olev vesinik otsa saab. Valged kääbused saavad tähtedest, millel pole piisavalt suur mass, et supernoova toimuda saaks pärast vesiniku otsa lõppemist. Need tähed tõmbuvad gravitatsiooni tõttu kokku ning nende tihedus muutub märkimisväärselt suureks: Valge kääbuse massi võib võrrelda Päikesega ja selle ruumala Maa omaga. Valged kääbused on suhteliselt tumedad ja kiirgavad valgust salvestunud soojusenergia arvelt. Arvatakse, et valge kääbus on kõikide tähtede, kelle mass pole supernoovaks piisavalt suur, evolutsiooni lõppfaasiks. Umbes 97% tähtedest on sellised. Must kääbus on ennustatav jäänuk valgest kääbusest, kui ta on piisavalt jahtunud, et mitte enam märkimisväärselt valgust kiirata
Öpik on olnud ka Balti Ülikooli professor. Öpik töötas aastatel 19481981 Armagh' observatooriumis PõhjaIirimaal. Aastatel 19501981 toimetas ta ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpikut kui astronoomi ja teadlast iseloomustab teemade suur mitmekesisus. Öpik tutvustas oma teadustöid Eestis ja teistes maades. Seda jätkas ta ka Iirimaal töötades. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. Aastal 1915 arvutas ta välja valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, mis oli esimene taoline arvutus. Öpik jõudis tähe siseehitse teooriat arendades järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid, ta tõestas seda aastal 1937. Ta rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis selle abil põhjendada jääaegade tekkimist. Öpik esitas ühe juhtivatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub
Arvatakse, et e-protsessi sisselülitumine massiivsetes tähtedes eelneb tähe plahvatamisele supernoovana. Teoreetilistel kaalutlustel on rauast tuuma tekkimine tõenäolisim, kui T= 3.78*109K ning prootonite ja neutronite arvu suhe np/nn= 300. Tulemus on saadud Päikesesüsteemist määratud isotoopide (Ti, V, Cr, Mn, Fe, Co, Ni) esinemissageduse järgi. Valgete kääbuste keemiline koostis näib olevat moodustunud alfaprotsessi tulemusena, kuid mõne valge kääbuse spektris esinevad väga intensiivsed raua jooned, mis viitab e-protsessile ja rauast tuumale. Siit esimesi kinnitusi astrofüüsikute enamuse veendumusele, et valged kääbused on supernoovade jäänused. (lk 114-115, Universum, Veiko Veskimäe, Tallinn 1997) Punaseks hiiuks muutumine Tuumareaktsioonide siirdumine tähe keskmest õhukesse kihti (nt. Kihiline tuumapõlemine) tähendab seda, et energiat tootva ala pindala suureneb. Kiirgus tungib tähes ägedalt nii sisse kui väljapoole
kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei tekki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. valgusaasta Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut.
15.Kuidas lõpeb tähe areng? Kui tähe keskosas lõpeb tuumakütuseks olev vesinik, läheneb tähe elu lõpule.Esmalt täht paisub ja päikesesuurused tähed muutuvad punaseks hiiuks.Tähe väliskihid hajuvad kosmosesse ja me näeme tähte ümbritsevat paisuvat gaasipilve.Läbipõlenud tähest järgi jäänud kuum tähetuum hakkab jahtuma.Niisugust tähte nim.valgeks kääbuseks.Suuruselt on valge kääbus võrreldav Kuuga, kuid tema aine on ülitihe.Suure tiheduse tõttu on raskusjõud valge kääbuse läheduses ja tema pinnal tohutu.Täht ise aga jahtub pikkamööda kuni temast saab must kääbus. 16.Kuidas tekib täht? Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaas ja tolmupilvest.Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma.Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni.Et kül gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega
Kollane vahaküünal valgustas seda apla söömise ja vaikse unistamise stseeni. Esimene nälg kustutatud, tundis Gringoire häbi, et lauale oli ainult üks õun üle jäänud. «Kas teie ka süüa ei tahaks, preili Esmeralda?» Tütarlaps raputas pead ja pööras oma mõtliku pilgu üles kambri võilvitud lakke. «Mis pagana asi teda seal huvitab?» mõtles Gringoire ja vaatas ka lakke. «See on võimatu, et ta tähelepanu köidaks see kääbuse lõust seal üleval päiskivis. Kurat võtku, ma võin sellega julgesti võrdluse välja kannatada!» Ta hüüatas: «Preili!» Tüdruk ei näinud teda kuulvat. Ta kordas kõvemini: «Preili Esmeralda!» Asjata vaev! Noore tütarlapse mõtted liikusid mujal ja Gringoire'i häälel polnud võimu neid eemale peletada. Õnneks segas end kits vahele. Ta hakkas oma emandat tasakesi käisest sikutama. «Mis sa tahad, Djali?» küsis mustlastüdruk äkki, nagu unest ärgates.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
